← Eesti

2-08-9039/15

Obsah (5)§ 146§ 147§ 167§ 136§ 142

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Ande Tänav, Malle Seppik Otsuse tegemise aeg ja koht 03.04.2009, Tallinn Tsiviilasja number 2-0

) §-le 143 aegumise kohaldamist. Vastavalt

§ 146lg 1 on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat.

Vastavalt

§ 147lg 1 loetakse aegumise tähtaja alguseks hetke, mil nõue muutus sissenõutavaks.

Sama sätte lõike 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda 2 nõudele vastava kohustuse täitmist. Kostja leiab, et hageja pidi 18.11.2004 saama teada, et kõnealune lõppmakse ei kuulu Eesti Vabariigi poolt tasumisele.

  1. Kirjavahetus hageja ja Rahandusministeeriumi vahel leidis tõesti aset ka pärast 18.11.2004, kui ühe kuu jooksul täpsustati hageja poolt tehtud kulutuste sisu ning mitteabikõlblike kulutuste summat. Rahandusministeeriumi 17.12.2004 kirjaga nr 9-2.3/15335 fikseeriti lõplikult hageja poolt tagastamisele kuuluvate rahaliste vahendite kogusumma. Sama sisuga meeldetuletus edastati hagejale Rahandusministeeriumi 10.02.2005 kirjaga nr 9-2.3/
  2. Vastuseks hageja kinnitas 18.02.2005 kirjas nr PH-08 Rahandusministeeriumile, et aktsepteerib nõuet nimetatud summa ulatuses ning palus täiendavat aega tagasimakse teostamiseks. Nimetatud kirjavahetusega ei ole tõendatud hagejapoolne nõude esitamine kostjapoolse lepingu rikkumise osas ning hageja ei ole esitanud siiani ühtegi tõendit, mis tõendaks nimetatud nõude esitamist. Seetõttu tuleb jätta hageja taotlus võimaliku aegumise peatumise osas tähelepanuta.
  3. Kostjale jääb arusaamatuks hagejapoolne viide nimetatud kontekstis Euroopa Komisjoni järelepäringule. Eesti Vabariik ei märkinud nimetatud lepingut pikka aega lõpetatuks just põhjusel, et püüdis hagejalt saada kohtuväliselt tagasi vahendeid, mis osutusid projekti lõppedes mitteabikõlblikeks. Peale asjatuid püüdlusi oli Eesti Vabariik kohustatud nimetatud summa Euroopa Komisjonile tagastamiseks kasutama riigieelarve kassareservi vahendeid, mis võimaldas lepingu Euroopa Komisjoni jaoks lõpetatuks lugeda ja programmi sulgeda. Hageja nimetatud tõend ei ole aga aegumise kontekstis asjakohane ning tuleb jätta tähelepanuta. See ei ole kuidagi seotud hageja esitatud nõudega kostjapoolse lepingu rikkumise osas. Maakohtu otsus
  4. Maakohus leidis, et hagi on aegunud ja jättis tsiviilkohtumenetluses seadustiku (TsMS) §-st 449 juhindudes hagi rahuldamata.
  5. Otsuse põhjenduste kohaselt puudub vaidlus selles, et pooled sõlmisid 01.10.2002 Detsentraliseeritud Programmi Toetuslepingu nr 063 või EE0002.01.004, mille objektiks oli Eesti keskkonnamõju hindamise dokumentide koostamine elektrituulikute ja tuuleparkide kohta Phare ACCESS programmi raames summas 62 500 eurot tähtajaga 02.04.2004 (tlk 8-43). Vaidlus puudub ka selles, et Phare ACCESS programmi rakendusasutuseks on Sotsiaalministeerium, kes on Eesti Vabariigi nimel Rahandusministeeriumilt lepingu lõpetamise üle võtnud. Samuti ei ole vaidlust selles, et hageja on esitanud 01.01.2004 lõpparuande ja arve lõppmakse 5 000 euro tasumiseks Rahandusministeeriumile (tlk 44-60) ning et Rahandusministeerium on 18.11.2004 teavitanud hagejat, et puudub alus teha lõppmakset summas 5 000 eurot (tlk 75). Vaidlus seisneb poolte vahel selles, kas hageja on õigustatud saama lõppmakset summas 5 000 eurot ja kas hagi on aegunud.
  6. Hageja on 19.11.2004 kirjaga kinnitanud, et ta on kätte saanud Rahandusministeeriumi 18.11.2004 kirja, milles kostja on keeldunud lõppmakse tegemisest (tlk 151). Asjakohane on kostja osundamine

§ 146

lg 1, mille kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.

§ 147

lg 2 järgi muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist.

§ 147

lg 3 kohaselt kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. 12. Kohus ei nõustunud hageja positsiooniga, et lõppmakse osas kestis kirjavahetus poolte vahel veel 2005.a ja vaidlus oli kohtus abikõlblike kulutuste üle ning vaidlus tuleneb lepingu rikkumisest, kuna Rahandusministeeriumi 08.09.2005 kiri Sotsiaalministeeriumile 3 puudutab programmi EE002 tagasimakset 73 140 krooni Euroopa Komisjonile ega oma puutumust kostjalt saadava lõppmaksega (tlk 154-155). Kohus leidis, et hageja 01.01.2004 arve esitamisega Rahandusministeeriumile väidetava lõppmakse saamiseks algas nõude aegumistähtaeg 31.12.2004 tuginedes

§ 147lg-le 3.

13. Hagi aegumise peatumise üle otsustamisel juhindus kohus

§ 167

lg-test 1 ja 2, mille kohaselt peatub nõude aegumine õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Eeldatakse, et läbirääkimised on lõppenud, kui isik läbirääkimiste jätkamisest keeldub. Õigustatud isiku poolt kohustatud isikule kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja määramise korral on aegumine peatunud kuni täiendava tähtaja möödumiseni või kohustatud isiku poolt oma kohustuse täitmisest lõpliku keeldumiseni. Kohus leidis, et kuna hageja esitatud arve lõppmakse saamise üle läbirääkimisi poolte vahel ei ole toimunud, siis ei tõusetu nõude aegumise peatumise küsimust. Meelevaldne on hageja arusaam, et vaidlus lepingu rikkumise üle tsiviilasjas nr 2-06-17394 peatab hagi aegumise, kuna märgitud kohtuvaidlus puudutas lepingust tulenevaid abikõlblikke kulutusi ega ole siduv lõppmakse nõudega. 14.

§ 136

lg 2 sätestab, et kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase aasta vastaval kuul ja päeval. Seega pidanuks hagi olema kohtule esitatud hiljemalt 31.12.

  1. Käesolev hagi on kohtule esitatud 10.03.2008 ja on seetõttu aegunud. Apellatsioonkaebus
  2. Hageja ei nõustunud maakohtu otsusega ja palus otsuse tühistada ning saata asi maakohtule edasiseks menetlemiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei kajasta kohtuotsuse resolutsioon hagiavalduse olemust, menetluse ajal on aegumise kohaldamise rakendamiseks kasutatud erinevaid dokumente ja aegumise mittepeatumist on tõlgendatud meelevaldselt.
  3. Kohtuotsuses on kasutatud tsiviilasja nimetusena „Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni hagi Eesti Vabariigi (Sotsiaalministeeriumi kaudu) vastu 5 000 euro saamiseks“. Samas on Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni esitatud hagi tegelik pealkiri „Hagiavaldus EL Detsentraliseeritud Programmi Toetusleping „Euroopa Ühenduse Välisabi" nr 063 rikkumise asjus“. Hageja leiab, et kohus oleks pidanud lepingu rikkumise lõpuni menetlema, analüüsides osapoolte vahelist vaidlust lepingu rikkumise osas, mitte asuma kostja aegumisklausli rakendamise avalduse peale koheselt otsima võimalust aegumise kohaldamiseks TsMS § 449 järgi. Vaatamata hageja mitmele märkusele ja palvele jätkata asja sisulist arutelu, asus kohus positsioonile, et sisulist arutelu pole vaja jätkata (kuna laekunud on kostja palve aegumise kohaldamiseks), rikkudes sellega apellandi õigust saada EL Detsentraliseeritud Programmi Toetusleping Euroopa Ühenduse Välisabi nr 063 rikkumise asjus selgust.
  4. Tsiviilasja toimikusse on lülitatud hulgaliselt lepingu rikkumist puudutavaid dokumente nii hageja kui kostja poolt (tlk 82-85). Nii näiteks on toimikusse lülitatud Rahandusministeeriumi ja Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni vahelise vaidluse dokumendid apellandi ülekulude tagastamiseks Rahandusministeeriumile. Seega on käesoleva tsiviilasja olemuseks nimetatud dokumentide toimikusse lisamisega ja menetlemisega vastastikuste rikkumiste tuvastamine ja menetlemine. Paraku peatas kohus mingil hetkel ülimalt keeruliseks muutunud lepingudetailide arutelu ja asus asja lihtsustamise eesmärgil otsima kiirmenetluslikku lahendust, milleks kostja aegumise taotlus andis ka tõuke.
  5. Hagi EL Detsentraliseeritud Programmi Toetusleping nr 063 rikkumise asjus seisnes selles, et teha kindlaks, kas kostja 5 000 euro väljamakse mittesooritamisega eksis või 4 mitte ja vastav arutelu koos lisatud dokumentidega oligi suunatud sisulise arutelule, mis üsna kiirelt ja kallutatult kohtu poolt lõpetati. Hageja käsitles ja käsitleb tänini vaidluse olemust poolte vaidlusena kindla lepingu detailide üle, mitte niivõrd nõudena 5 000 euro saamiseks, mis liigselt ahendab juriidilise vaidluse sisemist olemust.
  6. Hageja esitas 15.05.2008 täpsustuste ja kostja esindaja aegumisnõude tagasilükkamise taotluse. Kostja rajab aegumisnõude Rahandusministeeriumi kirjale 18.11.2004 kuupäevast, millele hageja oma täpsustustes vastu vaidleb. Kohus on asunud seisukohale, et aegumise algust tuleb hakata lugema apellandi 01.01.2004 arve esitamisega Rahandusministeeriumile väidetava lõppmakse saamiseks. Kostja ei palunud käsitleda aegumise alusena apellandi väljamakse taotlust, vaid Rahandusministeeriumi 18.11.2004 kirja. Hageja kinnitab, et esitas Rahandusministeeriumile lõppmakse väljamakse taotluse mitte 01.01.2004 nagu ekslikult väidetakse kohtuotsuses, vaid 01.04.
  8. Kohus ei ole arvestanud otsuse tegemisel EL Detsentraliseeritud Programmi Toetusleping nr 063 lõige 15

(2)sätestatuga, mille alusel võib Lepingu sõlmiv asutus peatada nimetatud tähtaja arvestamise, teatades toetuse saajale, et maksetaotlus on vastuvõetamatu põhjusel, et vastav summa ei kuulu maksmisele või et vastavat aruannet ei saa kinnitada ning Lepingu sõlmiv asutus peab vajalikuks viia läbi edasisi kontrollimisi. Tähtaja arvutamist jätkatakse kuupäeval, mil registreeritakse korrektselt formuleeritud maksetaotlus. Kohus on eksinud väljamaksetaotluse kuupäeva lukustamisega, sest hageja ja Rahandusministeeriumi vahel toimus EL Detsentraliseeritud Programmi Toetusleping nr 063 lõige 15
(2)järgne detailide täpsustamine, millele viitavad nii toimiku leheküljed 82-85, kui ka hageja palvel toimikule lisatud Rahandusministeeriumi 08.09.2005 kiri Sotsiaalministeeriumile (tlk 154). Lähtudes eelöeldust on kohtu analüüsikäik aegumise mittepeatumisest vigane. Kõik toimikusse lisatud dokumendid kinnitavad sisulise vaidluse olemasolu.
  1. Kohus on ekslikult leidnud, et hageja üritab käesoleva vaidluse asjaolusid sisustada poolte vahel toimuva paralleelse vaidlusega tsiviilasjas nr 2-06-
  2. Mõlemad tsiviilasjad tegelevad sama küsimusega – EL Detsentraliseeritud Programmi Toetusleping Euroopa Ühenduse Välisabi nr 063 rikkumisega, kuid erinevatelt pooltelt (ühes käsitletakse hageja võimalikke rikkumisi ja teises kostja võimalikke rikkumisi). Mõlemad hagid käsitlevad ühe ja sama lepingu rikkumist.
  3. Vaidlus hõlmab kogu lepingu rikkumist ja toimikusolevat poolte kirjavahetust tuleb käsitleda

§ 167lg 1 ja 2 mõistes läbirääkimiseks, mille ajal nõude aegumine peatub.

12.06.2008 kohtuistugi protokollis (tlk 157) on fikseeritud hageja vastuväide aegumise kohaldamisele ja tema palve lisada toimikusse Rahandusministeeriumi 08.09.2005 kiri Sotsiaalministeeriumile (toimiku lehekülg 154), millele ei vaielnud vastu ei kostja ega kohtunik (tlk 157). Seega aktsepteeris kohus kirjavahetuse olemasolu lepingu p-i 15

(2)sätestatu kontekstis, mis automaatselt peatas nõude aegumise.
  1. Lõpuks osundab hageja eelistungi protokollis leitavale apellandi palvele lisaaja ja õigusabi saamiseks, kuna vaidlus on keerukas (tlk 89), kuid see jäeti kohtu poolt tähelepanuta. Selle asemel, kasutades ära hageja esindaja juriidilise keele mittetundmist, suunati asja arutelu vaid ühe eraldiseisva aspekti analüüsimisele – aegumisklausli rakendamisele. Hagejal ei olnud vähimatki aimu, et aegumisklausli arutelu võib viia vaheotsuseni, mis peatab sisuliselt kogu asja edasise arutelu. Vastus apellatsioonkaebusele
  2. Kostja ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. 5 Ringkonnakohtu põhjendused
  3. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et hageja nõue on aegunud ja hagi tuleb jätta seetõttu rahuldamata. Kuna poolte vahel ei ole erimeelsust selles, et hageja esitas kostjale hagi aluseks oleva summa saamiseks arve 01.01.2004 (tlk 60) ning Rahandusministeerium on 18.11.2004 (tlk 75) teavitanud hagejat, et nimetatud summat hagejale maksta ei kavatse, algas

§ 146

lg 1, §-i 147 kohaselt 01.01.2005 nõude aegumise kolme aasta pikkune tähtaeg, mis sai läbi 31.12.2007. Hagi on kohtule esitatud 10.03.2008 ja seetõttu on nõudeõiguse teostatavus aegumistähtaja möödumise tõttu lõppenud. Hagi eseme üle käinud pooltevaheliste hilisemate läbirääkimiste kohta ei ole tõendeid esitatud ja seetõttu on maakohus asunud õigele seisukohale, et

§ 167lg 1 silmas peetud aegumise peatumise küsimust ei saa tõusetuda.

Maakohtu hinnang aegumist ja selle väidetavat peatumist puudutavatele asjaoludele ja nende kinnitamiseks esitatud tõenditele on olnud igakülgne, täielik ja objektiivne ning kolleegiumil ei ole alust anda esitatud tõenditele teistsugust hinnangut ega kujundada nende pinnalt nõude aegumise ega selle peatumise osas maakohtu järeldusega võrreldes erinevat seisukohta. Kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega täies ulatuses, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi muus osas korrata.

  1. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium, et vastavalt TsMS § 363 lg 1 p-le 1 peab hageja märkima hagiavalduses oma selgelt väljendatud nõude (hagi ese) ning kohtul tuleb TsMS § 442 lg 6 kohaselt lahendada kohtuotsuse resolutsiooniga hageja nõuded selgelt ja ühemõtteliselt. 10.03.2008 esitatud hagiavalduses on hageja palunud nõuda kostjalt hageja kasuks välja lõpparuande järgse lõppmakse summas 5 000 eurot (tl 5). Vastuolu hagiavalduse pealkirja ja hagis esitatud nõude osas kolleegium ei näe. Hageja on seisukohal, et kostja on raha maksmata jätmisega lepingut rikkunud (VÕS § 100) ning on otsustanud panna õiguskaitsevahendina maksma kohustuse täitmise nõude (VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1). Maakohus on hageja nõuet täie tähelepanuga menetlenud ja leidnud õigesti, et hageja nõue 5 000 euro saamiseks on aegunud ning jätnud hagi seetõttu selgelt ja ühemõtteliselt rahuldamata.
  2. Hageja pahameel selle üle, et kohus ei ole pärast aegumise tuvastamist võtnud seisukohta hagiavalduse aluseks olevate nende asjaolude osas, mis aegumise üle otsustamisel tähtsust ei oma, on asjakohatu. Hagi korras õiguste kaitsmine võib jääda tagajärjetuks juhul, kui hagi on esitatud seaduses sätestatud aegumistähtaega ületades. Kehtivas õiguses sätestab aegumise mõiste

§ 142

lg 1, mis näeb ette, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsMS § 449 lg 1 näeb kohtule ette võimaluse teha vaheotsus aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. See tähendab seda, et vaidlustes, kus üks pool on taotlenud aegumise kohaldamist ning on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastada ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid. Selleks, et vältida nõude aegumist, tuleb hagi esitada kohtule aegumistähtaja jooksul sõltumata vaidlusega seotud muudest hageja eesmärkidest või sellest, kas enne või pärast nõude aegumist tehakse tuvastusotsus õigussuhte puudumise või olemasolu kohta. 6

  1. Apellatsioonkaebuse väide, et hagejale ei võimaldatud maakohtu menetluses võtta juristist esindajat, on ainetu. Hageja on väljendanud soovi esindaja leidmiseks 28.04.2008 toimunud eelistungil. Asja sisuline arutamine on toimunud ligi poolteist kuud hiljem 12.06.2008 (tlk 156-158). Hagejat on sisulisel arutamisel esindanud endiselt seaduslik esindaja Jaan Tepp ning kuna küsimust lepingulise esindaja vajalikkusest ei ole enne asja sisulist arutelu enam tõusetunud, võimaldab see järeldada, et hageja oli kohtuistungi ajaks seadusliku esindaja õigusalases kompetentsis kahtlemisest üle saanud. Pooleteise kuu pikkust aega tuleb pidada esindaja leidmiseks piisavaks ning selle võimaluse kasutamata jätmine viitab hageja sellekohasele otsustusele. Et hageja ei ole usku seadusliku esindaja võimetesse siiani kaotanud, näitab asjaolu, et ka apellatsioonimenetluses ei ole hageja pidanud juristist esindaja muretsemist vajalikuks ning hagejat on ringkonnakohtus esindanud endiselt ainult Jaan Tepp.
  2. Eeltoodu põhjal tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Iko Nõmm Malle Seppik Ande Tänav 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.