2-07-49839/11

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kentmanni Kohtumaja Kohtuniku nimi Ene Tsefels Määruse tegemise aeg ja koht 25.02.2009.a Tallinn Tsiviilasja number 2-07-49839 Tsiviilasi KN L avaldus G L kindlaksmääramiseks. Kompromissi kinnitamine. Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad vastu lapsega suhtlemise korra Avaldaja KN L (sünd.xxxa., elukoht xxx); esindaja vandeadvokaat Veljo Viilol (Veljo Viiloli Advokaadibüroo, Suur-Karja 21, 10148 Tallinn); puudutatud isik G L (isikukood xxx, elukoht xxx), esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob (Advokaadibüroo Tiina Mare Hiob, Tondi 1-306, 11313 Tallinn); puudutatud isik KL (isikukood xxx, elukoht xxx), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Andres Lusmägi (Advokaadibüroo Andres Lusmägi, Keemia 23-1, Tallinn); Menetluse liik eestkosteasutus Tallinn linn Mustamäe sotsiaalhoolekande osakonna kaudu Kirjalik menetlus Linnaosa Valitsuse Resolutsioon

1. Kinnitada poolte, KN Li ja G Li vahel sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel: 1.
2. Käesolev kompromiss lähtub asjaolust, et KN Li (lapse isa) elukoht on väljaspool Eesti Vabariiki ja isa soovib lapsega kohtuda kord kuus nädalavahetuse päevadel, mil KN L sõidab sel eesmärgil Eestisse. 1.
3. Pooled sõlmivad käesoleva kompromissi lähtudes eelkõige lapse huvidest ja õigustest ning korraldavad sellega lapse ja eemalelava vanema suhtlemist isa Eestis viibitaval nädalavahetusel alljärgnevalt: • • • • • • reedel kl 16.00 – 18.00 mõnes lapsele eakohases paigas; laupäeval ajavahemikus kl 10.00 – 11.30 mõnes lapsele eakohases paigas ning edasi pärastlõunal kl 16.00-18.00 mõnes lapsele eakohases paigas; pühapäeval kl 10.00 – 11.30 mõnes lapsele eakohases paigas; kohtumiste juures ei viibi lapse ema G L. G L toob lapse isaga kohtumisele ning veedab seejärel aega mujal ning tuleb siis lapsele järgi, segamata seejuures lapse isa koosviibitavat aega; oma tulekust ja saabumise ajast teatab KN L elektronkirjaga vähemalt 7 kalendripäeva ette lapse emale G Lile; lapse ema G L vastab ja kinnitab aja sobivust esimesel võimalusel 24 tunni jooksul, et vältida lisakulutuste tekkimist isale; 1 • • • K võivad samadel aegadel lapse isa juuresolekul kohtuda ka K isapoolsed vanemad vennad-õed, kelle alaline elukoht on Iirimaal ja kellega kohtumisteks on lapsele tagatud õigus läbi Lastekaitseseaduse (lapse kohtumised lähisugulastega võivad toimuda G Li juuresolekul ka ilma KN Li osaluseta); lapsega suhtlemise kord vaadatakse üle üks kord aastas ning arvestades lapse arengut ja ka tema enda soove, täiendatakse või muudetakse seni kehtinud korda, võimaldades isal ja lapsel soovi korral rohkem aega koos veeta; kokkulepitud suhtlemise kord kehtib kuni selle ringi vaatamiseni vanemate omavahelise kokkuleppe alusel, eestkosteasutuses sõlmitud kokkuleppe alusel või Eesti Vabariigi pädeva kohtumäärusega. 1.
4. Vanemad sõlmivad käesoleva kompromissi heas usus ja peavad eelkõige silmas lapse KLi huvide ja õiguste tagamist ja kaitset. Kumbki vanem ei halvusta lapse kuuldes teist vanemat ega tee lapsele takistusi teisele vanemale helistamisel või muul viisil - näiteks telefoniga ja/või e-postiga - teise vanemaga suhtlemisel. Vanem, kelle juures laps elab, et tee lapsele takistusi eemalelava vanemaga suhtlemisel ja peab kinni käesoleva kompromissiga sätestatud suhtlemise korrast, julgustades last eemal elava vanemaga suhtlemisel. 1.
5. G L ja KN L ei esita kompromissi kinnitavale kohtumäärusele määruskaebust ja paluvad kohtumääruse jõustada selle kättesaamisest. 1.
6. G L ja KN L kannavad oma kohtukulud ise.
7. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-07-49839 KN L avaldus G L vastu lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks, seoses kompromissi kinnitamisega. Edasikaebamise kord Menetlusosalised on loobunud määruskaebuse esitamise õigsusest. Poolte seisukoht Pooled esitasid 19.02.2009.a kohtule kinnitamiseks poolte vahel sõlmitud kirjaliku kompromissi, mille palusid kohtul kinnitada ja menetluse antud vaidluses lõpetada. Kompromissi kohaselt pooled on kokku leppinud alljärgnevas:
8. Käesolev kompromiss lähtub asjaolust, et KN Li (lapse isa) elukoht on väljaspool Eesti Vabariiki ja isa soovib lapsega kohtuda kord kuus nädalavahetuse päevadel, mil KN L sõidab sel eesmärgil Eestisse.
9. Pooled sõlmivad käesoleva kompromissi lähtudes eelkõige lapse huvidest ja õigustest ning korraldavad sellega lapse ja eemalelava vanema suhtlemist isa Eestis viibitaval nädalavahetusel alljärgnevalt: • • • • • • • • reedel kl 16.00 – 18.00 mõnes lapsele eakohases paigas; laupäeval ajavahemikus kl 10.00 – 11.30 mõnes lapsele eakohases paigas ning edasi pärastlõunal kl 16.00-18.00 mõnes lapsele eakohases paigas; pühapäeval kl 10.00 – 11.30 mõnes lapsele eakohases paigas; kohtumiste juures ei viibi lapse ema G L. G L toob lapse isaga kohtumisele ning veedab seejärel aega mujal ning tuleb siis lapsele järgi, segamata seejuures lapse isa koosviibitavat aega; oma tulekust ja saabumise ajast teatab KN L elektronkirjaga vähemalt 7 kalendripäeva ette lapse emale G Lile; lapse ema G L vastab ja kinnitab aja sobivust esimesel võimalusel 24 tunni jooksul, et vältida lisakulutuste tekkimist isale; K võivad samadel aegadel lapse isa juuresolekul kohtuda ka K isapoolsed vanemad vennad-õed, kelle alaline elukoht on Iirimaal ja kellega kohtumisteks on lapsele tagatud õigus läbi Lastekaitseseaduse (lapse kohtumised lähisugulastega võivad toimuda G Li juuresolekul ka ilma KN Li osaluseta); lapsega suhtlemise kord vaadatakse üle üks kord aastas ning arvestades lapse arengut ja ka tema enda soove, täiendatakse või muudetakse seni kehtinud korda, võimaldades isal ja lapsel soovi korral rohkem aega koos veeta; 2 • kokkulepitud suhtlemise kord kehtib kuni selle ringivaatamiseni vanemate omavahelise kokkuleppe alusel, eestkosteasutuses sõlmitud kokkuleppe alusel või Eesti Vabariigi pädeva kohtumäärusega.
10. Vanemad sõlmivad käesoleva kompromissi heas usus ja peavad eelkõige silmas lapse KLi huvide ja õiguste tagamist ja kaitset. Kumbki vanem ei halvusta lapse kuuldes teist vanemat ega tee lapsele takistusi teisele vanemale helistamisel või muul viisil - näiteks telefoniga ja/või e-postiga - teise vanemaga suhtlemisel. Vanem, kelle juures laps elab, et tee lapsele takistusi eemalelava vanemaga suhtlemisel ja peab kinni käesoleva kompromissiga sätestatud suhtlemise korrast, julgustades last eemalelava vanemaga suhtlemisel.
11. G L ja KN L ei esita kompromissi kinnitavale kohtumäärusele määruskaebust ja paluvad kohtumääruse jõustada selle kättesaamisest.
12. G L ja KN L kannavad oma kohtukulud ise.
13. G L ja KN L on teadlikud kompromisskokkuleppe sõlmimise ja selle jõustunud kohtumäärusega kinnitamise tagajärgedest. Asjaolud ja kohtu põhjendused KN L esitas 30.11.2007.a avaldus G L vastu lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks. Pooled on esitanud 19.02.2009.a kohtule nende poolt allkirjastatuna kompromissilepingu, millise paluvad kohtul kinnitada ja menetluse lõpetada. Pooled kinnitavad, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled on esitanud 19.02.2009.a avalduse, milles loobuvad kompromissi kinnitava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise õigusest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kooskõlas TsMS § 428 lg 1 p 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Tulenevalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele (TsMS § 430 lg 3). Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas nr 2-0749839 lõpetamisele. Poolte taotlus määruskaebuse esitamise õiguse välistamisest on kooskõlas TsMS § 661 lg 4 ja tuleb rahuldada. Ene Tsefels Kohtunik 3