2-09-8187 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht 30. aprill 2009.a Haapsalu Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-09-8187 Menetlusosalised ja nende es

) § 475 lg 1 p 8 ja

1. peatüki
2. jaos sätestatust. Kohus on seisukohal, et Lihula valla esitatud avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Avaldusele lisatud dokumentaalsetest tõenditest ning ärakuulamistel selgunust tulenevalt on leidnud tuvastamist PkS § 92 lõikes 2 nimetatud asjaolu – alaealise vanem on surnud ja ta vajab eestkostet. Kuni ema M. S. surmani elas C. S. koos emaga. Peale ema surma asus C. elama oma venna C. S. perekonda. C. S. elukaaslane K. B. on kirjalikult kinnitanud, et toetab igati C. S. kasvamist nende peres. Alaealine ise, kes on oma vanusest tulenevalt (15-aastane) juba piisavalt väljakujunenud otsustusvõimega suutis kohtu poolt ärakuulamisel veenvalt väljendada oma seisukohta, toetas avaldust ning leidis, et venna määramine eestkostjaks on mõistlik. Seega tuleb Lihula valla avaldus rahuldada ning määrata C. S. eestkostjaks tema vend C. S. kuni lapse täisealiseks saamiseni.

§ 557

lg 2 kohaselt tuleb alaealisele eestkostja seadmise määruses lisaks eestkostetava (p 1) ja eestkostja (p 2) isikule märkida ka eestkostja ülesanded (p 3) ning kas ja milliseid tehinguid või alaealine teha eestkostja nõusolekuta (p 4). Kohus nõustub avaldajaga ja asjast puudutatud isikutega ning määrab need vastavalt PkS § 98 lg 2 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 11 lg 3 sätetele. TsÜS § 11 lg 3 p 2 kohaselt piiratud teovõimega isiku tehtud tehing, mille see isik on teinud seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta või hilisema heakskiiduta, kehtib, kui isik täitis tehingu vahenditega, mille andis talle selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks tema seaduslik esindaja või viimase nõusolekul kolmas isik. Eeltoodud sättest tuleneb üheselt, et piiratud teovõimega isiku tehtud tehing jääb kehtima kui tehing on täidetud vahenditega, mis on piiratud teovõimega isikule antud vabaks kasutamiseks. Kohus 2 ei saa käesoleval ajal hinnata, milliste vahendite arvelt (kas need on talle antud vabaks kasutamiseks - see on igakordne fakti hindamise küsimus) alaealine teeb tulevikus tehinguid ja seetõttu jätab kohus rahuldamata C. S. esindaja taotluse piirata C. S. vallasasjadega tehtavaid tehinguid. Menetluskulud.

§ 173

kohaselt peab asja menetlenud kohus esitama menetlus lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse.

§ 172

lg 3 lubab hagita perekonnaasjades menetluskulud jätta osaliselt või täielikult riigi kanda. Kohus leiab, et sellises menetluses on õiglane jätta menetluskulud riigi kanda. Eestkostja (kes peaks lapse kui isiku, kelle huvides lahend tehakse, eest kandma menetluskulud) sissetulekut on otstarbekam eestkostetava huvides kasutada. Teadaolevalt ei ole ka antud menetluses muid menetluskulusid peale riigi õigusabi tasu. Riigi õigusabi osutanud advokaadi taotluses esitatud summad on kooskõlas riigi õigusabi seaduse (RÕAS) ja selle alusel vastuvõetud justiitsministri 26.01.2005.a määruses nr 2 („Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse ja kord“) tooduga ning kohtumenetluseks kulunud ajaga. Esindaja taotletud tasu ja kulutused tuleb RÕAS § 23 lg 1 alusel kindlaks määrata. Ruth Sild Kohtunik 3