) § 60 on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Käesolevaks ajaks on kulud laste ülalpidamiseks ühes kuus kokku 12 200 krooni ning see summa jaguneb eri kuluartiklite vahel järgnevalt: kulutused toidule 3 000 krooni kuus (JK kulud 1 500 krooni, AM kulud 1 500 krooni); kulutused garderoobikaupadele 1 100 krooni kuus (JK kulud 400 krooni, AM kulud 700 krooni); eluruumikulud 800 krooni (JK kulud 400 krooni, AM kulud 400 krooni); kulutused majapidamisele ja koduhooldusele 200 krooni kuus (JK kulud 100 krooni, AM kulud 100 krooni); kulutused tervisele 200 krooni kuus (JK kulud 100 krooni, AM kulud 100 krooni); transpordikulutused 500 krooni kuus (JK kulud 200 krooni, AM kulud 300 krooni); kulutused vaba aja tegevustele 3 000 krooni kuus (JK kulud 1 500 krooni, AM kulud 1 500 krooni); kulutused haridusele 2 400 krooni kuus (JK kulud 1 200 krooni, AM kulud 1 200 krooni); isikliku hügieenija hoolduskulutused 600 krooni kuus (JK kulud 100 krooni, AM kulud 500 krooni). 2 Tsiviiltoimik 2-08-65227 Hageja on seisukohal, et kulude kasvu põhjuseks on viimase ligi kümne aasta jooksul aset leidnud toidu-, riiete- ja eluasemekulude kasv, mis on võrreldes 1999.a. hindadega mitmekordne. Kostja tasus hagejale elatist vastavalt kohtuotsusele kuni 2004.a. detsembrini, kuid seejärel lõpetas kostja oma ülalpidamiskohustuse täitmise. Sellega on kostja rikkunud laste õigust saada ülalpidamist, kuna kostja annab lastele ülalpidamist ebapiisavalt võrreldes
-s nõutud määraga. xxx.a. abiellus hageja AA. Hageja ja A A’i abielust sündis XXX.a. poeg H M A ja XXX.a. tütar E L A. Alates 2002.a. veebruarist on hageja viibinud lapsehoolduspuhkusel. Alates nimetatud ajast on hageja sissetulekuks olnud riiklikud lastega seonduvad toetused ja renditulu. Hagejal puuduvad püsivad regulaarsed sissetulekud muudest allikatest. Hagiavalduse esitamise hetkel makstakse hagejale riiklikku lastetoetust kokku summas 3 300 krooni kuus, mis moodustub järgnevalt: tütar AM puhul 300 krooni kuus, poeg JK puhul 300 krooni kuus, poeg H M puhul 1 200 krooni, tütar E L puhul 1 500 krooni. Hageja märgib, et 2004.a. oktoobris valmis Eesti Vabariigi Sotsiaalministeeriumi poolt tellitud uurimus „Laste ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“, mille eesmärgiks oli välja töötada laste kõikidest vajadustest lähtuvalt ühtne metoodika lapse ülalpidamiskulude arvutamiseks ühes kuus. Uurimuse kohaselt ei sõltu metoodika lapse/kasvatajate sotsiaalmajanduslikust taustast ja majanduslikest võimalustest. Hinnang oli küll statistiline ja tugineb Eesti perede poolt reaalselt tehtud kulutustele aastail 2000-2003, kuid selle tulemusel on välja arvutatud, et üle 14-aastase terve lapse ülalpidamine linnas läheb maksma 3 210 krooni ühes kuus. 14.10.2008 võttis kohus määrusega hagi menetlusse (lk. 23-24). KOHTUISTUNG Kohtuistungitele (15.01.2009 ja 17.02.2009) kostja ei ilmunud ning omapoolseid vastuväiteid ei ole esitanud. 17.02.2009.a. kell 10.00 määratud kohtuistungile on kostja istungile kutsustud avalikult 15.01.2009.a (kooskõlas TsMS § 317) väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Hageja jäi oma nõude juurde ning palus kohtul kostjalt välja mõista tütre AMK’u ja poja JKK’u ülalpidamiseks elatist alates hagi esitamisest summas 2 175 krooni kuus. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 3 Tsiviiltoimik 2-08-65227 Kohus, tutvunud kõigi asjas esile toodud asjaoludega ja esitatud dokumentaalsete tõenditega, leiab, et haginõue elatise väljamõistmiseks poolte ühiste laste ülalpidamiseks on tõendatud ja põhjendatud hageja poolt kohtus esitatud ulatuses ning tuleb rahuldada.
kohaselt on vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.
Harju Maakohtu 03.03.1999.a kohtuotsuse koopia tsiviilasjas 2-801/1999 kinnitab, et kostjalt mõisteti igakuine elatusraha 1 200 krooni tütre AMK’u ja poeg JKK’u ülalpidamiseks laste ema MA’i kasuks alates 09.02.1999 kuni tütre AMK’u täisealiseks saamiseni ja edasi 600 krooni kuni poeg JKK’u täisealiseks saamiseni. Sünnitunnistuste ärakirjad (lk 14,15) tõendavad, et kostjal on hageja kaks last: tütar AM(sündinud xxx) ja poeg JK(sündinud xxx). Abielutunnistuse koopia (lk 17) kinnitab, et hageja on uuesti abiellunud xxx. Käesolevas asjas on kohtul vaja tõendada, kui suures summas on põhjendatud kostjalt elatusraha väljamõistmine.
lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja lapsele elatise nõude esitanud vanema kasuks. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes mõlema vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.
Elatise väljamõistmise eelduseks ühe vanema kasuks on teise vanema poolt ülalpidamiskohustuse rikkumine (kohustuse mittetäitmine või ebapiisav täitmine). Kostja ei ole vaidlustanud fakti kui seesugust, mis kinnitaks, et ta ei ole täitnud ülalpidamiskohustust igakuise rahaeraldisena hagejale laste ülalpidamiseks küllaldaselt. 4 Tsiviiltoimik 2-08-65227 Kohus nõustub, et 17.aastase ja 15.aastase laste ülalpidamiseks ühes kuus kuluva elatusraha suurusega, mille hageja esitas. Selle on kohtu arvates hageja ka piisavalt ära põhjendanud. Kohus asub niisugusele järeldusele, kuna hagiavalduses märgitud kulutused vastavad laste vajadustele ja minevatele reaalsetele kulutustele. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta (
Samas, kui lapse põhjendatud vajadused suurenevad, saab nõuda ka elatise suuruse muutmist.
Sellisest regulatsioonist nähtub selgelt seadusandja tahe tagada elatise abil lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite vältimatu olemasolu. Seega peavad ka kulutused, mille katmiseks elatis välja mõistetakse, olema konkreetse lapse huvisid ja vajadusi vajalikud. Elatise suuruse kindlaksmääramist mõjutavadki seega eeskätt konkreetse lapse huvid ja vajadused ning alles teisena vanemate võimalused. Iga lapse huvide ja vajaduste rahuldamiseks on seadusandja näinud ette
lg 4 kehtestatud elatise minimaalse suuruse, milleks on pool kuupalga alammäärast ja mis on otsuse tegemise ajal 2175 krooni. 2 175 krooni eest on võimalik katta lapse osa eluasemega seotud kuludest, kulud tema tervishoiule ja hügieenile, koolieelses lasteasutuses viibimise eest tasumiseks, transpordikulud, samuti mõistlikus ja eakohases määras toituda, riietuda ja sportlikult või muul viisil meelt lahutada ning vajaduse korral on selle summa säästliku kasutamise arvelt võimalik korraldada ka reisimist. Mõlemal lapsevanemal tuleb teadvustada, et kohtu poolt väljamõistetav elatis on mõeldud eeskätt lapse põhjendatud tavavajaduste rahuldamiseks. Kohus on seisukohal, et elatis peab tagama lapse eakohase mitmekülgse ja tasakaalustatud arengu võimalused. Kohtulahend elatise väljamõistmiseks ei piira siiski kuidagi kummagi vanema õigust teha seoses lapsega kulutusi, mis ületavad kohtu poolt vajalikuks peetava ülalpidamismäära, kui neil selleks võimalusi on. Tulumaksuseaduse (TuMS) § 12 lg 1 p 7 kohaselt on elatis residendist füüsilise isiku tulu ja see maksustatakse tulumaksuga. Sama seaduse § 19 lg 1 reguleerib täpsustavalt, et tulumaksuga maksustatakse elatis, mida füüsiline isik saab kohtuotsuse, kohtumäärusega kinnitatud kokkuleppe või pooltevahelise notariaalselt kinnitatud kokkuleppe 5 Tsiviiltoimik 2-08-65227 alusel vastavalt
§-dele 23, 61-64 või
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.