tähenduses. Maksejõuetuse põhjustanud osaliselt juhtimisvead, mis seisnenud juhatuse liikme poolt hoolduskohustuse täitmata jätmises. Seoses asjaoluga, et läheneb aegumistähtaeg, siis ka olemasolevate andmete alusel on vajalik võimalikult kiiresti otsustada võlgniku maksejõuetuse küsimus. Võlgniku tegevusest täieliku ülevaate saamine on ka võimalik edasise pankrotimenetluse kestel. Ajutine haldur ei ole suutnud tuvastada tagasivõitmise võimalusi või tagasinõuete esitamise võimalust. Pankrotimenetluses ainukeseks raha saamise võimaluseks oleks haginõude esitamine juhatuse liikmete ja likvideerija vastu seoses pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmisega (kahju: tekkinud maksuintressid perioodil 01.01.2003-03.10.2008, seda ca 410000 krooni). Pankrotiavalduse mitteesitamine on käsitletav juhtimisveana. Kuna võlgniku juhtorganite liikmete tekitatud kahju on selgelt tõendatav ja piisavalt suur võrreldes menetluskuludega, siis ajutise halduri hinnangul on otstarbekas välja kuulutada võlgniku pankrot. Kokkuvõtvalt hinnangud ja ettepanekud Esialgse saadud andmete analüüsi põhjal ajutise halduri arvates võlgniku maksejõuetuse põhjusteks ei olnud kuriteo tunnustega teod. Maksejõuetuse põhjuseks on muud asjaolud
tähenduses. Ajutine haldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise aluste olemasolu käesolevas pankrotimenetluses. Ajutine haldur on tuvastanud selgeid juhtimisvea tunnuseid. Eeltoodud alustel ja põhjendustel ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. 4 Lähtudes eeltoodust ja tuginedes pankrotiseaduse §-le 1 lg 2, 31 pankrotihaldur palub
lg 2 on võlgnik maksejõutu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 4 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse võlgniku maksejõuetust. Kohtus on leidnud tuvastamist, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid, võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see suutmatus ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et pankroti väljakuulutamine on põhjendatud ja tõendatud võlgniku avaldusega ja sellele lisatud kirjalike tõenditega, samuti ajutise pankrotihalduri arvamuse ja ütlustega. 5 Pankrotiseaduse § 31 lg 1 alusel kuulutab kohus välja pankroti, kui võlgnik on maksejõuetu.
lg 5 kohaselt pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Nõusoleku jätkamiseks pankrotihaldurina on andnud OÜ Saileks pankrotimenetluses seni ajutise haldurina tegutsenud Tarmo Villman. Kohus leiab, et Tarmo Villman on sobiv isik pankrotihalduriks. Ajutise halduri tasu määramine
lg 1 alusel on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Haldur on esitanud kohtule taotluse, mille kohaselt on ajutine haldur teinud pankrotiseadusest tulenevate kohustuste täitmiseks OÜ Saileks pankrotimenetluses tööd 16 tundi, mis ajutise halduri tunnitasu 1000 krooni juures teeb kokku ajutise halduri tasuks 16000 krooni. Ajutise menetluse teenindamiseks tehtud kulud (transport, side, paljundus jne) moodustasid 2 500 krooni. Kohus leiab, et vastavalt ajutise halduri poolt tehtud töö keerukusele ja mahule, tuleb määrata ajutisele haldurile väljamaksmiseks pankrotivara arvelt ajutise halduri tasu 16000 krooni ja vajalike kulutuste katteks 2500 krooni, kokku 18500 krooni. Kohtuotsus on tehtud lähtudes eeltoodust ning juhindudes pankrotiseaduse § 1 lg 2, lg 3, 23, 31 lg 1, lg 5, TsMS § 436, 442, 452 lg 1, 632 lg 1, 633 lg 1. /allkiri/ Geete Lahi Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.