lg 3 tulenev kaalupiirang laieneb ühtemoodi kõikidele kinnipeetavatele, samuti on kõikidele kinnipeetavatele tagatud ühtemoodi menetlusseadustikest tulenevad protsessiõigused ja võimalused kohtumenetluse dokumentide hulga vähendamiseks. Kinnipeetava asjade piirkalu seadmine hõlbustab ka kinnipeetavate isiklike asjade läbiotsimist ja kontrollimist, dokumentide suurem hulk suurendab vangla julgeolekuriski. Edasikaebamise kord Kaebaja on seisukohal, et kohtumenetluse dokumentide arvamine isiklike asjade hulka on ebaõige, piirang on vastuolus seaduse eemärgiga ning tuleneb normi väärast tõlgendamisest. Nimetatud piirang rikub kaebaja õigusi kaitsta end kohtus, piirang rikub põhiseaduslikku võrdõiguslikkuse põhimõtet, piirab omandiõigust, piirang on ebaproportsionaalne, kaebajal on arusaasamatu, kuidas dokumentide suurem hulk suurendab vangla julgeolekuriski. Kaebaja taotleb tunnistada õigusvastaseks õigustoimingu, millega kaebajale piiratakse isiklike asjade kaalupiiranguga kohtumenetluse kohtudokumentide valdamist. Kaebaja taotleb teha ettekirjutuse , millega kohustada Tartu Vanglat mitte piirama kohtumenetluse dokumentide valdamist, samas tegemata piiranguid isiklike asjade valdamisel kaalupiirangut arvestades. Kohtuistungil lisab kaebaja , et tema kohtudokumentide kaal on vähenenud 10 kg-le ning kaebaja on sorteerinud mittevajaliku välja ning lisab, et 16 kg oli tal veel hügieenitarbeid ja toiduaineid , mida 05.03.2008 kaebaja saabumisel isiklike asjade hulka ei arvatud. Kohtulikes vaidlustes lisas kaebaja esindaja, et kohus võiks algatada normi põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse. Kaebaja esindaja esitab kohtule kohtukulude dokumendid ning taotleb välja mõista Tartu Vanglalt õigusabikulud ja esindaja sõidukulud. Vastustaja on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu. Vanglaametnike ettepanek Romeo Kaldale, et vähendada oma isiklike asjade kaalu 30 kilogrammini, tuleneb Vangla Sisekorraeeskirja § 57 lg 3 sättest, mille kohaselt ei või olla kinnipeetaval asjade kogukaal rohkem kui 30 kg. Nimetatud säte ei sisalda kaalutlusõigust ega näe ette mingeid erandeid ja vanglal ei ole õigust õigusnormi täitmata jätta ega teha suvalisi erandeid oma äranägemise järgi. Samas ei ole kaebaja ka mõistlikult põhjendanud, miks just tema suhtes tuleb teha erandeid ja lubada omada isiklikke asju üle 30 kg. . Kaebajale on tehtud üksnes ettepanek viia oma asjade kogus ettenähtud normini. Riik tagab kinnipeetavale voodivarustuse, käterätid, riietuse, seega peaks isiklikud asjad mahtuma 30 kg piiresse. Tuleb lähtuda sellest, et Vangla Sisekorraeeskirja § 57 lg 3 ettenähtud isiklike asjade koguse piirmäär on mõistlik ja selle raamesse peaks mahtuma ka käimasolevate kohtuasjade dokumendid. Kohtu seisukohad: Kohus, ära kuulanud menetlusosaliste seletused ning lähtunud asja materjalidest, asub seisukohale, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Asja materjalide kohaselt toimus Tartu Vanglas kinnipeetava ümberpaigutamisel 05.03.2008 kinnipeetav Romeo Kalda isiklike asjade kaalumine. Kaalumisel on selgunud, et isiklikke asju oli R. Kaldal 30 kg ja kohtudokumente 28 kg., mille kohta on tehtud märge isiklike asjade kaardile (R. Kalda esitas kohtuistungil) Vanglaametnikud on avaldanud, et 28 kg dokumente lisaks 30 kg-le isiklikele asjadele on liigne kaal ning R. Kaldale on tehtud ettepanek liigsetest asjadest vabanemiseks. R. Kalda on esitanud vaide, milles palub teha vanglale ettekirjutuse otsustamaks uuesti kaebaja isiklike asjade kaalu küsimuse ning mitte piirata isiklike asjade kaalupiiranguga kohtumenetluse dokumentide valdamist. Vaideotsuses on asutud seisukohale, et
lg 3 tulenev kaalupiirang laieneb ühtemoodi kõikidele kinnipeetavatele, samuti on kõikidele kinnipeetavatele tagatud erinevatest menetlusseadustikest tulenevad protsessiõigused ja võimalused kohtumenetluse dokumentide hulga vähendamiseks. Vaie on jäetud rahuldamata. 08.05.2008 vaideotsusega nr. 11-7/667. Romeo Kalda sõnutsi on ta sorteerinud mittevajaliku oma asjade hulgast välja ning käesoleval hetkel on Romeo Kaldal 10 kg kohtudokumente ning R. Kalda esitas kohtule käesoleval hetkel menetluses olevate kohtuasjade nimekirja. R. Kalda märgib veel, et 16 kg oli tal 05.03.2008 Tartu Vanglasse saabumisel veel hügieenitarbeid ja toiduaineid, mida kaalumisel ei arvestatud, kambrikaardile on kantud asjad, mis arvestati kaalu hulka. Kaebaja leiab, et kohtumenetluse dokumentide arvamine isiklike asjade hulka ei ole õige, kuna piirang ei ole proportsionaalne, piirang rikub põhiseaduslikku õigust pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse, piirang rikub võrdõiguslikkuse põhimõtet ja piirab omandiõigust. Justiitsminister on andnud 01.02.2007 määruse nr. 7 , millega on muudetud justiitsministri 30.11.2000 määruse nr. 72 „Vangla Sisekorraeeskiri“ § 57 lg 3 sätet. Muudatuse tagajärjel on vähendatud kinnipeetavatele lubatud asjade piirkaalu 50 kilogrammilt 30 kilogrammile. Tulenevalt Vangla Sisekorraeeskiri (
) § 57 lg 3 on sätestatud, et kinnipeetava enda juures olevate ja laos olevate asjade kaal kokku ei või ületada 30 kilogrammi. Tulenevalt
lg 2 kohaselt kui kinnipeetava asjade kaal ületab 30 kilogrammi, tehakse kinnipeetavale ettepanek saata piirkaalu ületav kogus asju lähedastele või muudele isikutele väljaspool vanglat. Kui kinnipeetav sellest keeldub, hävitatakse piirkogust ületavad asjad, arvestades võimaluse korral kinnipeetava soovi. Piirkaalu hulka arvatakse kõik isiklikud asjad, välja arvatud äratarvitatavad asjad (toit ja hügieenitarbed), millest ka antud juhul vangla lähtunud on. Seega ei ole arvatud kaebaja isiklike asjade hulka hügieenitarbeid ega toiduaineid, mis kokku moodustas kaebaja sõnutsi 16 kg. Kaebaja saabumisel Tartu Vanglasse 05.03.2008 oli kaebaja isiklike asjade kaal 30 kilogrammi ja kohtudokumentide kaal 28 kilogrammi, mis käesolevaks ajaks on vähenenud 10-le kilogrammile. Kohus asub seisukohale, et Tartu Vangla ei ole rikkunud kaebaja õigusi. Tartu Vangla on juhindunud
lg 3 ning teinud kaebaja saabumisel Tartu Vanglasse kaebajale märkuse, et viimane sorteeriks oma isiklikud asjad ning vabaneks liigsetest asjadest. Vangla ametnikud ei ole teinud ettekirjutust, et R. Kalda hävitaks kohtudokumendid ning vangla administratsioon ei ole ka ise hakanud R Kalda asju sorteerima mittevajalikust vabanemiseks. Seega puudub alus väita, et Tartu Vangla on toiminud õigusvastaselt. Samuti puudub kohtul õiguslik alus teha ettekirjutus ja kohustada Tartu Vanglat mitte arvama kohtumenetluse dokumente isiklike asjade hulka,
lg 3 kohaselt saab isiklike asjade hulka arvata kinnipeetavale vanglas lubatud asjad , sealhulgas ka kohtudokumendid. Kui kinnipeetava asjade kaal ületab 30 kilogrammi, tuleb rakendada
Nimetatud seisukohale on asunud õiguskantsler kaebajale suunatud vastuses 07.02.2008 nr. 6-3/070728/00800861, märkides, et seega ei lõpe automaatselt kinnipeetava omandiõigus asjade üle. Samas on vangla oma vastuses õigesti märkinud, et riik on taganud kinnipeetavatele voodivarustuse, käterätikud ning piisava riietuse, seega peaks kinnipeetav mahutama oma isiklikud asjad kaasa arvatud mõistlik kogus dokumente 30 kilogrammi hulka. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et vangla ei ole kaebaja suhtes õigusvastaselt käitunud ning puudub alus teha ettekirjutus, et vangla ei piiraks kohtudokumentide valdamist kaalupiirangut arvestades. Vangistusseaduse § 15 tuleneb kinnipeetavale õigus omada isiklikke asju vanglasse vastuvõtmisel. Põhiseaduse § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud ning omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel. Põhiseaduse § 87 p. 6 ja § 94 alusel võib Vabariigi Valitsus ja ministrid seaduse alusel anda määrusi, millega võib volituse raames täpsustada seaduses sätestatud piiranguid. Antud juhul on justiitsminister seadusest tuleneva volituse alusel (VangS § 15 lg 3) kehtestanud määrusega kinnises või avavanglas kinnipeetavale keelatud asjade loetelu, enda juures ja laos olevate asjade kogukaalu, samuti hoiule võetavate asjade hoidmise korra. Õiguskantsler on märkinud, et kinnipeetavatele lubatud asjade ja ainete koguste suhtes sätestatud piirangute eesmärk on esmajoones vältida vangla ülekoormamist kinnipeetavate poolt isiklike asjade hulgaga. Samuti tuleb kontrollida piirangu vastavust proportsionaalsuse põhimõttele. Antud juhul saab asuda seisukohale, et kinnipeetava asjadele piirangu seadmine on eesmärgipärane, et välistada asjade ja ainete põhjendamatut hulka , et seega kergendada kinnipeetavate läbiotsimine ja kontrollimine , mistõttu on võimalik hõlpsamini leida vangla julgeolekut ohustavaid esemeid, mis kokkuvõttes kaitseb kinnipeetavat asjatu ja tarbetu läbiotsimise eest. Mis puudutab võrdõiguslikkuse printsiibi rikkumist kaebaja suhtes , siis võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt käsitletakse ühetaoliselt kõiki isikuid ühtedes ja samades oludes ning samadel eeldustel. Ühetaoline kohtlemine peab olema tagatud ühesuguste asjaolude korral. Antud juhul kinnipeetavate suhtes kehtib üheselt isiklike asjade piirkaalu norm kõigile kinnipeetavatele ühtemoodi ning seega ei ole kaebaja suhtes rikutud võrdõiguslikkuse põhimõtet. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Tartu Vangla poolt kohtudokumentide arvestamine kinnipeetavale lubatud asjade piirkaalu hulka on õiguspärane .
lg 3 kohaselt võib kinnipeetaval olla enda juures või vangla laos kuni 30 kilogrammi isiklikke asju, sealhulgas kohtudokumente. Kohus märgib, et ka põhiõiguste piiramine on lubatav, kui see on formaalselt ja materiaalselt õiguspärane. Kohus jätab kaebuse rahuldamata HKMS § 25 lg 1, HKMS § 26 lg 1 p. 6. sätetest lähtuvalt. Kuna kohus kaebust ei rahulda, jäävad menetluskulud välja mõistmata. (HKMS § 92 lg 1). Kohtunik Mare Priks
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.