3-08-1454/36

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud Tartu Halduskohus Raili Randlane

1. november 2008, Jõhvi 3-08-1454 AS Kunda Vesi kaebus Kunda Linnavalitsuse 19.06.2008 määruse nr. 18 tühistamiseks
2. oktoober 2008 AS Kunda Vesi esindaja Triin Raudsepp ning Kunda Linnavalitsuse esindajad Küllike Namm ja Allar Aron Resolutsioon 1.Jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata.
3. Mõista AS Kunda Vesi Kunda Linnavalitsuse kasuks välja 40 120 (nelikümmend tuhat kakskümmend) krooni.
4. AS Kunda Vesi menetluskulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 27.05.2008 esitas AS Kunda Vesi Kunda Linnavalitsusele taotluse vee- ja kanalisatsiooni teenuse hinna tõstmiseks (tl. 29). 19.06.2008 määrusega nr. 19 lükkas Kunda Linnavalitsus taotluse kui põhjendamatu tagasi (tl. 16). 22.07.2008 esitas AS Kunda Vesi Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (tl.1-13) määruse tühistamiseks ja taotluse lahendamisele kohustava ettekirjutuse tegemiseks või poolte vahel 31.01.2003 sõlmitud lepingu täitmisele kohustamiseks ja teenuste hindade kehtestamiseks alates 01.10.
5. Ta leidis, et vaidlustatud määrus on üksikjuhtumi lahendamiseks antud põhjendamatu ja kaalutlusvigadega haldusakt, mille alusena on kasutatud arusaamatuid ja kohatuid asjaolusid ilma neid tegelikult kaalumata. Kaebaja väitis, et teda pole menetluses ära kuulatud ega vastuväidete esitamist võimaldatud. Oma õiguste rikkumist põhjendas ta väitega, et kommunaalteenuste kulud tõusevad pidevalt, alternatiivse taotluse esitamist aga õigustas selles märgitud lepingu lisadest tulenevate kohustustega. 1 Kunda Linnavalitsus ei nõustunud oma kirjalikus vastuses (tl. 82-87) kaebuse väidetega, pidas kaebuse nõudeid arusaamatuteks ning märkis, et selles viidatud leping lõppes 30.01.2008, kaebaja polnud uute tariifide kehtestamise taotluse esitamise ajaks taotlenud enda määramist vee-ettevõtjaks ja seetõttu puudub tal kaebeõigus. Kaebuse sisuliste väidete osas märgiti, et lisaks vee-ettevõtja staatuse puudumisele ei ole vee hinna analüüsi raportit poolte vahel sõlmitud lepingu kohaselt üle antud, kaebaja pole soovinud ühtegi selles nimetatud kokkulepet sõlmida ja taotlus ise oli ühel lehel ega vastanud vastava korra nõuetele. Kaebaja kaasamata jätmist põhjendati asjaoluga, et tegemist on üldkorraldusega ning lisati, et lisaaja andmine pole kaalutlus, vaid annab mõista, et puuduste kõrvaldamise korral on võimalik teistsuguse sisuga haldusakti andmine. Kohtuistungil jäid kaebaja ja vastustaja esindajad kirjalike väidete ja taotluse juurde ning olulisi täiendusi ei esitanud. KOHTU PÕHJENDUSED Kohaliku omavalitsuse ning ühisveevärgist veega varustamise ja ühiskanalisatsiooni abil reovee ärajuhtimise teenust osutava eraõigusliku isiku vahelisi suhteid ning vastastikusi õigusi ja kohustusi reguleerib ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus. Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise korda pole seaduseandja selles ise kehtestanud, vaid on andnud vastava õiguse seaduse § 14 lg. 2 kohaselt kohaliku omavalitsuse volikogule. Kunda linna veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise kord on kehtestatud Kunda Linnavolikogu 16.06.2000 määrusega nr. 15 (tl. 46-47). Selle punkt 2 kohaselt kehtestatakse vastavate teenuste hinnad Kunda Linnavalitsuse poolt vee-ettevõtja kirjaliku taotluse alusel. Nõuded hinna muutmise taotlusele on kehtestatud sama määruse punktis
6. Nende kohaselt peab taotlus sisaldama hinna kalkulatsiooni, teenuse mahtusid eelmise majandusaasta ja taotletava hinna prognoositava kehtivusperioodi kohta majandusaastate kaupa ning kulutuste kasvu põhjendusi. AS Kunda Vesi on vee- ja kanalisatsiooni teenuse hinna tõstmise taotluse esitanud 27.05.2008 (tl. 29), märkinud sellesse üksnes soovitud hinnad ega ole esitanud nende juurde mingeid põhjendusi. Taotlusele lisatud AS Intragate Eesti poolt koostatud Kunda linna vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna analüüsi raport (tl. 48-70) ei saa olla nõuetekohane ja piisav taotlust põhjendav dokument. Selles pole esitatud ühte konkreetset hinna kalkulatsiooni, vaid on punktis 2.5.2 kirjeldatud nelja erinevat keskmise tariifitaseme võimalust, ka on punktis 2.5.3 välja toodud kaheksa vee-ettevõtja ja linnavalitsuse vahel kokku leppimist vajavat valdkonda. Kohtule pole esitatud kinnitust, et kaebaja oleks Kunda Linnavalitsusega milleski kokku leppinud, lisaks puudub 18.02.2008 sõlmitud lepingu (tl. 119-123) kohane raporti üleandmise-vastuvõtmise akt ja läbirääkimised selle töö lõplikuks vormistamiseks alles käivad (tl. 117, 128-129 ja 132-137). Seega on õige, et Kunda Linnavalitsus lükkas AS Kunda Vesi taotluse tagasi ja märkis oma sellise otsustuse põhjendusteks vaidlustatud haldusakti § 2 lg. 1, 2, ja 4 esitatud asjaolud. Kuna eelnevalt juba nimetatud korra punktis 4 on linnavalitsusele antud õigus nõuda täiendavaid andmeid üksikute kuluartiklite lõikes, ei ole õigusvastane ka vaidlustatud määruse § 2 lg. 5 ja 6, millega määratletakse täiendavat kontrollimist vajavad asjaolud ja antakse lisaaega uue taotluse esitamiseks. Halduskohtumenetluse seaduse § 7 lg. 1 kehtestatu kohaselt saab halduskohtusse pöörduda vaid oma subjektiivsete õiguste või vabaduste kaitseks. Halduskohtumenetluses juba ammu kehtiv praktika võimaldab tühistamisnõudega kaebuse sama seadustiku § 26 lg. 1 alusel rahuldada üksnes siis, kui kohtumenetluses leiab kinnitust, et kaebaja seadusest tulenevad õigused on vaidlusaluse haldusakti andmise tõttu ka tegelikult rikutud. Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seaduse § 7 lg. 1 ja 2’, § 13 ning eelnevalt juba viidatud määruse nr. 15 § 2 sätestatust tulenevalt saab ühisveevärki ja kanalisatsiooni omav eraõiguslik juriidiline isik osutada tasulist veega varustamise ja reovee ärajuhtimise teenust ning esitada taotlust vastavate hindade kehtestamiseks või muutmiseks ainult 2 juhul, kui ta on kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega määratud vastava piirkonna veeettevõtjaks. Kunda Linnavolikogu otsus nr. 20 AS Kunda Vesi kinnitamisest Kunda linna veeettevõtjaks on vastu võetud 02.09.2008 (tl. 101), seega ei olnud kaebaja oma vee- ja kanalisatsiooni teenuse hinna tõstmise taotluse esitamise ajal veel vee-ettevõtja, tal polnud üldse õigust esitada sellist taotlust ning haldusakt, millega taotlus tagasi lükatakse, ei saa kuidagi tema seadusest tulenevaid õigusi rikkuda. Kuna ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seaduse § 7 lg. 2’ kohaselt saab ettepaneku vee-ettevõtja määramiseks esitada vaid ühisveevärki ja kanalisatsiooni omav eraõiguslik juriidiline isik ise, ei olnud Kunda Linnavalitsusel enne sellise ettepaneku saamist ja lahendamist mingit alust käsitleda AS Kunda Vesi poolt esitatud vee- ja kanalisatsiooni teenuse hinna tõstmise taotluse puudusi selle menetlemise käigus kõrvaldatavateks ning taotluse kohene tagasilükkamine oli igati põhjendatud. Lisaks tühistamisnõudele on AS Kunda Vesi esitanud alternatiivselt ka kohustamisnõude tema ja Kunda Linnavalitsuse vahel 31.01.2003 sõlmitud lepingu (tl. 43-44) täitmiseks. Seejuures on ta täpselt ära määranud, millised konkreetsed hinnad tuleks alates 01.10.2008 kehtestada. Selline nõue on igas mõttes täiesti arusaamatu, sest viidatud lepingu punktis 1 on sõnaselgelt kirjas, et leping on seoses vee-ettevõtja määramisega ja kehtib viis aastat. Leping ei sisalda selle pikendamist võimaldavaid sätteid ega mingeid konkreetseid vee- ja kanalisatsiooni teenuse hindadesse puutuvaid arvnäitajaid. Neid ei saa tuleneda ka ühestki lepingus nimetatud lisast. Eelnimetatud asjaoludest tulenevalt on AS Kunda Vesi kaebus täies ulatuses põhjendamatu ning tuleb halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg. 1 p. 6 kohaselt rahuldamata jätta. Kaebaja kokku 48 499,33 krooni suurused menetluskulud (tl. 138-148) jäävad halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg. 1 kohaselt tema enda kanda ja tal tuleb sama sätte alusel hüvitada Kunda Linnavalitsuse poolt õigusabi eest tasumisega kantud 40 120 krooni suurune menetluskulu (tl. 149-151). Kaebaja esindaja ei vaielnud sellises mahus õigusabi teenuse ostmise põhjendatusele vastu (tl. 117) ning asja keskmist keerukust, mahtu ja poolte võrdsust arvestades võib kulutust pidada õigustatuks. Raili Randlane Kohtunik 3