kuse teenistusest vabastamisel hüvitise väljamõistmise 1 nõudes avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS) § 131 lg 1 alusel. Kaebuste esitajad on seisukohal, et riik on ametnike tööandjana põhimõtteliselt lubamatul viisil asunud piirama ametnike põhiseaduslikke ja seadusest tulenevaid õigusi, eelkõige aga õigust saada seaduses ette nähtud hüvitist teenistussuhte lõpetamisel riigi algatusel, st ametnikust sõltumatutel asjaoludel. 2. Eesti Kohtuarstlik Ekspertiisibüroo (edaspidi nimetatud EKEB) ja Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika
kus (edaspidi nimetatud KEKK) otsustati ühendada alates 01.01.2009 üheks Justiitsministeeriumi valitsemisalas paiknevaks hallatavaks riigiasutuseks: Kohtuekspertiisi Instituudiks. Riigikogu võttis 07.06.2007 vastu Politseiseaduse, Vabariigi Valitsuse seaduse, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse, politseiteenistuse seaduse ja kohtuekspertiisiseaduse muutmise seaduse. Seaduse seletuskirja kohaselt on EKEB Justiitsministeeriumi hallatav riigiasutus ja selles töötavad eksperdid töölepingu alusel, kokku on seletuskirja p 1 andmetel EKEB-is 77 töökohta. KEKK on politseiasutusena Politseiameti halduses asuv valitsusasutus, mille koosseisus on seletuskirja p 1 andmetel 111 inimest. Valitsusasutused on ametiasutused ATS § 2 tähenduses ja KEKKi töötajatest valdav enamus on avalikud teenistujad, kellest omakorda üheksa on politseiametnikud. Ametniku staatust reguleerib ATS, mille § 5 p 1 järgi ametnikud on teenistujad. Riigiasutuse ametnikud on ATS § 6 lg 2 mõtte kohaselt riigiametnikud. Seega kuuluvad riigiametniku teenistussuhte juures kohaldamisele riigiametniku, ametniku ja ka teenistujaga seotud teenistussuhet reguleerivad õigusnormid. 3. Kohtuekspertiisiseaduse (edaspidi
) § 8 lõige 3 annab Vabariigi Valitsusele õiguse kinnitada oma määrusega riiklike ekspertiisiasutuste nimekiri. Selle volitusnormi alusel on Vabariigi Valitsuse 27.11.2001 määruse nr 359 §-s 1 nimetatud riiklikeks ekspertiisiasutusteks nii EKEB kui ka KEKK. Riiklik ekspertiisiasutus on
S) § 114 lg 2 kohaselt valitsusasutus ja PolS § 8 lg 3 kohaselt ka üleriigiline spetsialiseeritud politseiasutus.
§-s 302, mille kohaselt ametnikule esitatakse hiljemalt 15.11.2007 teade KEKKi tegevuse lõpetamisest ja ettepanek sõlmida pakutavatel tingimustel EKEB-iga tööleping, kusjuures oma nõusolekust sõlmida tööleping peab ametnik teatama vähemalt kahenädalase tähtaja jooksul, vastasel juhul loetakse ta mittenõustunuks.
lõike 4 kohaselt ei maksta tähtaegselt töölepingu 2 sõlmimiseks nõusoleku andnud töötajale tema teenistusest vabastamisel ATS § 131 lõikes 1 sätestatud hüvitust. Kaebajate näol on tegemist KEKKi ametnikega,
andsid tähtaegselt nõusoleku tööle asumiseks EKEBisse, st formaalselt
Kaebajate hinnangul on nimetatud säte vastuolus proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise põhimõttega. Riigikohus on korduvalt käsitlenud muu hulgas kui õigusloome võrdsuse põhimõtte alusnormi. Samuti on kõnealune säte vastuolus põhiseaduse §-s 29 sätestatud elukutse ja töökoha valiku vabadusega. 8. Vastustaja andis perioodil 19.11.2007 kuni 14.12.2007 KEKKi ametnikele käskkirjad teenistusest vabastamise kohta, mille kohaselt ametnikud vabastati teenistusest 31.12.2007 seoses KEKKi tegevuse lõpetamisega
§-de 301 ja 302 ning ATS § 115 alusel (käskkirjade p 1, osades käskkirjades on täpsemalt viide ATS § 115 lg-le 1). Käskkirjades puudub otsustus selle kohta, kas ametnikele makstakse ATS § 131 lg-s 1 ette nähtud hüvitist ametiasutuse likvideerimisel või mitte.
lg 4 sätestab, et „[t]ähtaegselt töölepingu sõlmimiseks nõusoleku andnud töötajale ei maksta tema teenistusest vabastamisel […] hüvitust”. Kaebuse esitaja leiab, et KEKKi ametnikud ei ole töötajad, mistõttu ei saa nende suhtes viidatud sätet kohaldada. Tulenevalt Eesti Vabariigi töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 1 mõttest on töötaja on töölepingu alusel töötav isik, kuid ametniku teenistussuhte lõpetamist puudutavates küsimustes ei saa ametnikku nimetada töötajaks sõltumata sellest, kas ta asub hiljem tööle töölepingu alusel. Kui halduskohus eeltoodud väitega nõustub, siis puudub vajadus käesolevas asjas hinnata
lg 4 põhiseadusärasust, sest kaebuse esitaja pöördus kohtusse tema liikmeks olevate KEKKi ametnike huvide kaitseks. Kui viidatud säte ei puuduta ametnike õigusi ega kohustusi, siis tuleb see jätta käesolevas asjas kohaldamata kui asjasse mittepuutuv, kuid sellisel juhul puudus vastustajal alus jätta KEKKi ametnikele teenistussuhte lõpetamisel hüvitis määramata ja maksmata. Järelikult tuleb eelmises punktis esitatud väitega nõustumise tulemusel kaebuse esitaja arvates kaebus rahuldada ning vastustajat kohustada KEKKi ametnikele hüvitist määrama ja maksma. 12.
lg 4 laiema tõlgenduse korral: et sõnaga „töötajad” oleks hõlmatud ka ametnikud, palub kaebuse esitaja jätta kohtul viidatud sätte kohaldatama kui põhiseadusega vastusolus oleva. Kaebuse esitaja hinnangul ei ole
lg 4 kooskõlas põhiseadusega, see tuleb tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätta käesoleva haldusasja lahendamisel kohaldamata. Eelkõige tuleb pidada lubamatuks ja demokraatliku õigusriigi põhimõtetega vastuolus olevaks olukorda, kus riik ametnike tööandjana asub teatud ametnike huve kahjustama ja ametniku staatusega seotud hüvesid piirama eriseadustega, kui samas üldnormist tulenevalt on ametnikel 3 õigus ühesugustele hüvedele ja tagatistele. Sellisel viisil loob riik muu hulgas olukorra, et ükski ametnik – ega põhimõtteliselt ka muu isik – ei või enam olla kindel talle seadusest tuleneva õiguse realiseerumises, sest vastava olukorra kujunemisel võib riik luua erinorme riigikassa huve isikute huvidele ja õigustele eelistades. Samuti on riik
lg 4 luues võtnud endale ametnike tööandjana õiguse panna ametnikud teenistussuhte lõpetamisel halvemasse olukorda kui seda on töötajad tulenevalt TLS § 90 lg 1 p-st 1. Kaebuse esitaja näeb
13.
muutmise seaduse seletuskirjast nähtub eelnõu koostaja Justiitsministeeriumi tahe saavutada olukord, kus KEKKi likvideerimise tõttu teenistusest vabastatavatele ametnikele ei peaks maksma ATS § 131 lg-s 1 ette nähtud hüvitist, mida loodeti vältida ametnike algatusel teenistussuhte lõpetamisega. Selline eesmärk ei olnud mõistlik ega kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. Seadusandja on seadnud riigi majandus- ja haldushuvi põhjendamatult esikohale võrreldes ametnikele varem loodud hüve ja tagatisega, millele KEKKi ametnikel oli õiguspärane ootus nii avalikku teenistusse asudes kui ka KEKKi ja EKEBi ühinemisprotsessi algfaasis.
lg 4, mis võimaldab teatud asutuse ametnikele jätta maksmata hüvitise teenistussuhte lõppemisel asutuse likvideerimisel riigi algatatud ümberkorralduste tulemusel, pole võimalik leida mõistlikku põhjendust. 16. Isikute võrdse kohtlemise põhimõtte käesoleval juhul analüüsimisel tuleb kaebuse esitaja arvates silmas pidada ka ATS § 131 lg 11 regulatsiooni, mis sätestab teatud tingimustel ametniku kohustuse ATS § 131 lg 1 alusel saadud hüvitise tagasimaksmiseks. Nimelt tuleb juhul, kui ametist vabastatud ametnik nimetatakse enne ajavahemiku möödumist, mille eest talle hüvitist maksti, ametisse ametikohale, mida talle pakuti ametiasutuse likvideerimisel, ametnikul tagastada saadud hüvitis niisugusele ajavahemikule vastavas ulatuses, mille võrra varem ta uuesti teenistusse asus, võrreldes hüvitise maksmisel aluseks olnud ajavahemikuga. Seejuures tekib hüvitise tagasimaksmise kohustus ainult juhul, kui ametnik nimetatakse ametikohale, st ATS § 131 lg 11 ei hõlma olukorda, kus ametnik asub pärast teenistussuhte lõppemist tööle töölepingu alusel – seda sõltumata tööle asumise ajast, ametinimetusest ja tööülesannete sisust. Teiseks tekib ametniku kohustus hüvitise tagasimaksmiseks vaid juhul, kui ta nimetatakse täpselt sellele ametikohale, mida talle pakuti asutuse likvideerimise käigus. Kaebuste esitajad leiavad, et ATS § 131 lg-s 1 ette nähtud hüvitise maksmine ei saa seega olla sõltuvuses ametniku edasisest tööleasumisest, v.a kui ametnik võtab vastu talle asutuse likvideerimise käigus pakutava nn asendusameti. Ainult sel juhul kui ametnik võtab hiljem vastu nn asendusameti, mida pakuti juba likvideerimise käigus, siis tuleb saadud hüvitis osaliselt tagasi maksta. Seetõttu oleks isik,
KEKKi tegevuse lõpetamisel ei avalda soovi asuda tööle ühendatud ekspertiisiasutusse (st kelle suhtes
lg 4 ei saa ka formaalselt rakendada), kuid asub siiski hiljem samasse asutusse 4 tööle töölepingu alusel, põhimõtteliselt teistsuguses ja paremas olukorras võrreldes KEKKi ametnikega, kelle huvides kaebuse esitaja käesolevas asjas kohtusse pöördus. Mingit mõistlikku põhjust selliste isikute erinevaks kohtlemiseks aga ei ole. 17. Kaebuste esitajad leiavad, et
lg 4 on sisulises vastuolus ka PS §-dega 11 ja 29.
lg-st 4 tulenev piirang moonutab ametnikule ATS § 131 lg-ga 1 antud tagatise olemust.
lg-d 3 ja 4 oma olemuselt koosmõjus piiravad KEKKi ametnike vabadust töökoha valikul. KEKKi ametniku otsustus töökoha vastuvõtmiseks ühendatud ekspertiisiasutuses on pandud põhjendamatult sõltuvusse ametnikule makstavast hüvitisest. Isikud,
soovivad saada ATS § 131 lg-ga 1 neile ette nähtud hüvitist, ei saa eelviidatud sätete tõttu vastu võtta töökohta ühendatud ekspertiisiasutuses, – ja vastupidi, ametnikud,
soovisid vastu võtta töökoha, justkui ei peaks saama neile seadusega ette nähtud hüvitist. PS § 29 esimese lõigu teine lause küll lubab seadusandjal seaduses sätestada eelnevas nimetatud õiguse kasutamise tingimused ja korra, kuid kaebuse esitaja arvates ei anna see alust piirata isikute õigust tegevusala ja töökoha valikul põhjendamatult ega ebaproportsionaalselt. Siinjuures tuleb arvestada, et nii KEKKi ametnike kui EKEBi töötajate näol on tegemist spetsiifilise valdkonna spetsialistidega, kellel ei tarvitse olla tegelikku ja tõsiseltvõetavat võimalust asuda teenistusse ametnikuna või tööle töölepingu alusel mujal kui ühendatud ekspertiisiasutuses. Seega on riik vähemalt osa KEKKi ametnikke pannud sundolukorda, kus erialase töö säilitamise nimel tuleks loobuda ATS § 131 lg-s 1 ette nähtud hüvitisest. 18. Riigikohus on 31.01.2000 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-51-99 asunud seisukohale, et ATS-s ette nähtud hüvitised ja tagatised ei ole üksteist katvad, vaid on igaüks eraldi ette nähtud teatud hüve tagamiseks. ATS § 131 lg-s 1 ette nähtud hüvitis ei ole ette nähtud mitte üksnes samasuguse sisuga töö või üldse töökoha kaotuse korvamiseks, vaid ühtlasi ka ametnikustaatuse kaotamise korvamiseks. Samuti johtub võrdlusest TLS § 90 lg 1 p-ga 1, et ametnikule teenistussuhte lõppemisel makstavad hüvitised on oluliselt suuremad võrreldes töölepingu alusel töötavatele isikutele makstavate hüvitistega. Kui ATS § 131 lg-s 1 sätestatud hüvitis peaks sisaldama sarnast kompensatsiooni nagu TLS § 90 lg 1 p 1, siis puudub mõistlik põhjendus, miks peaks ametnikele makstav hüvitis olema arvestatud pikema perioodi eest. Lisaks tuleb arvestada, et ametniku staatuse kaotamisega minetavad KEKKi ametnikud ATS-ga ette nähtud hüved, mida piisavalt ja ammendavalt ei kompenseeri ka
Selliste, üksnes ametniku (või ka üldisemalt teenistuja) positsiooniga seotud hüvede kaotamist ei kompenseeri mingil viisil Instituuti tööleasumine. ATS näeb ette mitmed hüved, soodustused ja tagatised ametnikule, mis ei seondu otseselt teenistussuhte lõpetamisega, vaid on pigem aktuaalne sellise suhte
tmise ajal.
tusest. Selle hüve juures tuleb arvestada (osalt sarnaselt teenistusstaažist tuleneva lisatasu juures), et ametniku teenistusest vabastamise puhul tema teenistusstaaži arvestamine peatub, st seni teenistuses oldud aega saab edaspidi arvestada nii pensioni kui ka avalikku teenistusse tagasipöördumise korral lisatasude määramisel. Kokkuvõtvalt võib asuda seisukohale, et ametniku teenistusest vabastamisega minetab ametnik valdava osa avalikus teenistuses töötamisega seotud hüvesid, küll aga säilib võimaliku arvestuse alusena senine teenistusstaaž.
22. Kui halduskohus nõustub kaebuse esitaja põhjendustega
lg 4 kohaldamata jätmisest kas liialt kitsa sõnastuse või põhiseadusvastasuse tõttu, siis on vastustaja jätnud põhjendamatult KEKKi ametnike teenistusest vabastamisel määramata neile makstava hüvitise ATS § 131 lg 1 alusel. HKMS § 6 lg 2 p 2 kohaselt võib kohustamiskaebuse esitada muu hulgas välja andmata jäetud haldusakti väljaandmise taotlemiseks. Kaebuse esitaja hinnangul on käesoleval juhul tegemist viidatud sättes silmas peetud olukorraga, sest vastustaja ei ole andnud välja haldusakti, millega määraks KEKKi ametnikele teenistussuhte lõppemise tõttu hüvitise ATS § 131 lg 1 alusel. VASTUSTAJA SEISUKOHT 23. Vastustaja kaebustega ei nõustu ja palub jätta need rahuldamata. Vabariigi Valitsuse 26.10.2006 kabinetiistungil kiideti heaks justiitsministri ja siseministri ühine ettepanek Justiitsministeeriumi hallatava riigiasutuse Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo (EKEB) ja Politseiameti halduses asuva Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika
kuse (KEKK) ühendamiseks üheks Justiitsministeeriumi valitsemisalas olevaks ühisasutuseks alates 01.01.
-i muuhulgas §-ga 302, millega reguleeriti KEKKi ametnike vabastamist asutuse tegevuse lõpetamisel. Muudatusega nähti ette, et tähtaegselt töölepingu sõlmimiseks nõusoleku andnud töötajale ei maksta tema teenistusest vabastamisel avaliku teenistuse seaduse § 131 lõikes 1 sätestatud hüvitust. 24.
on ATS suhtes eriseadus nähes ette ekspertidele erinõuded (nt vanne § 7, tervislik seisund § 6 lg 2 p 4) ning reguleerides muid ekspertiisialaseid küsimusi ja ekspertiisiasutus(t)ega seonduvat. Seetõttu oli ka KEKK-i valitsusasutusena lõpetamise tingimused reguleeritud
ga, seda nii avaliku teenistuse tagatiste jätkumise kui ka hüvitise mittemaksmise osas. Väärad on kaebajate väited, justkui teatud ametnikegruppidele ei võiks riik luua teistsuguseid hüvesid ja tagatisi või panna suuremaid nõudmisi. Ekspertiisiasutuste ühendamisel otsustati seniste ametnike viimine teenistussuhtelt töölepingulisele suhtele põhjusel, et kohtuekspertiisi tegemine ei ole täidesaatva riigivõimu teostamine ja selle teostamine valitsusasutuses ametnike poolt, kellele seadus näeb ette mitmed piirangud, ei ole põhjendatud.
-s sisalduvate erisätetega, mis loovad õigusliku aluse töölepingute sõlmimiseks TLS-st soodsamatel tingimustel). Tegemist oli kaebajate vaba valikuga, mitte asutuse seadusest mittetuleneva algatusega. Seetõttu võiks vabastamise vaidlustamist kaebajate poolt lugeda ka pahatahtlikuks käitumiseks. Seega tuleb rõhutada seda, et KEKKi ametnikud ei jäänud tööta, muutus vaid nende töösuhe (senise teenistussuhte asemel).
lg 4 ja mis samuti näeb ette hüvitise mittemaksmise või juba makstud hüvitise tagasimaksmise. Ekspertiisiasutuste ühendamisel ei kaotanud inimesed tööd, vaid muutusid nende tööga seonduvad sotsiaalsed tagatised, kusjuures palk oluliselt paranes. 7 28. Arusaamatuks jäävad kaebajate väited nagu ei vastaks isikute teenistusest vabastamise käskkirjad ATS-le või oleks need raskesti mõistetavad. Käskkirjad on kooskõlas haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 55 lg 4 ja ATS § 132 lg 2 nõuetega, samuti arusaadavalt põhjendatud. Samuti on viidatud hüvitiste mittemaksmise õiguslikele alustele –
29. Vastustaja ei nõustu kaebajate tõlgendusega
lg 4, et nimetatu ei saanudki puudutada KEKK-s ametis olnud isikuid, kuna neile viidatakse kui töötajatele. Vastustaja nõustub sellega, et seadusandja on kasutades töötaja mõistet ilmselt sätte kirjutamisel olnud pisut ebatäpne, kuid see ei muuda sätte olemust ja suunatust KEKK-s ametis olnud teenistujatele, mida näitab ka lause lõpp „… tema teenistusest vabastamisel…“. Teenistusest saab vabastada ainult teenistujaid, mitte töölepingu alusel töötavaid isikuid. Seega kohaldub
30. Riik ei ole soovinud lõpetada inimestega töösuhet, vaid vastupidi – direktor pidas inimestega pikki läbirääkimisi, et neid veenda uue organisatsiooni poolt otsustama ja edasi töötama. Samuti ei olnud kavas kedagi koondada ega teha muid personaliga seonduvaid ümberpaigutusi nagu näivad kaebajad arvavat. Kaebuse punktis 54 tuuakse välja koondamishüvitiste erinevus ATS ja TLS korral. Väide, et ATS alusel makstavad hüvitised on oluliselt suuremad kui TLS puhul, ei pea alati paika. Nimelt ATS hüvitiste arvestamisel lähtutakse astmepalgast ja selle diferentseeringust (arvestamata lisatasusid nõutavast tulemuslikuma töö eest), TLS puhul aga
kmisest palgast. 31. KEKK-i ametnikele säilitati soodsam puhkus kui tavapäraselt töölepingu alusel töötavatel isikutel. Nimelt sätestab
lg 2 p 2, et teenistusest vabastamise ajaks vähemalt kolmeaastase teenistusstaažiga ametnikul on töölepingu alusel töötamise ajal õigus saada kolmanda ja iga järgmise teenistusaasta eest üks päev lisapuhkust, kuid kokku mitte rohkem kui 10 kalendripäeva. Üldregulatsioonist on alati võimalik kehtestada erandeid (
Antud juhul isikud ei kaotanud tööd, mistõttu tulenevalt koondamishüvitise eesmärgist (tagada isikule töö kaotamise tõttu toimetulek hüvitise näol), ei olnud ka põhjendatud hüvitise maksmine isikutele,
jätkasid sama tööd vähemalt sama headel tingimustel. Eesmärgiks oli leida õiglane lahendus isikute ja riigi huvide vahel, sh arvestada nii nende isikute huvisid,
soovivad oma senist tööd jätkata, kui ka nende huvisid, kelle jaoks on oluline olla avalik teenistuja. Vastustaja leiab, et seadusandjal on mitte ainult õigus, vaid ka kohustus iga õigusakti vastuvõtmise korral kaaluda riigi huvisid tervikuna sh riigi kodanike ootust heale haldustavale ja riigi rahaliste ressursside mõistlikule kasutamisele.
kaotavad oma töö, saavad hüvitist ning need,
soovivad jätkata oma tavapärast tööd, ei saa hüvitist. 8
kmiselt 4567 krooni (suurim tõus oli 8667 krooni võrra) ja
kmine töötasu tõusmise protsent on 43,15 (kõrgeim 73,65). Toimunud palgatõusu eesmärkideks oli nii töötasude viimine konkurentsivõimelisemaks kui ka hüvitada neid avaliku teenistuse sotsiaalseid tagatisi, mis ühendamisest tingituna ära langesid. 38. Lisaks on Justiitsministeerium ette valmistamas
-i muutmise seaduse eelnõud, mille kohaselt võetakse arvesse EKEIs töötamise aega sõltumata sellest, et vanaduspensionile minnakse mõnest muust organisatsioonist. 39.
Muutmise seadus on Riigikogu poolt vastu võetud, Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutatud, Riigi Teatajas avaldatud ja jõustunud seadus. Ei ole teada, et seaduse vastuvõtmisel oleks rikutud seaduste vastuvõtmisele ettenähtud menetlusnorme.
40.
Riigikohus on öelnud, et põhiseaduse § 12 lg 1
lahkuvad ametniku ametikohalt töölepingulisele kohale EKEI-s, ja KEKK-st koondatud ametnikke,
ei soovi asuda avalikust teenistusest töölepingulisele kohale EKEI-s. Mõlemad eelpool nimetatud isikud töötasid KEKK-is ja mõlemal oli võimalik valida kahe variandi vahel – kas lahkuda teenistusest töölepingulisele kohale EKEI-s või lahkuda teenistusest ja saada likvideerimishüvitist. Need 9 isikud,
otsustasid tööst loobuda, jäid ilma oma sissetulekust ja tulenevalt sellest olid nad õigustatud saama koondamishüvitist. Isikud,
otsustasid jätkata tööd ekspertiisiasutuses, ei saanud koondamishüvitist, kuna nad ei jäänud ilma oma sissetulekust. Neile nähti ette paremad tingimused kui enne. Ametnikustaatuse kaotus kompenseeriti isikutele üleminekusätetega (puhkus, ATS staaž, vanaduspension, õppelaenuhüvitis, palgatõus). Seega koheldi eelpool nimetatud isikute gruppe võrdselt. 42. Teiseks tuleb võrrelda KEKK-i ametikohalt vabastatud ametnikke,
otsustasid jätkata EKEI-s töölepingulisel kohal, ja ametnikke, kellele maksti hüvitist ATS § 131 alusel. Ametnikud,
vabastati
alusel ning
lähevad teenistusest töölepingulisele kohale ja ATS § 131 sätestatud alustel vabastatud ametnikud,
saavad ATS § 131 sätestatud hüvitist, ei ole võrreldavad isikute grupid tulenevalt sellest, et ATS § 131 sätestatud alusel vabastatud ametnikud kaotavad oma töö ning neile on ettenähtud hüvitis kompenseerimaks ootamatut töökoha kaotust.
alusel vabastatud ametnikud aga jätkavad senist tööd, kuid töölepinguga, seejuures senisest parematel tingimustel. Seega ei ole tegemist võrreldavate gruppidega ja neid erinev kohtlemine on põhjendatud. 43. Kolmandaks tuleb võrrelda ametnikke,
vabastati ametist ning
lähevad teenistusest töölepingulisele kohale, ja ametnikud,
algselt ei nõustu töölepingut sõlmima ning võtavad vastu koondamishüvitise, kuid hiljem otsustavad asuda tööle EKEI-sse. Vaatamata sellele, et üldjuhul reguleerib ATS § 131 lg 11 teenistussuhteid, tuleb antud olukorras lähtuda
ning sellest, et toimus asutuse likvideerimine, mille käigus pakuti isikutele töökohta uues ekspertiisiasutuses. Kui isik ei nõustunud ettepanekuga, sai ta töö kaotamise kompensatsiooniks hüvitise. Juhul, kui isik mõne aja möödudes siiski soovib asuda eelpool nimetatud töökohale uues ekspertiisiasutuses, on mõeldamatu, et ta võiks saada nii hüvitise kui ka soodsamatel tingimustel töölepingu. Seega juhul, kui isik tuleb hiljem EKEI-sse töölepingu alusel tööle, ei ole ta kohustatud tagastama saadud koondamishüvitist, kuid temaga sõlmitav tööleping on samadel tingimustel nagu tavalisel töötajal,
on EKEI-ga töölepingu sõlminud. Seega ei kehti tema suhtes soodsamad töölepingu tingimused. Ametnikud,
vabastati ametist ning
lähevad teenistusest töölepingulisele kohale ja ametnikud,
algselt ei nõustunud töölepingut sõlmima ning võtsid vastu koondamishüvitise, kuid hiljem otsustavad asuda tööle EKEIsse (töölepingu alusel, mis ei ole soodsamatel tingimustel), on võrreldavad isikute grupid. Ühed otsustasid kohe, et soovivad endist tööd jätkata, ning nende ametniku staatuse ja sellega kaasnevatest hüvedest ilmajäämine kompenseeriti töölepingu sõlmimisel tavatöötajatest soodsamate töötingimustega. Isikud,
otsustasid hiljem jätkata endist tööd, ei saa asuda tööle soodsamatel tingimustel. Seevastu said nemad ametist vabastamisel lahkumishüvitist. Mõlemal juhul isikutele antud tagatised on võrreldavad ja proportsionaalsed. Seega on nende isikugruppide erinev kohtlemine põhjendatud. 44. Neljandaks tuleb võrrelda endisi KEKK-i ametnikke,
otsustasid Instituudis töölepingu alusel tööle asumise kasuks, ja teisi Instituudi töötajad. Instituudis üldises korras töölepinguga tööle asunud isikud ja endised KEKK-i ametnikud,
asusid ametniku kohalt vabastamise järel Instituudis tööle, töötavad samas asutuses ja teevad sama tööd. Seega on tegemist võrreldavate isikute grupiga. Endistel KEKK-i ametnikel on töölepinguga ette nähtud mitmeid soodustusi võrreldes teiste Instituudis töötavate ametnikega. Nende soodsamad tingimused on põhjendatud sellega, et nad vabastati teises asutuses ametniku kohalt ilma hüvitust maksmata. Juhul, kui endistele KEKK-i ametnikele,
otsustasid Instituudis töölepingu alusel tööle asumise kasuks, makstaks ka koondamishüvitist, oleksid nendele soodsamate töötingimuste kohaldamine põhjendamatu ning teised Instituudis töötavad isikud oleksid põhjendamatult halvemas olukorras ja see oleks põhiseadusest tuleneva võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine. 10 45. Põhiseaduse §-s 29 ei garanteeri õigust tööle ega sellele, et isik saaks alati jätkata oma senisel töökohal kuni omal soovil lahkumiseni. Isikuid kaitstakse selle eest, et neid ei sunnitaks valima soovimatut elukutset, asuma soovimatule tegevusalale või töökohale ning et kõiki koheldaks elukutse, tegevusala ja töökoha valikul võrdselt. Põhiseaduse § 29 lg 1 kasutab mõisteid „tegevusala“, „elukutse“ ning „töökoht“. Esimesed kaks neist viitavad püsivale valikule, viimane aga konkreetsele töökohale ükskõik millise tegevusala ja elukutse raames.
sätestab senise KEKK-i teenistuja õiguse valida – kas jätkata oma senist tööd, senise teenistussuhte asemel töösuhte alusel või valida lahkumishüvitis kompensatsiooniks selle eest, et ta ei jätka senist tööd. Seega ei saa väita, et isikut sunnitakse asuma töökohale, mida ta ei soovi. Juhul, kui isik ei soovinud töötada töölepingu alusel, oli tal vaba valik edaspidi leida endale sobiv töökoht ning selliseks juhuks on
§-s 302 ette nähtud koondamishüvitis. Ei saa väita, et riik oleks pidanud tagama isikule samasisulise töö tegemise ametnikuna, kui puudus sisuline õigustus sellel kohal töötavale isikule ametniku staatuse andmiseks. Samuti ei saa väita, et senisel KEKK-i eksperdil olnuks Eestis võimalik oma erialast tööd teha ainult Instituudis töötades.
Seega töökohtade täitmine avatud tööturu põhimõttel on äärmiselt keeruline, mida on näidanud 11 ka asjaolu, et kohaselt KEKKist likvideerimise järel lahkunud ametnike töökohti ei ole seniajani valdavalt täidetud. Lisaks peavad kaebuse esitajad vajalikuks selgitada, et asutuste ühendamist kavandades kehtestas ühinemiskomisjon nn ülemineku reeglid, mis nägid muu hulgas ette piirangu, et kui ametnik soovib jätkata tööd loodavas ühendasutuses, siis tuleb tal omal soovil loobuda hüvitisest, vastasel korral puudub tal üldse kolme aasta jooksul võimalus uues asutuses eksperdina töötada. Seadusandja pani KEKKi ametnikud sisuliselt sundseisu, sest mitmed KEKKis töötanud eksperdid ei saanud oma tööd mujal jätkata kui uues loodavas asutuses. Näiteks narkootilise aine ekspertiise teostavad eksperdid ei saa ennast lasta kanda riigi poolt tunnustatud ekspertide nimistusse ja/või jätkata oma senist tööd eraviisiliselt, sest narkootiline aine tuuakse seaduse järgselt Instituuti ja muudel asutustel, rääkimata eraisikutest, pole õigust narkootilisi aineid sel moel käidelda. Riiklikult tunnustatud eksperdina tegutsemise eeltingimusteks on alalise sissetuleku olemasolu ning võimalus kasutada eksperdiuuringuteks vajalikke tehnikavahendeid (vrd
Seega valikuvabadusele viitamine olukorras, kus eelpool nimetatud tingimusi arvestades on ainult väga üksikutel ekspertiisi erialadel üldse mõeldav töötamine väljaspool riiklikku ekspertiisiasutust, on enam kui kummaline. Asjaolu, et KEKK-ist lahkus hulgaliselt erinevatel erialadel töötanud staažikad eksperte, viitab pigem sellele, et paljud eksperdid pidasid põhjendamatuteks ja ebaõiglasteks riigipoolseid samme ekspertiisiasutuse kui valitsusasutuse likvideerimisel. Lisaks on välja kujunenud harjumus, et politsei ja prokuratuur pöörduvad ekspertiiside teostamiseks esmajoones riiklikku ekspertiisiasutusse, st reaalse töötamise võimaluse pakub sisuliselt ainult vastustaja.
tus kuni 45 päeva, kuid ka
lg 2 p 2 regulatsiooni rakendusalasse jääval isikul ei saa see nüüd enam ületada 38 päeva; samas kui likvideerimise ajaks vähem kui kolm aastat ametnikuna töötanud isikul ei tarvitsegi puhkuse enam osutuda pikemaks kui 28 päeva.
pakub paljudele kaebuse esitajatele praktiliselt ainsana Eestis sama laadi ja sisuga tööd, st
sisuliselt ikkagi oma ressursside kokkuhoiu huvides püüab hoiduda seadusega ette nähtud hüvitise maksmisest. 54. Pooltel on õiguslik vaidlus eelkõige kolmest aspektist. Esiteks, kas
on ATS-i suhtes eriseadus, teiseks, kas ja kuivõrd on ATS võrreldav TLS-ga, ja kolmandaks, kas
Pooled on üksmeelsed selles, et
lg 4 on asjassepuutuv õigusnorm ja selle põhiseaduspärasust saab ja tuleb käesolevas menetluses hinnata. Kaebuste esitajad on seisukohal, et vastustaja hinnang
-ile kui ATS-i suhtes eriseadusele ei ole põhjendatud. Tegemist on erinevaid õigusvaldkondi reguleerivate seadustega. Sisuliselt ei reguleeri
kohtuekspertide osas midagi peale vande,
kordab menetlusseadustes sätestatut, mistõttu ei ole see ekspertide suhtes
-ga kehtestatud erinõue. KEKKi likvideerimisega kaasnevad sätted on
-i lisatud mitte seaduse vastuvõtmisel, vaid väga lühikese ajavahemiku jooksul, mis ei tohiks teha asjast puudutatud isikute jaoks
i ootamatult ATSi suhtes eriseaduseks. Tuleb arvestada, et ATS-s puudus ja puudub regulatsioon selle kohta, kuidas valitsusasutus ja hallatav asutus ühendada, mis viitab sellele, et seadusandja ei ole sellist võimalust ette näinudki ning seega ainsa võimalusena on endiselt võimalik valitsusasutuse likvideerimine koos kõigi likvideerimisega kaasnevate kohustustega (sh asutuse likvideerimise tõttu teenistusest vabastatud ametnikele hüvitise maksmine). Niisuguse põhimõtte ja tagatisega võis ja võib arvestada iga isik,
ametnikuna teenistusse asub. Eeltoodud kaalutlustel ei saa
-i lugeda ATS-i suhtes eriseaduseks
lg 4 põhiseaduspärasusest rajanevad peamiselt sellele, et praegu kehtivas regulatsioonis koheldakse võrdseid isikuid võrdselt. Samas on vastustaja jätnud tähelepanuta, et kui võrrelda eksperte ja politseiametnikke, siis viimased võivad teenistuskoha asutuse juhi loal töötada riiklikus ekspertiisiasutuses ja keda on seeläbi selgelt eelistatud ekspertidele, sest tehes sama tööd säilitavad nad kõik ATS-i ja politseiteenistuse seadusega tagatud ametialased eelised. Kui võrrelda endise KEKKi ametnike ja EKEBi töötajate olukorda, siis puhkuse pikkus on esimestel praegu 35-38 päeva, teistel 35 päeva, pensioni muutev staaž kasvab esimestel üksnes viie aasta
tel, mis paljudele kaebuse esitajatele ei muuda midagi, õppelaenu hüvitatakse ja palka makstakse mõlemale samadel alustel. Samas on endise EKEBi töötajad juba aastad saanud kõrgemat palka, kuid KEKKi ametnikud, sh kaebuste esitajad, kaotanud praktiliselt kõik ametniku staatusega seotud hüved. Samuti ei ole kaebuste esitajatega võrdses olukorras isikud,
erinevalt kaebuse esitajatest sõlmiksid töölepingu Instituudis töötamiseks pärast asutuste ühendamist– vastustaja väited sellisel juhul hüvitise tagasimaksmisest on meelevaldsed ega ole kooskõlas kehtiva õigusega. Kaebuse esitajate andmetel on aga selliseid isikuid Instituuti ka tööle võetud ja ei ole teada, et vastavad isikud oleksid hüvitise tagasi maksnud. 13 57. Kohane ja kehtiva õigusega kooskõlas ei ole vastustaja väide, et valitsusasutused ja hallatavad asutused ei ole iseseisvad tööandjad, vaid teostavad riigi õigusi ja kohustusi, kusjuures võiks võimalikuks pidada ka regulatsiooni, et isikute liikumisel riigiasutuste vahel üldse ei tasutaks ei likvideerimis- ega koondamishüvitisi. ATS § 131 lg 1 sätestab muu hulgas selgelt asutuse likvideerimise tagajärjena hüvitise maksmise kohustuse, mis ei sõltu mingil viisil sellest, kas sama tegevust jätkab hiljem mõni teine asutus või isik. Silmas tuleb pidada ka ATS § 131 lg 11 sõnastust, mille kohaselt tuleb ametnikul hüvitis tagasi maksta vaid ainult teatud kindlatel tingimustel, aga mitte näiteks tööle asumisel töölepingu alusel. Nii näiteks puudub hüvitise tagasimaksmise kohustus isikul, kellele see KEKKi likvideerimisel maksti ja
asus hiljem tööle Instituudis.
lõige 4 laieneb ka avalikele teenistujatele ja kui laieneb, siis kas see säte on põhiseadusega kooskõlas. Faktiliste asjaolude osas on vaidlus vaid selles, kas KEKKi endine keemia- ja bioloogiaosakonna juhataja ametikohta jätkab Instituudis samasisulist tööd või mitte. 64. Kohus leiab esiteks, et
lg 4 laieneb ka avalikele teenistujatele.
lg 4 kasutab küll mõistet „töötajad“, kuid siinkohal on ilmselgelt tegemist sätte sõnastuse ebatäpsusega, mis ei muuda sätte olemust ja suunatust KEKK-is ametis olnud teenistujatele.
lg 4 kasutab ka formuleeringut „… tema teenistusest vabastamisel…“, mis viitab sellele, et mõeldud on avalikku teenistust ja teenistujaid. Seega kohaldub
65. Teiseks nõustub kohus poolte seisukohtadega selles, et
lg 4 on asja lahendamisel määrava tähtsusega säte, olles seega põhiseaduslikkuse kontrolli seisukohalt asjassepuutuv säte.
lg 4 sätestab: „[t]ähtaegselt töölepingu sõlmimiseks nõusoleku andnud töötajale ei maksta tema teenistusest vabastamisel […] hüvitust”. Halduskohtule esitatud kaebuse ainsaks õiguslikuks aluseks on kaebajad märkinud
Tegemist on ekspertiisiasutuste ühendamisel loodud erandiga üldisest ATS-i regulatsioonist. Juhul, kui
lg-s 4 ei sisalduks erisäte, mis välistab tähtaegselt töölepingu sõlmimiseks nõusoleku andnud ametnikule tema teenistusest vabastamisel ATS § 131 lõikes 1 sätestatud hüvituse maksmise, tuleks lähtuda ATS regulatsioonist ja hüvitist maksta. 66. Kohus leiab, et
lg 4 on põhiseadusega kooskõlas ja puudub vajadus selle antud vaidluse lahendamisel kohaldamata jätmiseks ja põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks. Sellega seonduvalt leiab kohus esiteks, KEKK-i teenistujate osas oli
kahtlemata eriseadus ATS-ga võrreldes ja sisaldas endas erisätteid ATS regulatsiooniga teenistujate õiguste ja kohustuste osas. Seega on
Kohus nõustub vastustajaga selles, et erisätete loomine avaliku teenistuse üldisest regulatsioonist on lubatud juhul, kui selleks on ratsionaalsed põhjused ja kui seejuures ei kahjustata ebaproportsionaalselt ametniku positsiooni. Erisätteid leidub hulgaliselt ka teistes avaliku teenistuse eriliike reguleerivates seadustes, olgu siinkohal toodud näiteks vangistusseaduse § 128, mille lõike 1 punkti 2 kohaselt võib vanglaametniku teenistuslikest vajadustest tulenevalt viia sama ametiastme piires ühelt ametikohalt üle teisele ilma vanglaametniku nõusolekuta. 15 67. Teiseks leiab kohus samamoodi kui vastustaja seda, et vaidlusalused KEKK ametikohad ei oleks tegelikkuses kunagi pidanud olema loetud avaliku teenistuse alla kuuluvateks ja seda eelkõige põhjusel, et nendel ametikohtadel töötamine ei eelda täidesaatva riigivõimu ülesannete täitmist. Ekspertidena andsid kaebuste esitajad erapooletuid vastuseid neile esitatud küsimustele ja tuvastasid neilt palutud asjaolusid, kuid seda ei saa lugeda avaliku võimu teostamiseks. Riiklikult tunnustatud eksperdid, kelle poole kohus ekspertiisi taotlusega pöördub, ei pea sugugi olema avalikud teenistujad ja reeglina ei olegi. Millegagi ei ole põhjendatud see, et riiklikus ekspertiisiasutuses töötavad isikud oleksid riiklikult tunnustatud ekspertidega võrreldes eristaatuses. Seega ei oleks ideoloogiliselt õigustatud kohaldada ekspertiisidega põhitegevusena tegeleva asutuse ekspertidele ATS-s sätestatud ametikitsendusi ega võimaldada neile ka ATS-s sätestatud soodustusi ning see õigustab kahtlemata
§-s 302 sätestatud eriregulatsiooni kehtestamist. 68. Kolmandaks leiab kohus
lg 4 põhiseaduslikkuse küsimuse analüüsimisel seda, et
§-s 302 sätestatud võimalus ametniku nõusolekul lõpetada teenistussuhe ilma ATS § 131 lõikes 1 sätestatud hüvituse maksmiseta järgib ka Eesti avaliku teenistuse üldist dünaamikat. Avalikku teenistust iseloomustab praktikas järjest suurenev paindlikkus teenistussuhete korraldamisel. Nii näiteks on ametnike palgakorraldus praktikas üha lähenenud töölepingu alusel töötavate töötajate palgakorraldusele ega järgi sugugi enam rangelt kehtestatud ning aastaid normatiivsel tasandil muutumatuna püsinud palgaastmestikke. Üldteada olevaks tuleb pidada sedagi, et karjäärisüsteem, millele 1996. aastal jõustunud ATS rajatud on, praktikas Eesti avalikus teenistuses üldiselt rakendunud ei ole. Kuigi viimase kümne aasta jooksul ei ole seadusandja, vaatamata vastavasisuliste eelnõude korduvale väljatöötamisele, avaliku teenistuse regulatsiooni märkimisväärselt muutnud, tuleb tähele panna, et menetletud eelnõude üheks
kseks lähenemiseks on alati olnud avaliku teenistuse ning töösuhete lähendamine. Ka selles kontekstis tuleb
§-s 302 sätestatut pidada mõistlikuks. Sisuliselt sarnaneb viidatud sättest tulenev teenistussuhte lõpetamise regulatsioon TLS §-s 76 sätestatud töölepingu lõpetamisega poolte kokkuleppel, kusjuures kokkuleppe sisuks ongi ametniku loobumine ATS § 131 sätestatud hüvitusest ning avaliku võimu kohustus tagada ametnikule töö jätkumine töölepingu alusel. 69. Neljandaks leiab kohus, et
Eelkõige tuleb rõhutada, et
ei võtnud iseenesest üheltki KEKKi ametnikult võimalust saada teenistussuhte lõppemisel ATS § 131 lõikes 1 sätestatud hüvitust. Selle võimaluse minetasid kaebuse esitajad omal algatusel, pidades ilmselt tol ajal enda jaoks rahalise hüvituse saamisest suuremaks väärtuseks senise töö jätkumist. Käesoleva menetluse
tel ei ole ilmnenud mitte ühtegi asjaolu, mis takistanuks kaebuse esitajatel töölepingu sõlmimise nõusoleku mitteandmist, millega oleks ühtlasi tagatud vastava rahalise hüvituse saamine. Olukorda, kus kaebuste esitajad oleksid saanud jätkata sisuliselt sama tööd ja samas oleks neile makstud ka rikkalikke teenistusest vabastamise hüvitisi ATS §131 alusel, oleks sisuliselt käsitletav alusetu rikastumisena riigi arvelt, kuivõrd hüve, mille kahjustamise kompenseerimiseks ATS § 131 hüvitis ette on nähtud, ju sisuliselt ei kahjustatud. 70. Viiendaks leiab kohus, et ATS § 131-s sätestatud hüvitiste põhieesmärgiks on kompenseerida isikutele sissetuleku kaotus nende teenistusest vabastamisel. Vaidlust ei ole selles, et kaebuste esitajad jätkasid sisuliselt samalaadset tööd ja ei olnud päevagi ilma tööta. Kaebuste esitajad ja vastustaja on küll erimeelsusel selles, kas palgad tõusid või mitte, ometi on üheselt aru saada, et palk ei vähenenud kellelgi. See aga, et kaebuste esitajate jaoks osa ATS-s sätestatud hüvesid kadusid, ei ole ATS § 131 sätestatud kompensatsiooni mõte.
kohaselt on KEKK-st Instituuti tööle asunud isikutel ka erisoodustused teiste Instituudi töötajatega võrreldes, mis ei ole küll sama suured, kui ATS-st tulenevad soodustused, kuid mis ei muuda
Mis puudutab kaebuste esitajate viidet Riigikohtu 31.01.2000 otsusele 16 haldusasjas nr 3-3-1-51-99 ja sellest tehtud järeldusele, et ATS-s ette nähtud hüvitised ja tagatised ei ole üksteist katvad, vaid on igaüks eraldi ette nähtud teatud hüve tagamiseks, leiab kohus, et esiteks ei saan nimetatud otsusest teha väga kaugeleulatuvaid järeldusi. Antud otsuses analüüsiti koondamishüvitise ja teenistusest ebaseadusliku vabastamise eest makstava hüvitise vahekorda ja seoseid. Kui aga kaebuse esitaja leiab, et iga hüvitis on konkreetse hüve minetamise eest, siis seda enam on alust väita, et ATS §-s 131 sätestatud hüvitise mõte on kompenseerida teenistuse ja sellest johtuvalt sissetuleku kaotus, mitte ametniku lisasoodustuste (nagu pikem puhkus ja õppelaenu kustutamine) kaotus. Ilmselgelt ei oleks ilma
neljanda lõiketa võimalik olnud kaebuste esitajaid teenistusest ilma hüvitist maksmata vabastada, kuid kehtestatud erisäte tegi selle võimalikuks. Kohus ei leia, et vastustaja oleks pidanud kaebuste esitajatele maksma ATS § 131-s sätestatud hüvitist avaliku teenistuse hüvede minetamise kompensatsiooniks. Sätte eesmärk, nagu viitab ka paragrahvi pealkiri „hüvitus teenistusest vabastamisel“ on ette nähtud sissetuleku kaotuse kompenseerimiseks. 71. Kuuendaks leiab kohus, et
Vastustaja on väga põhjalikult ja adekvaatselt analüüsinud kaebuste esitajate olukorda teiste võrreldavate isikugruppidega. Võrdsuspõhiõiguse riivega on tegemist siis, kui leiab aset ebavõrdne kohtlemine: isikute samaväärsetes olukordades ebavõrdne kohtlemine. Põhiseaduse § 12 lõikes 1 ettenähtud üldine võrdsusõigus nõuab, et kahte võrreldavat isikut, isikute gruppi või faktilist asjaolu koheldaks võrdselt. Vastustaja on toonud välja asjaolu, et nii KEKK-i ametnikele,
lahkusid teenistusest töölepingulisele kohale Instituudis, ja KEKK-st koondatud ametnikke,
ei soovinud asuda avalikust teenistusest töölepingulisele kohale Instituudis, anti võimalus valida kahe variandi vahel – kas lahkuda teenistusest töölepingulisele kohale Instituudis või lahkuda teenistusest ja saada likvideerimishüvitist. Need isikud,
otsustasid tööst loobuda, jäid ilma oma sissetulekust ja tulenevalt sellest olid nad õigustatud saama koondamishüvitist. Isikud,
otsustasid jätkata tööd ekspertiisiasutuses, ei saanud koondamishüvitist, kuna nad ei jäänud ilma oma sissetulekust. Neile nähti ette paremad tingimused kui enne. Ametnikustaatuse kaotus kompenseeriti isikutele üleminekusätetega (puhkus, ATS staaž, vanaduspension, õppelaenuhüvitis, palgatõus). Seega koheldi eelpool nimetatud isikute gruppe võrdselt. 72. Veel leidis vastustaja õieti, et ametnikud,
vabastati
alusel ning
lähevad teenistusest töölepingulisele kohale ja ATS § 131 sätestatud alustel vabastatud ametnikud,
saavad ATS § 131 sätestatud hüvitist, ei ole võrreldavad isikute grupid tulenevalt sellest, et ATS § 131 sätestatud alusel vabastatud ametnikud kaotavad oma töö ning neile on ettenähtud hüvitis kompenseerimaks ootamatut töökoha kaotust.
Seega ei ole tegemist võrreldavate gruppidega ja nende erinev kohtlemine on põhjendatud. 73. Lisaks võrdles vastustaja ametnikke,
vabastati ametist ning
lähevad teenistusest töölepingulisele kohale, ja ametnikke,
algselt ei nõustu töölepingut sõlmima ning võtavad vastu koondamishüvitise, kuid hiljem otsustavad asuda tööle Instituuti. Kui isik ei nõustunud ettepanekuga sõlmida tööleping, sai ta töö kaotamise kompensatsiooniks hüvitise. Juhul, kui isik mõne aja möödudes siiski soovib asuda eelpool nimetatud töökohale uues ekspertiisiasutuses, on ka kohtu hinnangul mõeldamatu, et ta võiks saada nii hüvitise kui ka soodsamatel tingimustel töölepingu. Seega on nende isikugruppide erinev kohtlemine põhjendatud. 74. Neljandaks võrdles vastustaja endisi KEKK-i ametnikke,
otsustasid Instituudis töölepingu alusel tööle asumise kasuks, ja teisi Instituudi töötajad. Instituudis üldises korras töölepinguga tööle asunud isikud ja endised KEKK-i ametnikud,
asusid ametniku kohalt vabastamise järel Instituudis tööle, töötavad samas asutuses ja teevad sama tööd. Seega on tegemist võrreldavate isikute grupiga. Endistel KEKK-i ametnikel on vastustaja kinnitusel töölepinguga ette nähtud mitmeid soodustusi võrreldes teiste Instituudis töötavate ametnikega. 17 Kohus nõustub vastustaja käsitlusega, et juhul, kui endistele KEKK-i ametnikele,
otsustasid Instituudis töölepingu alusel tööle asumise kasuks, oleks makstud ka koondamishüvitist, oleksid nendele soodsamate töötingimuste kohaldamine põhjendamatu ning teised Instituudis töötavad isikud oleksid põhjendamatult halvemas olukorras ja see oleks põhiseadusest tuleneva võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine. 75. Veel leiab kohus, et
lg 4 on kooskõlas põhiseaduse §-st 29 tuleneva elukutse ja töökoha valiku vabadusega. Kohus nõustub vastustajaga selles, et PS ei garanteeri õigust tööle ega sellele, et isik saaks alati jätkata oma senisel töökohal kuni omal soovil lahkumiseni. Põhiseadus kaitseb igaüht selle eest, et teda ei sunnitaks valima soovimatut elukutset, asuma soovimatule tegevusalale või töökohale ning et kõiki koheldaks elukutse, tegevusala ja töökoha valikul võrdselt. Kohus nõustub ka sellega, et kaebajate õigus vabale eneseteostusele hoopis laienes, samuti võimalus valida töökohta. Nii puuduvad nüüdsest Instituudi töötajatel ATS-st tulenevad piirangud (nt tulundusühenduse alaliselt tegutseva juht- või kontrollorganisse kuulumise ja ettevõtluses osalemise keeld, majanduslike huvide deklareerimise kohustus). Samuti on võimalik töötamine teisel töökohal. 76. Seoses KEKKi endise keemia- ja bioloogiaosakonna juhataja ametikohaga leiab kohus, et määrav ei ole ka asjaolu, kas varem avalikus teenistuses olnud ametniku töö sisu jäi töölepingu alusel tööle asudes endisega võrreldes samaks või mitte.
§-st 302 ei tulene, et endisele KEKK ametnikule oleks tulnud pakkuda töölepingu alusel varasemaga samasuguste tööülesannete ja ametinimetusega tööd. Seega ei ole tähtsust asjaolu, et ühendatud ekspertiisiasutuses ei ole enam keemia- ja bioloogiaosakonna juhataja ametikohta. Kaebuse esitaja ei ole väitnud, et kõnealusel ametikohal varem KEKK-is teenistuses olnud isik ei oleks teadnud, millise sisu ja millise ametikoha nimetusega töölepingu alusel tehtavat tööd talle pakutakse. Juhul kui varem KEKK-is juhataja ametikohal töötanud isik ei olnud nõus asuma töölepingu alusel täitma mingisuguseid varasemast erinevaid tööülesandeid, siis oleks tal olnud võimalus ning seadusest tulenev õigus keelduda töölepingu sõlmimisest ning saada ATS-is sätestatud hüvitust. 77. Eeltoodust tulenevalt on
78. Kohus märgib viimaks, et nõustudes esmalt töölepingute sõlmimisega
alusel ning loobudes seeläbi teadlikult ATS § 131 lõikes 1 sätestatud hüvitusest ning pöördudes seejärel pärast töölepingute sõlmimist käesoleva kaebusega halduskohtu poole, ei ole kaebuse esitajad toiminud heas usus. Sisuliselt on kaebuse esitajad esmalt kasutanud ära neile
viidatud sättest tuleneva soodustuse ehk võimaluse jätkata tööd vaatamata ametiasutuse likvideerimisele ning seejärel asunud vaidlustama selle soodustuse saamisega kaasneva kohustus täitmist (hüvitusest loobumist). Kaebuse esitajate pahatahtlikkus väljendub eelkõige selles, et juba sõlmitud töölepingute kehtivust ei saaks kaebuse rahuldamise või isegi
Seega sisuliselt on kaebuse esitajad ära tarvitanud neile antud soodustuse ning ilma, et selle soodustuse andmist kuidagi võimalik tagasi pöörata oleks, soovivad kaebuse esitajad vältida selle soodustuse saamise aluseks oleva kohustuse täitmist. Kohtu hinnangul on selline käitumine pahatahtlik. 79. Vastavalt HKMS § 92 lõikele 1 jäävad kaebaja menetluskulud nende endi kanda. Vastustaja ei ole kohtule esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt. Kohus tagastab kaebajatele riigilõivu eraldi määrusega. Kadriann Ikkonen kohtunik 18
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.