Hageja selgitab hagis, et täpsustab oma seisukohta ühisvara jagamise osas sõltuvalt sellest, milliseid täiendavaid dokumentaalseid tõendeid ühisvara kohta esitan kostja. Hageja palub kohtukuludena kostjalt välja mõista kõik kohtukulud. Menetluse käigus on hageja esitanud jagatava vara väärtuse tõendamiseks Kinnisvarabüroo Uus Maa poolt koostatud Lisa varasemale ekspertarvamusele, mille kohaselt vara väärtus märts 2009 turusituatsioonis on 400 000 krooni (eeldusel, et hoonete seisukord oleks sama, mis ekspertarvamuses nr. 1904/87 kirjeldatud ning maha on arvestatud maa erastamise kulud). Nimetatud tõendist tulenevalt soovib hageja jätta ehitise kui ühisvara hageja ainuomandisse ja välja mõista kostja kasuks kompensatsioonina 200 000 krooni. Kostja vastuväited Kirjaliku vastuse kohaselt kostja esitatud kujul hagi ei tunnista. Kostja nõustub, et poolte ühisvara koosseisu kuulub xxxx asuv elumaja, mis on ostetud 13.11.1993 ja mille maksumus kinnisvarabüroo agendi hinnagul on 250 000 krooni. Lisaks sellele on poolte ühisvaraks sõiduauto xxxx hinnaga 10 000 krooni, järelhaagis-suvila, soojustatud, hinnaga 9000 krooni, mikrobuss xxxx hinnaga 12 000 krooni, külmik Minsk hinnaga 3400 krooni, külmetuskamber Minsk hinnaga 3500 krooni, videomakk Sony hinnaga 3200 krooni, Võru hele sektsioon hinnaga 4000 krooni ja tume sektsioon hinnaga 4000 krooni, köögimööbel Ego hinnaga 3500 krooni, gaasipliit Brest hinnaga 2200 krooni, pehmemööblikomplekt hinnaga 4000 krooni, sõiduauto xxxx hinnaga 4000 krooni, mustakirju lehm Viiu hinnga 3500 krooni ja veomasin xxxx furgoon hinnaga 12 000 krooni. Kostja sõitis 06.03.1998 alalisse elukohta xxxx ja kogu jagamata ühisvara jäi hagejale. Elumaja ostuks ei olnud pooltel piisavalt raha ja selleks võeti laenu L L 2900 USD, V K 30 000 krooni, A M 500 USD, T I 1000 krooni, M G 2600 USD, keda kostja palub tunnistajana üle kuulata. Korduvatele palvetele vara maha müüa ja jagada kaheks võrdseks osaks on hageja vastanud eitavalt. Kostja soovib elumaja maksumuse reaalset hindamist. Kostja leiab, et arvestada tuleb reaalset tõendit, milleks on notariaalses 13.11.1997.a. ostu- müügi lepingus märgitud maja hind 220 000 krooni. Seisuga 13.08.2004 ei saa elamu maksumuseks olla 60 000 krooni- taoline hindamine on teadvalt vale. Ka ülejäänud vara osas väljendatud hageja seisukoht on vale. Eelpool nimetatud tunnistajad teavad, kui palju oli pooltel vallasvara. Kogu vallasvara väärtuseks on 71 000 krooni, kogu jagatava ühisvara väärtuseks 321 300 krooni. Kostja palub arvestada ka seda, et 1994 kuni 1998 hageja ei töötanud kusagil ning tema panus pere eelarvesse oli väga väike. Kostja soovib vara jagada järgmiselt. Kogu vara, v.a. elumaja, üldmaksumuses 68 300 krooni, jagada pooleks, mille hüvitamiseks palub kostja hagejalt välja mõista 34 150 krooni. Ehitis, maksumusega 250 000 krooni, jagada kaheks võrdseks osaks. Menetluse käigus on kostja oma esindaja kaudu teatanud, et pretensioone nn. vallasvara osas ei esitata ja et kostja nõus ehitise jätmisega hageja ainuomandisse ja sellele vastava kompensatsiooni väljamõistmisega tema kasuks. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Perekonnaseaduse § 14 lg.1 kohaselt abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara.
lg.1 kohaselt abikaasade ühisvara võidakse jagada abielu kestel, abielu lahutamusel või pärast seda.
lg.5 kohaselt vaidluse korral jagab kohus ühisvara ühe või mõlema abikaasa nõudel.
lg.1 kohaselt abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks.
lg.3 kohaselt abikaasade ühisvara jagamisel määratakse kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena.
lg.4 kohaselt kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvaras, mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise hüvituse. Menetluse käigus on kostja hagi õigeks võtnud ehk on nõustunud hageja taotlusega vara jagamise viisi suhtes ja on aktsepteerinud vara väärtuse tõendamiseks esitatud tõendit, mille kohaselt kostjale jääva ühisvara kompensatsiooni suurus on pool vara väärtusest ehk 200 000 krooni. Õigeksvõtul rajaneva otsuse võib TsMS § 444 lg.1 alusel esitada kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud hagis esitatud asjaoludega ja õigusliku põhjendusega ning hagile lisatud kirjalike tõenditega: ehitise omanike ja tehniliste andmete teatis nr. 343, ehituse nr. 108036181 andmed, sama ehitise eluruumi 1 andmed, mitteeluruumi 17 andmed, kohtuotsus poolte lahutamise kohta, ekspertarvamus nr. 1904/087VK ja selle menetluse käigus esitatud Lisad. Menetluskulude oas on hageja esitanud hagiavalduses taotluse välja mõista kostjalt kõik menetluskulud. Hagi esitamisel oli menetluskuluks riigilõiv 2300 krooni, kohtuliku uurimise lõpetamisel on esitatud taotlus välja mõista menetluskuludena lisaks veel ka õigusabikulud summas 11 800 krooni. Kostja menetluskulud on reguleeritud esindajale riigi õigusabi korras tasu väljamõistmisega eraldi määrustega, muude võimalike kulude hüvitamise nõuet ei ole esitatud. TsMS RakS § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS eelmise redaktsiooni § 60 lg.1 järgi kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. TsMS eelmise redaktsiooni § 61 lg.1 lg. p.1 järgi poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindajana asjast osavõtnu õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni 5% hagi rahuldatud osast hagejale. Kohus leiab, et hageja esitatud õigusabikulud on vajalikud ja põhjendatud ulatuses ja seega kuulub taotlus rahuldamisele eelviidatud sättes nimetatud piirangut arvestades 5% ulatuses ehk 10 000 krooni. TsMS § 434 kohaselt kohtuotsus on kohtumenetluse tulemusena Eesti Vabariigi nimel tehtud kohtulahend, millega asi otsustatakse sisuliselt. Kohtunik: /allkiri/ Marika Leimann Ärakiri õige Nooremreferent Lea Herne Kohtuotsus jõustus 9. mail 2009. a. Nooremreferent Lea Herne
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.