TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-07-1714 Otsuse kuupäev 09.04.2009 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi Romeo Kalda kaebus Tartu Vangla toimingule internetis olevate kohtulahendite (kohtulahendite registrile) juurdepääsu takistamise õigusvastaseks tunnistamise nõudes. Asja läbivaatamise kuupäev 23.03.2009, kirjalik menetlus Resolutsioon Rahuldada Romeo Kalda kaebus. Tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla toiming ajavahemikul 13.06.2007 kuni 13.09.2007 mis seisnes Romeo Kaldale interneti teel kohtulahendite registrile (halduskohtu lahendid, Riigikohtu lahendid, Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendid) juurdepääsu mittevõimaldamises. Mõista välja Tartu Vanglalt Monika Sillari (isik, kes tasus kaebaja eest riigilõivu) kasuks kohtukulud kr. 52.(viiskümmend kaks krooni). Kohtukulude osas kuulub kohtuotsus täitmisele pärast selle jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, so. arvates 09.04.
- Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asja varasem menetluslik käik 10.09.2007 on Tartu Halduskohus kohtumäärusega menetlusse võtnud Romeo Kalda kaebuse Tartu Vangla toimingutele seoses kaebaja taotlusele 13.06.2007 vastamise tähtaja rikkumisega, internetis olevatele kohtulahenditele juurdepääsu takistamise õigusvastaseks tunnistamise ja ettekirjutuse tegemise nõudes (haldusasi 3-07-1714) Tartu Halduskohus on kohtuotsusega 10.12.2007 nimetatud haldusasjas jätnud rahuldamata Romeo Kalda kaebuse Tartu Vangla toimingule seoses kaebaja 13.06.2007 taotlusele vastamise tähtaja rikkumisega õigusvastaseks tunnistamise nõudes – kohtuotsus on jõustunud 17.12.
- Kohtumäärusega 10.12.2007 on kohus jätnud läbi vaatamata Romeo Kalda kaebuses esitatud nõude – tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla toiming, millega ei võimaldatud kaebajale juurdepääsu internetis kajastuvatele kohtulahenditele (kohtulahendite registrile) arvates 13.06.2007 kuni 13.09.2007, so ajani, mil vangla tagas kaebajale interneti teel avalikule teabele juurdepääsu. Tartu Ringkonnakohus on 14.07.2008 tühistanud Tartu Halduskohtu määruse ja saatnud Romeo Kalda kaebuse nimetatud Tartu Vangla toimingu peale asja sisuliseks läbivaatamiseks tagasi samale kohtule. Riigikohtu halduskolleegium on jätnud 17.12.2008 kohtumäärusega kassatsioonikaebuse menetlusse võtmata. Asja menetluslik käik arvates 05.01.
- Kuna asi on jäänud nimetatud nõude osas sisuliselt läbi vaatamata, on kohus tulenevalt ringkonnakohtu lahendist 05.01.2009 kohtumäärusega määranud asja sisuliselt läbi vaadata. Kaebuse esitaja on kohtunõudele vastanud, et jääb oma kaebuse juurde. 13.06.2007 on kaebaja taotlenud vanglal võimaldada avaliku teabe seaduses sätestatud tähtaegadel ja korras juurdepääs interneti teel halduskohtu lahendite, Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendite ja Riigikohtu lahendite registrile, kuna nimetatud teavet vajas kaebuse esitaja enda õiguste kaitseks. Kuna vastustaja ei võimaldanud kaebajale juurdepääsu interneti teel kohtulahenditele, jäid kaebaja õigused kaitseta haldusasjas 3-06-
- Kaebaja on lisanud, et vajas nimetatud teavet ka teistes pooleliolevates kohtuasjades oma õiguste kaitseks. 12.01.2009 on kaebuse esitaja pärast asja uut menetlemist taotlenud menetluskulude väljamõistmist pooles ulatuses ning lisab täiendavalt, et kaebaja huvi on preventiivne ning soov pöörduda kohtu poole vangla vastu kahju hüvitamise nõudega kui kohus tuvastab kaevatava toimingu õigusvastasuse. Kaebaja viitab ka asjaolule, et kohtupraktikas on asutud seisukohale, et toimingu või haldusakti õigusvastasust saab tuvastada ühes menetluses ning sellest tulenevalt on võimalus teise kaebusega pöörduda kohtu poole kahju hüvitamise nõudega. Tartu Vangla on leidnud, et kaebuse esitajale tagati interneti teel avalikule teabele juurdepääs ajal, mil seda võimaldasid tehnilised tingimused. Tehniliste võimaluste loomine ei sõltunud vanglast. Tartu Vangla ei ole keeldunud juurdepääsu võimaldamisest interneti teel avalikule teabele, vaid on selgitanud kaebuse esitajale 12.07.2007 vastuses, et vanglal ei olnud turvalist lahendust, võimaldamaks kinnipeetavatele juurdepääsu kaebuse esitaja poolt nimetatud avalikustatud veebilehtedele. Tartu Vangla on pärast asja uut menetlemist jäänud endisele seisukohale, et kaebus on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Tartu Vangla viitab asjaolule, et ei ole ilmnenud, milles seisneb kaebaja põhjendatud huvi poolteist aastat tagasi vanglas elektroonilisele kohtulahendite registrile juurdepääsu puudumise õigusvastasuse tuvastamiseks olukorras, kus poolte vahel puudub vaidlus. Vastustaja märgib, et kaebajale on teada, et alates 13.09.2007 on kaebuse esitajal võimalus kasutada kohtulahendite registrit interneti kaudu, mistõttu kaebaja põhjendatud huvina välja toodud „preventiivne eesmärk“ on täidetud. Vastustaja on märkinud, et kaebaja väide selle kohta, et kaebaja õigused jäid kaitseta haldusasja lahendamisel 3-06-1563, on ümber lükatud Tallinna Ringkonnakohtu lahendiga 08.10.2007 3-06-
- Sellest nähtuvalt on kaebajal olnud esindaja vandeadvokaat J.Valdma, kellel oli vaba juurdepääs kohtulahendite registrile. Seetõttu on välistatud, et kaebuste rahuldamata jätmine oli või võis olla tingitud Tartu Vangla tegevusest ja seega on välistatud ka kahjunõude esitamine. Kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi ei saanud rikkuda asjaolu, et talle ei võimaldatud 13.06.2007 taotluse alusel juurdepääsu elektroonilisele kohtulahendite registrile. Tartu Vangla on nõustunud kaebaja väitega, et kohtulahendite registrile juurdepääsu mittevõimaldamine on õigusvastane ja kuna kaebajal ei esine kahjunõude esitamiseks muid takistusi, puudub tal õigusvastasuse kindlakstegemise kaebuse kui õiguskaitsevahendi järele igasugune vajadus. Kohtu seisukohad: Kohus asub seisukohale, et kaebus kuulub rahuldamisele ja seda alljärgnevatel asjaoludel: Asja materjalide kohaselt on Romeo Kalda taotlenud tutvuda Tartu Vanglas oma õiguste kaitseks interneti teel halduskohtu lahendite, Riigikohtu lahendite ja Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendite registriga avaliku teabe seaduses sätestatud korras, olles esitanud vanglale sellekohase taotluse 13.06.
- Tartu Vangla on võimaldanud kaebajale juurdepääsu kohtulahenditele arvates 13.09.
- Kaebaja sooviks oli saada tutvuda kõigi kohtulahenditega ning leiab, et vangla on rikkunud tema suhtes põhiseaduslikku õigust, kuna avaliku teabe avaldamise nõue tuleneb õigusriigi printsiibist. Kaebaja viitab Riigikohtu lahendile 3-3-1-20-07 ning rõhutab, et Riigikohtu lahendid on täitmiseks. Kaebaja on märkinud, et võimalus kohtu lahenditega tutvumiseks paberkandjal, kui ta selleks vanglale avalduse esitab ning konkretiseerib millist lahendit ta soovib, on mõeldamatu. Kinnipeetav ei pruugi teada, milline lahend reguleerib just teda huvitavat valdkonda puudutavat küsimust, mistõttu ta ei oska lahendit konkretiseerida ja vanglale sellekohast taotlust esitada, seega on oluline, et tutvuda oleks võimalik kõigi lahenditega. Kohus asub seisukohale, et kaebaja poolt on põhjendatud nõue, et Tartu Vanglal tulnuks tagada alates 13.06.2007 interneti teel ligipääs kohtulahendite registrile. Alates 13.09.2007 on Tartu Vangla taganud kinnipeetavatele juurdepääsu interneti teel kohtulahenditele. Kaebaja on loobunud oma esialgsest taotlusest ettekirjutuse tegemiseks vanglale, kuna kaebaja nõue on täidetud alates 13.09.2007, seega jäi kaebaja taotluse juurde tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla toiming, mis seisnes interneti teel kohtulahendite registrile ajavahemikul 13.06.2007 kuni 13.09.2007 juurdepääsu mittevõimaldamises. Kohus asub seisukohale, et nimetatud ajavahemikul on aset leidnud kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine, kuna kaebajalt on ära võetud võimalus oma õiguste kaitset realiseerida avaliku teabe kaudu. Tulenevalt Põhiseaduse § 3 teise lõike kohaselt avaldatakse seadused ettenähtud korras ning täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud seadused. Isikutelt ei saa nõuda normide täitmist, kui neil puudub selle kohta informatsioon ning õigusnormide tundmine on vajalik igaühele oma õiguste kaitseks. Alates
- jaanuarist 2007 on Riigi Teataja esmaseks ametlikuks väljaandeks elektrooniline versioon, paberil antakse välja vaid kontrolleksemplarid, seega nimetatud kuupäevast ei ole enam uute seadustega ega Riigikohtu lahenditega võimalik tutvuda paberkandjal ning tagada tuleb selleks elektrooniline võimalus. Seega tuleb ka vanglal tagada kinnipeetavatele mõistlik võimalus õigusaktidega ja Riigikohtu lahenditega tutvumiseks. Riigikohtu halduskolleegium on asunud kohtuotsuses nr. 3-3-1-20-07 seisukohale, et õigusnormidega tutvumise võimalust ei saa pidada piisavaks juhul, kui see on võimalik üksnes vanglalt konkreetset õigusakti taotledes. Kuna kinnipeetav ei pruugi teada, millised õigusaktid teda huvitavat valdkonda reguleerivad, ei saa eeldada või nõuda, et ta vajalikke akte nimetada oskaks. Elektroonilise Riigi Teataja kasutamisel kui ka Riigi Teataja paberversioonis on avaldatud otsingut hõlpustav märksõnastik. Kolleegium on pidanud piisavaks kui kinnipeetaval oleks võimalik õigusnormidega tutvuda vabalt ka paberkandjal ning kasutada õigusaktide leidmiseks märksõnu.. Tulenevalt Põhiseaduse § 44 lg 1 peab olema igaühel võimalus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni, kaasa arvatud kinnipeetavatel. Nimetatud õigust saab piirata üksnes Põhiseaduse teiste normide alusel ning piirangu kehtestamine peab olema selgelt sätestatud. Seega tulnuks Tartu Vanglal tagada Romeo Kaldale juurdepääs kohtulahenditele mistahes viisil, vanglal tulnuks tagada kaebajale mõistlik võimalus kohtulahenditega tutvumiseks , mida nimetatud ajavahemikul vangla teinud ei ole. AvTS § 33 kohaselt tagab rahvaraamatukogu igaühe juurdepääsu avalikule teabele Interneti teel ning raamatukoguteenindus on tagatud ka kinnipidamisasutuses. Eeltoodu alusel tunnistab kohus õigusvastaseks Tartu Vangla toimingu , mis seisneb kaebajale interneti teel kohtulahendite registritele (halduskohtu lahendid, Riigikohtu lahendid, Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendid) ajavahemikul 13.06.2007 kuni 13.09.2007 juurdepääsu mittevõimaldamises . Kaebaja on toonud põhjendatud huvi alusena välja preventiivse huvi ning võimaliku kahju hüvitamise nõude eitamise. Eeltoodu alusel rahuldab kohus kaebuse lähtudes HKMS § 25 lg 1 ja HKMS § 26 lg 1 p.
- Menetluskuludest. Tulenevalt HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulu pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja eest on tasutud riigilõivu I astme kohtus haldusasjas 3-07-1714 80.- krooni ning kaebaja taotleb riigilõivu tasuja kasuks pooles ulatuses so. summas 40.- krooni välja mõista, kuna pooles ulatuses ei ole R. Kalda kaebust rahuldatud. Samuti taotleb kaebaja pooles ulatuses tasutud pangaülekande tasu väljamaksmist, so 12.- krooni Kohus asub seisukohale, et 40.- krooni osas tuleb riigilõiv Tartu Vanglalt välja mõista, kuna kaebus, millelt riigilõiv on tasutud, on rahuldatud pooles osas. Kohus on teinud kaebaja suhtes mitterahuldava kohtuotsuse (10.12.2007) teise nõude osas, millega kaebaja on taotlenud tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla toimingu seoses kaebaja taotlusele vastamise tähtaja rikkumisega. Samuti kuulub väljamõistmisele riigilõivu tasumisega seonduv ülekandetasu 25.- krooni, mis tuleb samuti jagada proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega, seega 12.- krooni osas kuulub väljamõistmisele teenustasu (Riigikohtu lahend 3-3-1-60-05, milles on asutud seisukohale, et menetluskulud hõlmavad ka riigilõivu tasumisel pangale makstud teenustasu.) Seega kuulub Tartu Vanglalt väljamõistmisele 52.- krooni Monika Sillari kasuks. Riigilõiv ja selle tasumiselt võetud teenustasu nähtub maksekorraldusel 13.08.2007.(T/l 13). Maksekorraldusel nähtuvalt on Monika Sillari a/a EEK100001404 Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal. Kohtunik Mare Priks