Obsah (9)
§ 187§ 129§ 439§ 442§ 232§ 231§ 162§ 173§ 174VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-08-69118 14. aprill 2009, Narva Kohtuasi Tsiviilasja hind Menetlusosalis
) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt
§ 187
lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Kohtule 22.10.2008 esitatud hagiavalduse kohaselt poolte abielu on lahutatud 16.09.2002.a. IdaVirumaa Perekonnaseisuosakonnas Sillamäel. Abielust on sündinud xxx. tütar L-M Š. Ida-Viru Maakohtu 13.06.2003.a. otsusega oli kostjalt välja mõistetud elatis 1 400 krooni ulatuses igakuiselt hageja kasuks tütar L-M Š ülalpidamiseks alates 14.02.2003.a kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o kuni xxx või kuni vanema varalise seisu ja lapse vajaduste muutumiseni, kuid mitte vähem kui veerand Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Tütar L-M on 10-aastane, tema vajadused on suurenenud. Kostjalt väljamõistetud elatis ei võimalda rahuldada lapse materiaalseid ja vaimseid vajadusi. Mingit lisaabi kostja lapsele ei osuta. L-M Š igakuiste kulutuste kalkulatsioon: Toit 1620 EEK: hommikusöök 18 EEK * 30 = 540 EEK lõunasöök 30 EEK * 9 = 270 EEK õhtusöök 25 EEK * 30 = 750 EEK õhtuoode koolis 60 EEK Inglise keel (repetiitor) 400 EEK Muusikakool 110 EEK Vitamiinid, ravimid 120 EEK Riided 520 EEK Jalatsid 180 EEK Raamatud, noodid 150 EEK Hügieenitarbed 90 EEK Puuviljad, juurviljad, kompvekid 8*30=240 EEK Kantseleitarbed 80 EEK Kommunaalkulud 615 EEK Vaba aeg, ekskursioon 200 EEK 2
(9)Tsiviilasi nr 2-08-69118 Kokku: 4 325 (neli tuhat kolmsada kakskümmend viis) krooni. Kahtlemata on, et koos lapsega elava vanema kulutused ületavad lapsest eraldi elava vanema kulutusi. Hageja töötab Aasa Kliinik OÜ-s. Hageja igakuine sissetulek seisneb töötasust 3 788 krooni kuus ja peretoetusest summas 300 krooni. Teisi sissetulekuid hagejal ei ole. Kostja maksab lapse ülalpidamiseks 1 400 krooni. Kostja materiaalne olukord on paranenud. Ta töötab Ida Politseiprefektuuris, tema töötasu on umbes 10 000 - 12 000 krooni kuus. Hageja leiab, et kostja majanduslik seisund võimaldab tal maksta tütre ülalpidamiseks igakuiselt 3 000 krooni. Kuna alates elatise väljamõistmisest on möödunud juba 5 aastat, ning tütre vajadused on kasvanud, ning kostja materiaalne olukord on paranenud, seetõttu pöördub hageja kohtu poole palvega elatise määra suurendamiseks, ning leiab, et kostja on võimeline maksma tütre ülalpidamiseks 3 000 krooni kuus. Hageja palub muuta väljamõistetud elatise suurus ja mõista välja kostjalt elatis hageja I Š kasuks tütar L-M Š, sündinud xxx ülalpidamiseks 3 000 (kolm tuhat) krooni ulatuses igakuiselt, alates hagiavalduse esitamisest kohtusse kuni tütre täisealiseks saamiseni, s.o. 08.05.2016.a., või vanema varalise seisu või lapse vajaduste muutumiseni kuid mitte vähem kui 1/2 Vabariigi Valitsuse poolt määratud miinimumpalgast. Menetluskulud jätta kostja kanda. TSIVIILASJA HIND Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi
) § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus.
§ 129
lg 2 järgi seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hageja palub mõista kostjalt välja elatis summas 3000 krooni, hagiavaldus on esitatud 22.10.2008, seega antud asja hagihind moodustab 27000 krooni (3000 krooni * 9 kuud). KOSTJA VASTUVÄITED Vastavalt kostja vastusele (tl 23-25) kostja on esitatud nõudega osaliselt nõus. Kostja on nõus maksma tütre L-M ülalpidamiseks igakuiselt 1800 krooni. Kostja töötab Ida-Politseiprefektuuris Narva Politseiosakonnas vanemkonstaabli ametikohal. Kostja 2008. aasta 10 kuu keskmine sissetulek on 119560 krooni, neist 12480 krooni oli saadud sihtfinantseerimise lisana ühekordse tööülesande täitmise eest. Kuna ühekordne tööülesanne seisnes selles, et kostja töötas ametnike puuduse tõttu puhkuse ajal Viru Vangla Arestimajas 3
(9)Tsiviilasi nr 2-08-69118 ning kuue aasta jooksul see oli ainuke ühekordne võimalus lisaraha teenida, siis on kostja keskmine sissetulek 10708 krooni kuus. Kostja on teistkordselt abielus. Uues perekonnas kasvab tal laps J Š. Kostja abikaasa on käesoleval ajal rase ning kostja uues perekonnas sünnib märtsis - aprillis 2009.a. teine laps. Kostjal on varalised kohustused Ühispanga ees, mille kohaselt peab ta igakuiselt tagastama krediiti kogusummas 3272 krooni. Kostja majanduslikud kulud (korteri-, telefoni-, televisiooni-, internetiarved; riided, jalatsid, hügieenitarbed, spordisaali kasutamine, vaba aeg) on 3000 krooni kuus. Söögiraha summa on 1700 krooni kuus. I S tulude ja kulude kalkulatsioon: Palk Varalised kohustused (krediidid) Majanduslikud kulud Söögiraha Jääk +10708 krooni kuus - 3272 krooni kuus - 3000 krooni kuus - 1700 krooni kuus 2736 krooni Kuna I Š nõuab elatusraha suurendamist 1600 krooni võrra, jääb kostjal teise lapse ülalpidamiseks 1136 krooni. Seega I Š teine laps J Š sattub võrreldes L-M Š halvemasse majanduslikku olukorda (võrdl. L-M Š 3000 kr. kuus ja J Š 1136 krooni kuus). Kostja palub arvestada ka sellega, et 2009a. aprillis sünnib kostjal kolmas laps. Vastavalt Perekonnaseaduse § 61 lg 5 võib kohus elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4 lõikes nimetatud suuruse kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähemkindlustatuks kui elatist saav laps. Lähtudes ülaltoodust on kostja võimetu maksma oma tütrele L-M Š elatusraha summas 3000 krooni. Kostja on nõus ja võimeline maksma elatusraha summas 1800 krooni kuus. Ülaltoodud summa igakuise maksmise korral ei satu kostja teine laps halvemasse majanduslikku olukorda võrreldes L-M Š. HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA Hageja arvamuse kohaselt hagi vastuse kohta (tl 36-37) kostja tunnistas hagi osaliselt ning on nõus maksma tütre L-M Š, sünd. xxx ülalpidamiseks elatist summas 1800 krooni igakuiselt. Seejuures viitab ta oma halvale varalisele seisundile ning kohustuse olemasolule tütre J Š, sünd. xxx., ülalpidamiseks, samuti seda asjaolu, et 2009.a. aprillis sünnib tal veel üks laps. Hageja ei ole nõus kostja väitega selle kohta, et tema varaline seisund ei võimalda maksta elatist summas 3 000 krooni igakuiselt tütre L-M Š, sünd. xxx. ülalpidamiseks. Vastavalt esitatud Ida Politseiprefektuuri tõendile, kostja igakuine brutopalk moodustab 16 360 krooni (163 604 : 10 kuu), netopalk 11 956 krooni (119 560 : 10 kuu). Vastavalt Perekonnaseaduse § 61 lg. 2 elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. 4
(9)Tsiviilasi nr 2-08-69118 Lähtudes nimetatud paragrahvi mõttest, elatise määramisel arvestatakse vanemate varalist seisundit, sealhulgas igakuist keskmist sissetulekut töötasu näol, samuti teisi sissetulekuallikaid kogumis. Kostja viitab sellele asjaolule, et tal on võlakohustused SEB Panga ees, igakuised väljamaksed, mis moodustavad kokku 3 272 krooni. Kostja seejuures ei arvesta seda, et tema elukvaliteet ei halvenenud peale seda, kui ta võttis endale nimetatud kohustused. Pangaasutuselt saadud rahasummad kulusid kostja vajaduste rahuldamiseks. EV Lastekaitse seaduse § 3 tuleneb, lastekaitse põhimõtteks on alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid. Hageja märgib, et võttes endale võlakohustused, kostja oleks pidanud eeskätt hoolitsema oma tütre eest ning mitte piirama tema huve. Seetõttu nimetatud asjaolu ei saa käsitleda kui asjaolu, mis võimaldab vähendada elatise suurust lapse ülalpidamiseks. Kostjal lasub kohustus tütarde L-M Š ja J Š ülalpidamiseks, samuti peab ta rahuldama oma vajadusi. Kostja töötasu moodustab 16 360 kuus. Sellisest töötasust täiesti piisab selleks, et kostja rahuldaks oma vajadused ja kindlustaks nõuetekohaselt oma tütred. Elatise väljamõistmisel suuruses 3000 krooni (bruto) tütre L-M Š ülalpidamiseks, teine tütar J Š ei osutu materiaalselt vähem kindlustatuks. Hageja märgib, et kostjal puuduvad mõjuvad põhjused, mille alusel oleks võinud vähendada elatise miinimummäära. Kostjal on kõrge igakuine sissetulek, ta on materiaalselt kindlustatud. Hageja leiab, et tema nõuded on põhjendatud, ning omavad nende rahuldamiseks õiguslikku alust. Tütar L-M Š elab koos hagejaga, hageja kasvatab teda, hoolitseb ta eest ja peab teda üleval. Hageja leiab, et kostja ei täida oma kohustusi nõuetekohaselt. Oma nõudega soovib hageja kaitsta oma tütre huve ja õigusi. Hageja kinnitab, et ta töötab OÜ-s Aasa Kliinik ning tema igakuine sissetulek koosneb ainult töötasust, toetusest ja elatisest. Mis puudutab kostjal kolmanda lapse sündi 2009.a. aprillis, siis vastavalt PkS § 61 lg. 3 juhul, kui varaline seisund muutub, kostja võib esitada kohtule nõude elatise suuruse muutmiseks. KOHTUISTUNG Kohtuistungil jäid pooled oma nõuete, vastuväidete ja nende põhjenduste juurde. Kostja seletas, et 22.03.2009 tal sündis kolmas tütar ja kostja on nõus maksma elatis summas 1800 krooni. Hageja ei nõustunud selle ettepanekuga. Kostja seletas, et tema abikaasa on praegu ka tema ülalpidamisel. Kostjal on varast maatükk. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi
) § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Vastavalt
§ 439
ei või kohus ületada nõude piire, ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud.
§ 442lg 5 näeb ette, et kohus lahendab selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded.
Sama paragrahvi lg 8 kohaselt peavad kohtu järeldused põhinema tuvastatud asjaoludel, samuti peab kohus kohaldama vastavat seadust. 5
(9)Tsiviilasi nr 2-08-69118 Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud
§ 232
lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub seega rahuldamisele ka osaliselt. Tsiviilasjas esitatud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud järgmised asjaolud: et pooltel sündis xxx tütar L-M Š. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud sünnitunnistusega CL 0145455 (tl 6) et Ida-Viru Maakohtu 13.06.2003 otsuse tsiviilasjas nr 2-364/03 alusel I Š peab maksma I Š kasuks igakuiselt elatist tütre L-M ülalpidamiseks summas 700 kroonialates 01.11.2002 kuni 14.02.2003 ning edaspidi summas 1400 krooni tütre täisealisuseni, s.o kuni xxx. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud Ida-Viru Maakohtu 13.06.2003 otsusega tsiviilasjas nr 2-364/03 (tl 7-11). et kostjal on veel kaks last – tütar J Š, sünd xxx ja 22.03.2009 sündinud tüdruk. Nimetatud asjaolud on kohus tuvastanud sünnitunnistusega CL 0315730 (tl 26) ja 26.03.2009 meditsiinilise sünnitõendiga nr 090303953 (tl 58) Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selle summa vähendamine vastavalt sama paragrahvi lg-le 6 on võimalik juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt kohus võib elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4.lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Alates 01.01.2008 on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4350 krooni, pool sellest moodustab 2175 krooni. PKS § 70 lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Vastavalt PKS § 61 lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
§ 231lg-st 1 tulenevalt tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks.
Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest. Riigikohus on oma 09.03.2005 otsuses nr 3-2-1-7-05 leidnud, et PKS § 61 lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu-, riietuse-, õppetarvete- ja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Laste elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Samuti tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel. Kui kohus oma otsusega 2003.aastal mõistis elatis poolte tütre ülalpidamiseks, oli ta 5-aastane, praegu aga ta on peaaegu 11-aastane. 6
(9)Tsiviilasi nr 2-08-69118 Sotsiaalministeeriumi uuringust „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“ (edaspidi Metoodika), selgub, et tarbimiskulutused linnas elavale tervele: kuni 6-aastasele lapsele moodustavad 1875 krooni 7-13.aastasele lapsele moodustavad 2182 krooni kuus (vaata: http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Sotsiaalvaldkond/kogumik/Lapse_kulud_1_.p df). Kohus leiab, et ei ole vaja tõendada fakti, et lapse vajadused on suurenenud, ei vaidlustanud seda ka kostja. Metoodika (lehekülg 37) järgi esitatud arutelu puhul on põhiliseks aluseks 2003.aasta hinnatase. Leitud näitajaid tuleks iga-aastaselt korrigeerida tarbijahinna indeksi (THI) alusel. Internetist saadud andmete kohaselt (vaata näiteks: http://www.kaupmeesteliit.ee/ menüüst ”Statistika”, allmenüüst ”Tarbijahinnaindeks”) tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes 2003 aastaga oli 2004.aastal 3%, seega tarbimiskulutused linnas elavale 7-13.aastasele lapsele moodustasid 2247,50 krooni (2182 krooni * 3% + 2182 krooni). Tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes 2004 aastaga oli 2005.aastal 4,1%, seega tarbimiskulutused linnas elavale 713.aastasele lapsele moodustasid 2339,65 krooni (2247,50 krooni * 4,1% + 2247,50 krooni). Tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes 2005 aastaga oli 2006.aastal 4,4%, seega tarbimiskulutused linnas elavale 7-13.aastasele lapsele moodustasid 2442,55 krooni (2339,65 krooni * 4,4% + 2339,65 krooni). Tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes 2006 aastaga oli 2007.aastal 6,6%, seega tarbimiskulutused linnas elavale 7-13.aastasele lapsele moodustasid 2603,80 krooni (2442,55 krooni * 6,6% + 2442,55 krooni). Tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes 2007 aastaga oli 2008.aastal 10,4%, seega tarbimiskulutused linnas elavale 713.aastasele lapsele moodustasid 2874,60 krooni (2603,80 krooni * 10,4% + 2603,80 krooni). Seega tarbimiskulutused linnas elavale 7-13.aastasele lapsele moodustavad 2774,60 krooni. Üleval tuvastatud asjaolud loeb kohus üldtuntuks, mida ei ole vaja tõendada vastavalt varem tsiteeritud
231 lg 1. Vaatamata ülaltuvastatule, on hageja esitanud hagi elatise suurendamise nõudes kuni 3000 krooni, kostja esitas vastuväide, et hageja poolt esitatud lapse vajadused on suurendatud. Kostja on hagi õigeks võtnud osaliselt ja nõustunud maksma elatist kuus 1800 krooni. Hageja ei ole ettepanekuga nõus ja jääb oma nõuete juurde. Kohus leiab, et hageja nõue elatise suuruse muutmisest on põhjendatud ja veenvalt tõendatud, kuid ei ole põhjendatud hagis nõutud elatise suurus. Ülalnimetatud „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“ kohaselt toidukulud 713.aastasele lapsele moodustavad nii kodus kui ka väljas kokku 665 krooni kuus, hageja märkis 1860 krooni (koos juurviljadega, kompvekitega jne); garderoobikulud ehk kulud riietele ja jalatsitele – 215 krooni kuus, hageja märkis 700 krooni; eluasemekulud moodustavad 180 krooni, hageja märkis 615 krooni; tervisekulud moodustavad 35 krooni, hageja märkis 120 krooni. Kohus leiab, et hageja poolt märgitud kulutused on suurendatud. Kohus peab elatise suuruse muutmisel arvestama peale lapse vajadust ka poolte varalist seisundit. Lapsevanem peab ülalpidamiskohustust täitma proportsionaalselt tema ülalpidamisvõimele vastavas osas, kuid mitte rohkem, kui ülalpidamisvõime suurus. Elatise suurus saadakse järgmise arvutusega: isiku sissetulek : (isik + tema ülalpeetavate arv) = ülalpidamisvõime. 7
(9)Tsiviilasi nr 2-08-69118 Hageja poolt esitatud tõendi alusel (tl 12) oli tema palk ajavahemikul 2008.a märtsist augustini (k.
- a)keskmiselt 3368 krooni (bruto) kuus, seega hageja ülalpidamisvõime on: 1684 krooni (3368 krooni : 2 (hageja ja tema 1 ülalpeetav). Kostja poolt esitatud tõendi alusel (tl 29) oli tema palk ajavahemikul 2008.a jaanuarist oktoobrini (k.
- a)keskmiselt 11956,10 krooni (bruto) kuus. Vaatamata sellele, et 2008.a juulis oli ühekordne väljamaks Viru Vanglas töötamise eest (tl 30), leiab kohus, et see tuleb arvestada kostja sissetuleku hulka. Seega kostja ülalpidamisvõime on 2391,20 krooni (11956,10 krooni : 5 (kostja, tema abikaasa ja 3 last). Kohus arvestab kostja ülalpidamisvõime leidmisel tema ülalpeetavate hulka ka kostja abikaasat, kuna vastavalt PKS § 21 abikaasa on kohustatud abi vajavat töövõimetut abikaasat, samuti abikaasat raseduse ja lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni ülal pidama, kui kohustatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab. Seega leiab kohus, et kostja on võimeline tasuma elatist summas 2391,20 krooni ja PKS § 61 lgs 6 nimetatud asjaolud antud asjas puuduvad, kuna kõigile oma ülalpeetavatele on kostjal võimalus anda 2391,20 krooni kuus ja teised kostja lapsed elatise väljamõistmisel selles suuruses ei osutu varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Hageja palus mõista elatis kostjalt välja alates hagi esitamisest ehk alates 22.10.2008, see nõue on seadusega kooskõlas ja kuulub rahuldamisele. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 23.04.2004 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-51-04 väljendatud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Seega kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda teiselt vanemalt elatise väljamõistmist kohtulahendi alusel. Kostja tasus elatis 1400 krooni kuus, seega andis oma tütrele ülalpidamist ebapiisavas määras, millega rikkus ülalpidamiskohustust. Seega leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada osaliselt, suurendada varem väljamõistetud elatise suurust kuni 2391,20 kroonini kuus alates 22.10.2008. Kohus ei arvesta kostja kohustusi panka ees, kuna tema võlad teiste isikute, s.h pankade ees, ei saa tingida lapsele makstava elatise ebapiisavust, kuivõrd selline eelistus olukorras, kus vanem on kohustatud seadusest tulenevalt oma last kasvatama ja ülal pidama, ei ole kooskõlas seadusega. Lapse huvi ei ole ega tohi olla mingilgi määral seatud halvemasse olukorda võrreldes teistele isikutele võlgade maksmisega. Vastavalt PKS § 61 lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Kohus ei arvesta hageja väide, et kostja abikaasa hakkab saama vanemapalka, kuna praegu ta seda ei saa. MENETLUSKULUD Vastavalt
§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. 8
(9)Tsiviilasi nr 2-08-69118
§ 173
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Ülalöeldust ning
§ 162
lg-test 1 ja 2 lähtudes leiab kohus, et menetluskulud antud tsiviilasjas peab kandma kostja I Š, kelle kahjuks otsus on tehtud. Kohus selgitab hagejale, et
§ 174
lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes
§-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1. Tamara Šabarova Kohtunik 9
(9)