) §-dele 402, 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1 ja 6; 108 lg 1; 113 lg 1, 158 lg 1 ja 415 lg 1, 416 lg 1 ning TsMS § 367 sätetele. Hagi tõendamiseks on hageja esitanud kirjalikud tõendid - tarbijakrediidilepingu koopia koos maksegraafikuga ja üldtingimustega, poolte vahel sõlmitud kokkulepped, võla sissenõudmisega seotud kirjade koopiad, lepingu ülesütlemise hoiatuse koopia, ülesütlemisavalduse koopia, laenuteenuste hinnakirja ja viivisearvestuse. Kohtumenetluse käik Koos hagiavaldusega esitas hageja taotluse hagi tagamiseks. 14.11.2008 kohtumäärusega kohaldas kohus hagi tagamiseks kostjale kuuluvate pangakontode ja hoiuste arestimist Eesti Vabariigis tegevusluba omavates krediidiasutustes tagastamata krediidisummast ½ ulatuses, s.o. summas 59 157.21 krooni, hageja kasuks. Kohus võttis korraldava määrusega hagi menetlusse ning väljastas hagimaterjalid kostjale tutvumiseks ja kirjaliku vastuse esitamiseks. Kostja hagile vastust ei esitanud. 15. 15.04.2009 04.2009 toimunud kohtuistungil vähendas hageja hagiavalduses esitatud nõuet leppetrahvi, s.o. 23 662.88 krooni võrra. Hageja nõudeks jäi summa 139 826.86 krooni väljamõistmine 2 kostjalt, samuti alates 30.10.2008 viivise 24,24% väljamõistmine tagastamata krediidisummalt aastas kuni tagastamata krediidisumma täieliku laekumiseni. Kostja nõustus kohtuistungil hageja poolt vähendatud nõudega. Kostja seletuse kohaselt tal vahendid võla tasumiseks käesoleval ajal puuduvad. Kostja on kaotanud töökoha ja on alates jaanuarist 2009 registreeritud töötuna, tema ülalpidamisel on alaealised lapsed ja tal on kohustusi ka teiste võlausaldajate ees. Kostja on nõus, et kohtuotsusega väljamõistetavate summade sissenõudmine toimuks täitemenetluses, millega oleks ka tagatud talle ja lapsele äraelamiseks vajalike summade ulatuses pangakontodelt vahendite kättesaadavus. Pooled leppisid ka kokku, et lühendavad otsusele apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega 15-le päevale otsuse kättesaamisest alates. III. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus, olles ära kuulanud hageja esindaja ja kostja seisukohad ning tutvunud hageja poolt hagi tõendamiseks esitatud kirjalike tõenditega leiab, et hagi on põhjendatud hageja poolt kohtuistungil vähendatud ulatuses ja kuulub täielikult rahuldamisele. Pooltevahelised suhted tulenevad tarbijakrediidilepingust ja selle raames sõlmitud krediidisummat suurendavatest täiendavatest kokkulepetest. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud
§-ide 402, 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1 ja 6; 108 lg 1; 113 lg 1, 415 lg 1 jas 416 lg 1 alusel. Vastavaid seadusesätteid on hageja hagiavalduses kirjeldanud.
kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Hageja on kostjale võimaldanud krediiti täiendava kokkuleppe sõlmimisega kokku summas 119 994.57 krooni. Poolte vahel oli lepitud kokku ka tasumisele kuuluvas intressimääras ja krediidisumma tagastamise maksegraafikus. Kostja on kohtuistungil omaks võtnud, et ta ei täitnud lepingut korrektselt ning jäi hageja ees võlgnevusse.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg l alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.
lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Sama sätestasid ka üldtingimuste p. 5.1.1. Hageja esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja
ja poolte vahel sõlmitud lepinguga sätestatud tingimusi võlgniku poolt kohustuste rikkumisel lepingu ülesütlemisel ka järginud. Seega oli hageja õigustatud lepingut ennetähtaegselt üles ütlema ja nõudma lepingust tulenevate summade tasumist.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda
lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi 3 (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne (
Kostja ei ole hageja esitatud viivis- ja intressinõuet ning nende arvestamise aluseid vaidlustanud. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja loobus kohtuistungil hagiavalduses märgitud leppetrahvi nõudest summas 23 662.88 krooni. Eeltoodud asjaoludel ning kohtuistungil vähendatud ulatuses on hageja nõue seega põhjendatud ning kuulub tervikuna rahuldamisele. Kostjalt kuulub väljamõistmisele kokku 139 826.86 krooni, millest 118 314.42 krooni moodustab tagastamata krediidisumma, 11 663.81 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 8 848.63 krooni sissenõutavaks muutunud viivis ja 1000 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud. Samuti tuleb TsMS § 367 tulenevalt mõista kostjalt alates 30.10.2008 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 24,24% tagastamata krediidisummalt aastas. Hagi on tagatud kostja poolt tagastamata krediidisummast ½ ulatuses, s.o. summas 59 157.21 krooni kostjale kuuluvate pangakontode ja hoiuste arestimisega Eesti Vabariigis tegevusluba omavates krediidiasutustes. Selleks, et otsuse täitmisel oleks tagatud Täitemenetluse seadustiku § 132 korras kostjale vajalike vahendite tõrgeteta kasutamine, leppisid pooled kokku ka otsusele apellatsioonkaebuse tähtaja lühendamises. Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Hagejal on TsMS § 174 lg 1 kohaselt õigus nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. TsMS § 632 lg 4 tulenevalt võivad pooled kokku leppida otsusele apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja lühendamises. Pooled on leppinud kokku lühendada TsMS § 632 lg 1 nimetatud tähtaega 15.-le päevale otsuse kättetoimetamisest. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 2; 173; 174; 367; 386 lg 2; 442; 444 lg 1; 461 lg 4; 468 lg 1 p 2 ja 632 lg 4 nõudeist. Kohtunik: Ärakiri õige Nooremreferent /allkiri/ Irma Külavee Lea Herne Kohtuotsus jõustus 12. mail 2009. a. Nooremreferent Lea Herne 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.