← Eesti

2-08-74155/13

Obsah (8)§ 415§ 113§ 396§ 399§ 416§ 101§ 145§ 401

Tsiviilasi nr.2-08-74155 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kai Härmand Otsuse tegemise aeg ja koht 20.03.2009 Tallinn Tsiviilasja nu

§ 415lg 2 sätetega.

Hageja on arvestanud viivist ka intressidelt, mis ei ole kooskõlas

§ 113lg 6 sätetega.

Hageja nõutud leppetrahvi summa on liiga suur. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus leiab, et vaidluse saab lahendada lihtmenetluses kohtuistungit pidamata. Pooled ei ole esitanud kohtule taotlust olla kohtu poolt ära kuulatud. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja kostja 1 sõlmisid laenulepingu 30 000 krooni laenamiseks ning hageja ja kostja 2 käenduslepingu laenulepinguga võetud kohustuse täitmise tagamiseks. Samuti ei vaidle pooled kostja 1 poolt tagasi makstud summade suuruse üle. Kostjad ei ole esitanud vastuväiteid selle kohta, et nad ei ole kätte saanud hageja poolt saadetud meeldetuletust võlgnevuse tasumiseks ja teadet lepingu ülesütlemiseks. Kohtule esitatud laenulepingust nähtub, et hageja ja kostja 1 sõlmisid laenulepingu 30 000 krooni laenamiseks, tagasimaksekohustusega hiljemalt 9.10.2009 vastavalt kokku lepitud maksegraafikule. Hageja pool kohtule esitatud konto väljavõttest nähtub, et kostja 1 on teinud tagasimakseid osaliselt, viimane makse sooritati 31.3.2008. Kohtule esitatud hageja kirjadest nähtub, et kostjate laenulepingus ja käendusleping näidatud aadressil on hageja saatnud kostjatele meeldetuletuse laenu tagastamise kohta ning lepingu ülesütlemise teate.

§ 396

järgi on laenu saajal laenulepingust tulenev kohustus laen tagastada.

§ 399

lg 1 p 1 ja 2 järgi on laenuandjal õigus laenuleping üles öelda, kui laenusaaja on viivituses rohkem kui kaks järjestikkust osamakset. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud laenulepingut tuleb käsitleda tarbijakrediidilepinguna.

§ 416

lg 1 sätestab tarbijakrediidilepingu ülesütlemise piirangud, mille järgi võib tarbijakrediidilepingu üles öelda juhul, kui võlgnik on viivitanud vähemalt kolme järjestikkuse osamakse tasumisel ja talle on antud vähemalt kahe nädalane täiendav tähtaeg võlgnevuse likvideerimiseks. Kohtule esitatud hageja kirjadest ja kostja poolt tehtud maksete loetelust nähtub kostja 1 on olnud viivituses rohkem kui kolme järjestikkuse osamakse tasumisel ning hageja on andnud talle täiendava tähtaja võlgnevuse likvideerimiseks. Kostja väited selle kohta, et hageja on esmalt arvestanud võlgnevuselt maha arvestanud intresside summa ja seejärel põhisumma, on paljasõnalised. Kostja ei ole oma väiteid tõendanud, mida ta oleks pidanud TsMS § 230 lg 1 järgi tegema. Kostja taotlusel on hageja esitanud kostja 1 poolt tehtud maksete summad ja kuupäevad, mis oleks võimaldanud kostjatele esitada omapoolsed arvutused. Kostja 1 tegi tagasimakseid ebaregulaarselt, järelikult suurenes maksega viivitatud päevade arvu võrra ka intressina tasutava makse summa.

§ 101

lg 1 p 1 järgi on hagejal õigus nõuda kostjatelt kohustuse täitmist.

§ 145

lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käenduslepingust ei nähtu, et pooled oleksid käendaja vastutust selliselt piiranud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui põhivõlgniku vastu nõuet rahuldada ei saa. Kostja 1 ei ole oma kohustust täitnud ja seega tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõlg summas 25 697 krooni. Tarbijakrediidilepingu on

§ 401

lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Tarbijakrediidileping on seega alati tasuline leping, mille puhul tarbija maksab tasu rahasumma kasutamise eest intressidena. Pooled on lepingu p 4 kokku leppinud intressimääras 4 % kuus.

§ 101

lg 1 p 1 järgi on hagejal õigus nõuda lepingus kokku lepitud kohustuse täitmist ja intressi maksmist. Kostjatelt tuleb hageja kasuks välja mõista intress krediidi kasutamise eest kuni lepingu ülesütlemiseni summas 5168 krooni.

§ 101

lg 1 p 6 järgi on hageja õigustatud nõudma kohustuse täitmata jätmisel viivist vastavalt

§ 113

lg 1 sätestatule.

§ 415

lg 1 alusel ei või viivise määr olla suurem kui lepingus kokku lepitud intressimäär. Hageja ütles kostjale lepingu üles ning nõudis lepingu järgi saadu tagastamist. Kostja 1 oma kohustust täitnud ei ole ja on seega sattunud viivitusse ning on kohustatud tasuma viivist iga viivitatud päeva eest. Hagiavalduses toodud arvestuse järgi oleks hageja õigustatud nõuda viivist põhinõudelt iga viivitatud päeva eest (135 päeva), mis oleks kokku 4625,46 krooni. Hageja on viivise suurust vähendanud, seega tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista kuni 17.12.2008 sissenõutavaks muutunud viivis summas 3221 krooni. TsMS § 367 järgi on hageja õigustatud nõudma viivist kuni kohtuotsuse täitmiseni. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud. Kostjatelt tuleb solidaarselt välja mõista viivis alates 18.12.2008 põhinõudelt 48 % aastas kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem, kui põhinõude suurus. Põhinõudest suurema viivise väljamõistmine ei ole kooskõlas heade kommetega. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi jätta solidaarselt kostjate kanda. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.