Obsah (4)

§ 59§ 115§ 221§ 218

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kai Härmand Otsuse tegemise aeg ja koht 26.01.2009 Tallinn Tsiviilasja number 2-08-68724 Tsiviilas

§ 59

lg 1 alusel kohustus anda täiturile teavet oma vara ja võlgade kohta, mis hõlmab ka kohustust teatada täiturile täitedokumendi vabatahtlikust täitmisest. Täitur lähtus täitedokumendi täitmisel temale teadaolevast olukorrast ega vastuta sissenõudja poolt valeandmete esitamisest. Kahju hüvitamise nõudes tuleks VÕS § 139 lg 1 järgi arvestada ka hageja osa kahju tekkimisel. Käesoleval juhul on kahju tekkimise põhjustanud asjaolu, et hageja tasus täiturit teavitamata sissenõudjale otse. 5.

§ 115

lg 3 järgi on täituril kohustus edastada arestimisakt võlgnikule viivitamatult pärast elektroonilise aresti kohta info saamist krediidiasutuselt, seega pärast võla debiteerimist hageja kontolt. Liigsete summade sissenõudmise vastu on võlgnikul õigus esitada

§ 221sätestatud alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.

Kostja leiab, et kahju hüvitamise nõuet saab käsitleda ka kaebusena täituri tegevusel ning täituri vastust sellele kui täituri otsust. Hageja ei ole järginud täituri tegevuse peale kaebust esitades

§ 218lg 1 sätestatud korda.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja esindaja ning uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
2. Pooled ei vaidle selle üle, et alates 13.03.2001 on täituri menetluses täiteasi 031/2001/7 sissenõudja avaldus hagejalt sissenõudja kasuks väljamõistetud elatise täitmiseks. Täiteasjas 031/2001/7 on elatise suurust muudetud Tallinna linnakohtu 28.06.2001 ja 22.01.2003 a otsustega. Tallinna linnakohtu 13.04.2005 otsuse alusel on alustatud menetlus täiteasjas 031/2005/
3. Kohtule esitatud täitetoimikust 031/2005/411 nähtub, et täiteasi on menetlusse võetud 12.05.2005 ning samal päeval on hagejale saadetud täitekutse. Kohus leiab, et hageja väited selle kohta, et ta ei teadnud täiteasjas menetluse alustamisest, on paljasõnalised ja tõendamata. Hageja suhtes on täitemenetlus sama täituri juures kestnud alates 2001 aastast. Hageja on täitemenetluse käigus pöördunud ise täituri poole, tema suhtes on rakendatud sissetulekute arestimist jm võimalusi täitedokumendi täitmisest: Hageja on esitanud kaebuse täituri tegevusele ja igakordselt märkinud oma aadressiks Tallinn. Seetõttu ei ole tõenäoline, et täituri poolt saadetud täitekutse ei jõua adressaadini kohale ning hageja oli teadlik täitemenetluse käigust.
4. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et hageja on tasunud elatist sissenõudja pangakontole ning täitedokumendi täitmiseks puudus alus, sest seda täideti vabatahtlikult.

§ 59

lg 1 sätestab võlgniku kohustuse anda täiturile igakülgset teavet oma varalise seisundi kohta. Kohus leiab, et täitemenetluse seadustik paneb hagejal ja sissenõudjale üldise kohustuse rääkida täitemenetluse tõtt ja seega ka teavitada täiturit kõikidest asjaoludest, mis puudutavad menetluses oleva täitedokumendi täitmist. Täitemenetluse on võlgnikul õigus täita täitedokument vabatahtlikult, seda õigust on hagejale ka täitekutses selgitatud. Hageja ega sissenõudja ei ole kohtutäiturit teavitanud täitedokumendi vabatahtlikust täitmisest. Hageja väited selle kohta, et ta võttis täituriga ühendust ja küsis nõu, ka s ta võib vabatahtlikult täitedokumenti täita on tõendamata. Kohus peab vajalikuks märkida, et ka juhul, kui hageja oleks ka küsinud nõu vabatahtliku täitmise lubatavuse kohta, ei ole ta täiturit teavitanud, et ta täitedokumenti vabatahtlikult ka täitma asus. Kohus järeldab, et täitur ei teadnud ega pidanudki teadma täitedokumendi vabatahtlikust täitmisest.

3. peatüki 5.jao kohaselt ei ole täitur üldjuhul pädev peatama või lõpetama täitemenetlust omal algatusel, samuti puudub tal õigus keelduda täitetoimingu tegemisest, kui sissenõudja vastava taotluse või avalduse esitab. Kohus leiab, et täituri tegevus arestimise läbiviimisel vastas seadusele. Kahju hüvitamise nõue aluseks saab olla seadusega sätestatud kohustuse rikkumine. Juhul, kui õigusvastane tegevus puudub, ei saa tekkida ka kahju. Arestimisakti edastamine pärast täitetoimingu tegemist on kooskõlas

§ 115

lg 1 sätetega, seega ei rikkunud täitur arestimisakti edastamisel oma töökohustusi. 9. Hageja pealkirjastas oma nõude kahjuhüvitamise nõudena. Hageja selgituse kohasel ei olnud elatise nõude sundtäitmine põhjendatud, sest see on varasemalt juba vabatahtlikult täidetud. Kohus leiab, et kostja on õigussuhte õigesti kvalifitseerinud alusetu rikastumise nõudena.

§ 221

sätestab, et võlgnikul on õigus esitada hagi sissenõudja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, kui täitmise alus on ära langenud. Kohus leiab, et täitemenetluse seadustik paneb hagejale kohustuse olla oma õiguste kaitsmisel aktiivne, mitte täiturile ei ole kohustust kontrollida, kas täitedokumendi täitmine on lubatav või on täitmise alus ära langenud. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik on teiselt isikult midagi saanud olemasoleva kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb asja lahendamisel lähtuda

§ 221

lg 1 ja VÕS § 1028 lg 1 koostoimest, selgitamaks välja, kelle vastu on hagejal õigus esitada nõue. Kohus leiab, et isikuks, kellelt hageja saab nõuda alusetult saadu tagastamist on sissenõudja, mitte täitur. Hagejal oli kohustus sissenõudja ees ja selle täitmisel sai sissenõudja alusetult kahekordselt elatist. Kohtutäitur on üksnes avalikku menetlust läbiviivaks isikuks, juhul, kui vabatahtlikult täitedokumenti ei täideta. Kohus leiab, et hageja on esitanud nõude vale kostja vastu ja seetõttu tuleb hagi jätta rahuldamata. 10. TsMS § 162 lg 1 järgi tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda. Kostjal on õigus nõuda menetluskulude summalist kindlaksmääramist TsMS § 174 alusel pärast kohtulahendi jõustumist. Kohtunik