KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 29. august 2008. a, Tallinn Haldusasja number 3-08-277 Haldusasi A.K kaebus Tallinna Van

) § 57 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus hoida enda juures ainult vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vangla vahendusel soetatud isiklikke asju.

§ 60

lg 1 kohaselt võib kartseris olla kinnipeetaval kaasas väga piiratud sortiment esemeid.

§ 65

lg 1 näeb ette vangla territooriumilt leitud esemetega toimimise korra, mille kohaselt korraldab eseme hoidmise, võõrandamise, tagastamise ja hävitamise vangla, mille territooriumilt on ese leitud. Sellest sättest ja vangistusseaduse § 67 p 3 tulenevalt pidanuks A.K sellisel juhul teavitama esimest ettejuhtuvat või valves olevat vanglaametnikku „leitud“ esemest, mitte hakkama ise asju korraldama ja selekteerima, millist vanglaametnikku tema peab eseme vastuvõtmiseks piisavalt usaldusväärseks. Selliste toimingute tegemist ei ole antud kinnipeetava pädevusse. 10. Kaebuse esitaja väited menetlusnormide rikkumise kohta distsiplinaarmenetluse läbiviimisel ei ole põhjendatud ning ei too kaasa kaevatava käskkirja tühistamist. Kinnipeetava viivitamatu teavitamine distsiplinaarsüüdistusest ei tähenda seda, et teavitamine peab toimuma loetud tundide jooksul. Asjas puuduvad mistahes tõendid, et A.K-l ei lubatud teha märkusi distsiplinaarmenetluse protokolli. Nähtuvalt asja materjalidest on A.K saanud korduvalt anda seletusi talle esitatud distsiplinaarsüüdistuse kohta ja esitada omapoolseid tõendeid, mis tähendab, et ta oli aegsasti informeeritud süüdistuse sisust ja sai distsiplinaarmenetluse protokollile esitada oma vastuväited. Kohus märgib, et alusetu on ka A.K väide, et tema ja R.K kirjalikke kaebusi ei lisatud vaidemenetluse materjalide juurde – Justiitsministeeriumi esitatud andmetel olid nimetatud kaebused koos vaidega Justiitsministeeriumile edastatud (tlk 11, 14, 25-27). 11.

§ 48

lg 4 sätestab, et kinnipeetav annab vaide üle kirjavahetuse eest vastutavale vanglatöötajale, kes registreerib vaide esitanud kinnipeetava ees- ja perekonnanime ning vaide esitamise kuupäeva vaiete kaustas; kinnipeetav kinnitab vaide üleandmist allkirjaga. Nähtuvalt Tallinna Vangla kinnipeetavate ja vahistatute vaiete registreerimise kaustast (tlk 92-93) andis A.K

1. detsembri
2. a kuupäeva kandva vaide kontaktisikule üle
3. detsembril
4. a, mida A.K on oma allkirjaga ka kinnitanud. Haldusmenetluse seaduse § 80 lg 1 kohaselt edastab haldusorgan vaide vaideorganile koos vajalike dokumentidega vaide saamisest alates seitsme päeva jooksul. Seega tulnuks A.K vaie Justiitsministeeriumile edastada hiljemalt
5. detsembril
6. a. Tallinna Vangla edastas vaide
7. detsembril
8. a, s.o seaduses ettenähtud tähtaega rikkudes. Vaide edastamisega viivitamine rikub isiku õigusi. Vangla see toiming, mis on vaidlustatav vaidemenetluse esemest sõltumatult, tuleb tunnistada õigusvastaseks, kuna kaebajal on selleks preventiivne huvi – tagada edaspidi vaiete edastamisel seaduses ettenähtud tähtaegade järgimine. 3
9. Kaebus kuulub seega osaliselt rahuldamisele. Tallinna Halduskohtu
10. märtsi
11. a määrusega vabastati A.K kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest. HKMS § 92 lg 2 ja § 95 lg 1 alusel tuleb Tallinna Vanglalt riigituludesse mõista 40 krooni riigilõivu. Villem Lapimaa 4