2-07-44722 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja (Tartu mnt 85, 15083 Tallinn) Kohtunik Ra Einula (92) Otsuse tegemise aeg ja koht 14. aprill 2008. a, Tallinn, Tar
) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.
§ 61
lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja lapsele elatise nõude esitanud vanema kasuks. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes mõlema vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.
§ 61
lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
§ 70
lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest, lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud
§ 616. lõikes nimetatud asjaolusid.
Hageja on esitanud elatisenõude 22.10.
- a ning soovinud elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt jaanuarist
- Kohus leiab, et hagejal oli õigus nõuda elatise suurendamist ka hagi esitamisele eelnenud aasta eest, nagu
§ 70
lg 2 lubab, vaatamata sellele, et kostja täitis elatise maksmise kohustust kooskõlas varasema ja eelpool nimetatud kohtulahendiga. Perekonnaseaduse § 61 lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Küsimus on selles, kas ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui isik maksab elatist kohtulahendi alusel, kuid tema varaline seisund võimaldab anda suuremat ülalpidamist või lapse vajadused on alates elatise väljamõistmisest suurenenud. Riigikohtu seisukoha (lahendis 3-2-1-57-04) kohaselt on ülalpidamiskohustuse rikkumisega tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Vanemal on
§ 50lg 1 järgi õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda.
See õigus ei ole ühekordne, vaid pidev, sõltumata sellest, kumma vanema juures laps elab. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Seaduse kohaselt on mõlemal vanemal õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning mõlemal vanemal on kohustus oma lapse õigusi ja huve kaitsta. Perekonnaseaduse § 60 lg 1 sätestab vanema kohustuse ülal pidada oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Sellele vanema kohustusele vastab lapse õigus saada vanemalt ülalpidamist. Laps saab realiseerida oma õigusi vanemate, s.o oma seaduslike esindajate kaudu. Mõlema vanema õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed. Eelduslikult täidavad vanemad lapse ülalpidamiskohustust vabatahtlikult. Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, siis
§ 61lg 2 4
(6)2-07-44722 järgi määratakse lapsele elatis igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Kui kohus tuvastab, et kohtuotsuse alusel elatist maksev vanem oleks pidanud, arvestades tema muutunud varalist seisundit ja lapse vajaduste suurenemist, maksma suuremat elatist, kui oli välja mõistetud kohtuotsusega, siis sellega on kohus tuvastanud, et vanem rikkus ülalpidamiskohustust ja vanemalt tuleb muudetud suuruses elatis välja mõista. Seadusega ja nimetatud Riigikohtu lahendi mõttega on kohtu arvates kooskõlas hageja õigus nõuda varem kokkulepitust suuremas ulatuses elatist kuni üheaastase perioodi eest, mis eelnes hagi esitamisele ka juhul kui kostja on täitnud varasemad kokkulepped. Kohtu arvates on iseenesest mõistetav, et
- aastal väljamõistetud elatis suurusega 1500 krooni kuus ei rahuldanud enam
- aastal R J vajadusi. Hageja on niigi nõudnud elatist tagantjärele miinimummääras, vaid 300 krooni kuus juurde. Kostja on sellise summa juurdemaksmisega tegelikult ise ka nõustunud, kuna ta vabatahtlikult maksis enne viimast kohtuistungit hageja poolt nõutud summa ära alates hagi esitamisest kuni R J täisealiseks saamiseni. Kostja vaidleb ainult selle vastu, et maksta elatist hagi esitamisele eelnenud aastase perioodi eest. Kohus leiab, et kostja varanduslik seisukord võimaldas tal seda kohustust täita ka hagi esitamisele eelnenud üheksa kuu ja 20 päeva eest. Tegemist on minimaalseima elatisrahaga, mis tuleks seaduse kohaselt elatist maksma kohustatud isikult välja mõista. Kostja pangakontol on olnud piisavalt rahalisi vahendeid (näiteks lk 44 konto väljavõte, millest nähtub, et kostja on detsembris 2006 saanud 100000 krooni, märtsis 2007 23000 krooni jne) ja see fakt näitab, et kostja ei ole olnud võimetu täitma elatise kohustust vähemalt minimaalmääras. Hageja poolt kohtule menetlemiseks antud teise haginõude rahuldab kohus osaliselt, selles osas, mis puudutab poolte alaealise lapse kohta alustatud kriminaalmenetlust. Osa sellest on kostja omaks võtnud (1541,25 krooni), so osas, miks tuleneb kriminaalasja nr 1-07-7803 menetlusest. Kuid kohus leiab, et ka teise kriminaalasja (nr 06231702023) kohta tehtud määruse alusel alaealise R J emalt kui alaealise seaduslikult esindajalt nõutud, aga hageja poolt ka reaalselt kantud kriminaalmenetluse kuludest (3865,70) pool (so 1932,85 krooni) tuleb välja mõista kostjalt. Niisuguse järelduse rajab kohus nii sisemisele õiglustundele kui KrMS § 188 (alaealise kohustus hüvitada kriminaalmenetluse kulud), mis kehtestab, et kui kriminaalmenetluse kulud on kohustatud hüvitama alaealine, võib menetleja panna kulude hüvitamise tema vanematele. Kostja on samuti oma alaealise lapse seaduslikuks esindajaks, nagu ka hageja. Kohus ei leia ühtki mõistlikku põhjendust, miks üks vanem (hageja) peaks täitma seadusega temale määratud kohustust samal ajal, kui teine vanem (kostja) ei peaks. Vanemate kohustusedki oma lapse ees on võrdsed. Kohtu jaoks ei saa olla siduv prokuröri määrus kriminaalmenetluse lõpetamise kohta, mille kohaselt pandi kohustus hüvitada määrusega väljamõistetud summad hagejal, kui alaealisel endal piisavalt rahalisi vahendeid ei ole. 5
(6)2-07-44722 Rahuldamata tuleb jätta hageja nõue mõista kostjalt välja pool summast, mille moodustavad hageja poolt poolte alaealise lapsele väärteoasjades karistuseks määratud rahatrahvid, millised hageja on ära tasunud. Nimelt ei reguleeri kehtiv õigusi vanema(te) kohustust kanda alaealisele väärteomenetluses mõistetud karistusi. Seepärast tuleb jätta selles osas (19490 krooni) haginõue rahuldamata. TsMS § 163 lg 1 sätestab menetluskulude jaotuse hagi osalise rahuldamise korral. Sellest lähtudes peab kohus mõistlikuks ja õigeks jätta kummagi poole kohtukulu tema enda kanda. Ra Einula kohtunik 6
(6)