Obsah (5)

§ 13§ 81§ 45§ 93§ 95

3-07-2260 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Maret Altnurme Otsuse tegemise aeg ja koht 10. juuni 2008. a Tallinn Haldusasja number 3-07-2260 Haldusasi Navaka To

§ 13

lg-le 1 anti kaebajale vaid 10 päeva aega omapoolse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. 09.10.2007 esitas kaebaja vastustajale taotluse vastuväidete ja dokumentide esitamise tähtaja pikendamiseks. Vastustaja esitas 19.10.2007 vastuse nr 12-8/35943-2 kaebaja 09.10.2007 taotlusele, milles märkis, et peab põhjendatuks dokumentide saamisest alates seisukohtade andmiseks kuluvaks ajaks 7 päeva ning andis kaebajale omapoolsete seisukohtade esitamise uueks tähtajaks 22.10.

1. Kaebaja esitas 22.10.2007 vastustajale uue taotluse, kus selgitas, et ei ole kõiki asjaga seotud dokumente jõudnud kokku koguda ning seetõttu ei ole võimalik tal põhjendatud seisukohta võtta ning palus pikendada vastuväidete esitamise tähtaega kuni 09.11.
2. Vaatamata kaebaja poolsetele taotlustele tegi vastustaja 23.10.2007 kontrollakti nr 12-3/667, milles märgitakse, et kaebajal kui tollideklarandil on tekkinud maksuvõlg summas 1 691 758 krooni. Kontrollakti tegemise ajendiks oli asjaolu, et kaebaja esindas Kefalia OÜ-d ning täitis kauba deklaratsioonid Kefalia OÜ korraldusel ning Kefalia OÜ eest. Hiljem alustas vastustaja haldusmenetlust deklaratsioonides sätestatud andmetest tulenevalt ja seadis kahtluse alla deklaratsioonides olevate andmete õigsuse. 31.10.2007 esitas vastustaja kaebajale maksuotsuse nr 12-5/
3. Maksuotsus tugines 23.10.2007 kontrollaktile. Kaebajal ei olnud võimalik ning ta ei ole saanudki esitada sisulist seisukohta vastustaja kontrollaktile, kuna tema valduses olid ainult osaliselt antud asjaga seotud dokumendid ning ligi pooled dokumentidest olid seisukoha andmise hetkeks kaebajal kätte saamata. Sellepärast märkiski kaebaja oma seisukohas vastustaja kontrollaktile, et on rikutud tema õigusi ärakuulamisele ja asja kohta kogu dokumentide saamisele. Kaebaja seisukohalt on teadvalt ebareaalselt lühikese tähtaja määramine maksuotsusele eelnevale eelhaldusaktile seisukoha ja vastuväidete andmiseks vastuolus HMS § 40 lg-s 1 toodud põhimõttega ning rikub poolte võrdõiguslikkuse printsiipi haldusmenetluses. Vastustaja ei võimaldanud kaebajal esitada oma arvamust ja vastuväiteid, vaid esitas kaebajat ära kuulamata maksuotsuse ja sellele eelneva kontrollakti. Kaebaja on seisukohal, et kontrollakt on vastavalt HMS § 52 lg 1 p-le 2 ja lg-le 2 eelhaldusakt, mille kohta kohaldatakse haldusakti sätteid. Kaebaja esitab maksuotsusele järgmised sisulised vastuväited. Vastustaja poolt koostatud kontrollaktis nr 12-3/667 ja maksuotsuses nr 12-5/684 on märgitud kauba kogus 538 000 kg (polüetüleen graanulites), mis vastab kaubakoodile 3901 2090
4. Tegelikult aga imporditi kaupa alljärgnevalt: - polüetüleen tihedusega 0,92 g/cm3, kaubakoodiga 3901 2090 90, kauba kogus 250 000 kg; - polüetüleen tihedusega 0,96 g/cm3, kaubakoodiga 3901 1090 00, kauba kogus 288 000 kg. Eeltoodust tuleneb, et imporditi 2 liiki polüetüleeni ning igal polüetüleeni liigil oli oma kaubakood. Vastustaja leidis maksuotsuses ebaseaduslikult, et imporditi ainult polüetüleeni kaubakoodiga 3901 2090 90 koguses 538 000 kg. Vastustaja ei ole sellele faktile ei kontrollaktis ega maksuotsuses tähelepanu pööranud. 2 Venemaa SMGS raudteesaatelehtedel ja Eestis tollivormistusel esitatud Läti SMGS raudteesaatelehtedel on raudteevagunite numbrid ning kaubakirjeldus ja kogused samad ja raudteevagunid on Lätis Rezekne 2 raudteejaamas samal päeval või järgmisel päeval ümber adresseeritud Eestisse, mida kinnitavad raudteejaama templijäljendid ning puuduvad tõendid, et kaupa oleks vahepeal kasutatud või ümber töödeldud, mis võiksid tingida kauba kvaliteedi muutuse. SMGS raudteesaatelehtedelt nähtub aga, et Venemaalt kuni Lätini (vagunid nr 22157085, 23330905, 23054034, 23986268, 26763797 ja 23074800) on kaubale märgitud üks kaubakood ning edasi Lätis on kaubakoodi juba muudetud, mis on aga vastavalt seadusele keelatud. Kaebaja ei ole nõus, et MTA kasutab maksuotsuses määratud ühikuhinda 13,61 kr/kg (Asycuda andmebaasi ühikuhind, mis vastab kaubale kaubakoodiga 3901 2090 90) kaubale koguses 288 000 kg, mis tegelikult vastab kaubakoodile 3901 1090
5. Lähtuvalt sellest on vastustaja maksuotsuse koostamisel lähtunud valedest algandmetest ning seetõttu on vastustaja jõudnud maksuotsuses valedele ning põhjendamatutele järeldustele. Sellest tulenevalt ei vasta maksuotsus nr 12-5/684 seadusele. Vastustaja MTA vastulause ja taotlus Täiendava maksukohustuse määramise aluseks oli asjaolu, et maksuhaldur vaidlustas tuginedes ühenduse tolliseadustiku rakendussätete (ÜTSRS) art-le 181a kaebuse esitaja poolt deklareeritud kauba tolliväärtuse ning määras uue tolliväärtuse, lähtuvalt maksuhalduri andmebaasis olevast samal perioodil sarnast kaupa importinud teiste äriühingu poolt määratud tolliväärtusest. Samuti omas uue tolliväärtuse määramisel tähtsust asjaolu, et kaebuse esitaja oli deklareerinud kauba mitu korda odavama hinnaga, kui oli sama kauba müünud tootja. Maksuhaldur kontrollis kaebuse esitaja poolt perioodil 01.11.2004-31.12.2004 deklareeritud kauba vabasse ringlusesse lubamise protseduurile suunatud kaupa, polüetüleen graanulites. Kauba saajaks oli OÜ Kefalia. Lähtuvalt ühenduse tolliseadustiku (ÜTS) art 201 lg-st 3 on võlgnikuks deklarant (Navaka Tolliteenused AS), kaudse esindamise korral isik, kelle eest tollideklaratsioon esitatakse (OÜ Kefalia). OÜ Kefalia ei ole maksuotsust vaidlustanud. Lähtuvalt asjaolust, et kaebuse esitaja näol on tegemist tollimaakleriga ehk oma ala asjatundjaga, on vastustaja seisukohal, et kaebuse esitaja oleks pidanud juba tolliväärtuse vaidlustamise kirja kätte saamisel 01.10.2007 teadma, et esitatud kirjale järgneb täiendava maksukohustuse määramine, väljaarvatud juhul, kui kaebuse esitaja suudab põhjendada imporditud kaubale määratud liiga madalat hinda. Lähtuvalt ÜTS art 221 lg-st 3 ei teavitata võlgnikule tollimaksu summat pärast seda, kui tollivõla tekkimise kuupäevast on möödunud kolm aastat. Seega möödus esimese deklaratsiooni puhul tollimaksu summa teatamise aeg 01.11.
6. Kaebuse esitaja on korduvalt taotlenud seisukohtade esitamise tähtaja pikendamist, soovides uueks seisukohtade esitamise tähtajaks 09.11.
7. Tulenevalt maksuotsuse lisast 1, muutunuks maksuhalduril täiendava maksusumma määramine nii võimatuks kahe kaebuse esitaja poolt esitatud deklaratsiooni osas (01.11.2004 ja 03.11.2004 esitatud deklaratsioonid). Tulenevalt kaalutlusest, et maksukohustuslasel oli võimalus vastuväidete esitamiseks 30 päeva ning vastuväidete esitamise tähtaja pikendamine ei oleks võimaldanud saavutada haldusakti eesmärki, jättis maksuhaldur pikendamata kaebuse esitaja taotlused vastuväidete esitamise tähtaja pikendamiseks (

§ 13lg 1 ja lg 2 p 4).

Tuginedes ÜTS art 220 lg-le 2 ning

§ 13

lg 2 p-le 4 on vastustaja seisukohal, et faktiliste asjaolude tuvastamisel tuleb teha järelarvestuskanne (tegemist maksuhalduri kohustusega, mitte kaalutusõigusega) ka juhul, kui selle tegemine ei võimalda tagada

§ 13lg-s 1 toodut.

3 Riigikohus on korduvalt märkinud, et haldusakt on dokument, mis tekitab selle saanud isikule kohustusi. Lähtuvalt HMS § 52 lg-st 2 peab ka eelhaldusakt tooma endaga kaasa kohustusi. Vastustaja on seisukohal, et kontrollaktile kohaldub

§ 81lg-st 1 tulenev selgitus.

Oma olemuselt on kontrollakti näol tegemist dokumendiga, kus on kirjeldatud maksuhalduri poolt maksumenetluse käigus kogutud tõendid ning maksuhalduri järeldused, tuginedes asjas tähtsust omavatele seaduse sätetele. Kontrollakt ei too endaga maksukohustuslasele kaasa kohustusi. Seega ei ole tegemist ei haldusakti ega eelhaldusaktiga, mistõttu ei kohaldu kontrollaktile HMS §-st 75 tulenev 30 päevane vaidlustamise võimalus. Maksuhaldur ei ole jätnud tähelepanuta asjaolu, et tegelikult imporditi kaupa kahe erineva kaubakoodiga. Maksuhaldur lähtus kaebaja enda poolt deklareeritud kaubakoodist, kuivõrd kõik kontrollitaval perioodil esitatud deklaratsioonid olid esitatud kaubakoodiga 3901 2090

1. Vastustaja on seisukohal, et reeglina peab toll lähtuma deklarandi poolt kaubale määratud kaubakoodist (TS § 25 lg-d 1 ja 2), mida ka tehti, ja kuna käesoleval juhul oli tegemist juba vabasse ringlusse lubatud kaubaga, siis puudus maksuhalduril võimalus kaubast proove võtta ja uut kaubakoodi määrata. Kaubakoodi vaidlustamine ja tolliväärtuse vaidlustamine on põhimõtteliselt erinevad menetlused. Nii kaubakoodi 3901 1090 kui ka kaubakoodi 3901 2090 puhul rakendub kaubale ühesugune tollimaks – 6,5% ja sellest tulenevalt ei teki erinevusi maksusummades isegi siis, kui lähtuda erinevatest kaubakoodidest. Vale on kaebuse esitaja väide ühikuhinna vastavuse kohta teisele kaubakoodile. Vastustaja märgib, et kontrollimisel aluseks võetud ja samas kaebaja poolt deklareeritud kaubakoodi korral on Asycudast tulenev sarnase kauba hind madalam, kui kaubakoodi 3901 1090 00 korral. Viimatinimetatud kaubakoodi korral on minimaalne hind 15,17 kr/kg, käesoleval juhul rakendatud kaubakoodi korral 13,61 kr/kg. Seega on maksuhaldur lähtunud maksumaksjale soodsamast ühikuhinnast. Maksuhaldur on maksuotsuses võtnud aluseks minimaalse sarnase kauba hinna. Vastustaja leiab, et nii MTA 23.10.2007 kontrollakt nr 12-3/667 kui ka 31.10.2007 maksuotsus nr 12-5/684 on seaduslikud ja põhjendatud ning kaebustes toodud väited ei saa olla haldusakti tühistamise põhjuseks. Vastustaja palub jätta esitatud kaebuse rahuldamata. Kohtuistung Kohtuistungil jäid menetlusosalised kohtule kirjalikult esitatud seisukohtade ja taotluste juurde. Kohtu põhjendused Kohus on seisukohal, et kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.
2. Kontrollakt ei ole eelhaldusakt Maksuhalduri poolt kaebaja maksude tasumise õigsuse kontrollimise kohta koostatud kontrollakt ei ole haldusakt, sest see ei tekita kaebajale õigusi ega kohustusi. Kuigi kontrollaktis tuuakse muuhulgas välja ka maksumaksja poolt tasumisele kuuluv maksusumma, ei ole see maksumaksja suhtes siduv. Maksuhaldur määrab tasumisele kuuluva maksusumma maksumaksja jaoks siduvalt kindlaks alles maksuotsuses. Haldusakti definitsioon on sätestatud HMS § 51 lg-s 1, mille kohaselt on haldusakt haldusorgani poolt 4 haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Et kontrollakt ei tekita, muuda ega lõpeta kaebaja suhtes mingeid õigusi ega kohustusi, ei ole kontrollakti näol tegemist haldusaktiga. Et kontrollaktiga ei tehta õiguslikult siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omavaid asjaolusid, ei ole tegemist ka eelhaldusaktiga HMS § 52 lg 1 p 2 tähenduses. Kontrollakt on maksuhalduri menetlustoiming. Vastustaja on viitega

§ 81

lg-le 1 õigesti leidnud, et kontrollakti näol on sisuliselt tegemist revisjoniaktiga, menetlustoimingute vahe seisneb vaid selles, et revisjoniakt koostatakse revisjoni ning kontrollakt üksikjuhtumi kontrolli vormistamiseks. Mõlema akti suhtes on kontrollitaval õigus esitada maksuhaldurile oma vastuväited, kuid eraldi haldusaktina need halduskohtus vaidlustatavad ei ole. Seega on kaebaja väited, mis puudutavad HMS sätetele tuginedes kontrollakti kui eelhaldusakti ja sellest tulenevalt akti formaalset õiguspärasust (n vaidlustamise võimalus vaidemenetluses 30 päeva jooksul), asjassepuutumatud.

1. Kaebaja nõuete põhjendamatus seoses 23.10.2007 kontrollaktiga MTA 23.10.2007 kontrollakti suhtes on kaebaja esitanud kohtule järgmised nõuded: 1) tühistada kontrollakt; 2) tunnistada õigusvastaseks MTA toimingud, mis eelnesid MTA 23.10.2007 kontrollakti andmisele ja olid seotud selle akti tegemise ja väljastamisega. Need nõuded ei ole kohtu hinnangul põhjendatud järgmistel asjaoludel. Nagu kohus otsuse motiveeriva osa p-s 1 selgitas, et ole kontrollakti näol tegemist haldusaktiga. Seega ei saa sellise akti osas esitada ka tühistamiskaebust (HKMS § 6 lg 2 p 1) ning kontrollakti tühistamisnõue on ainuüksi sel põhjusel alusetu. Mis puudutab MTA toimingute õigusvastasuse kindlakstegemist (kohus arvestab siinkohal alternatiivsena ka kontrollakti õigusvastasuse tuvastamise nõuet), siis vastavalt HKMS § 7 lg-le 1 võib kaebuse toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Sellist põhjendatud huvi ei ole kaebaja kohtule suutnud välja tuua. Kohus on kaebajale enne haldusasja menetlusse võtmist selgitanud, et vaidlus maksusumma määramise menetlusliku ja sisulise õiguspärasuse üle lahendatakse kohtus maksuotsuse peale esitatud kaebuse alusel algatatud menetluses. Kaebuse eesmärgi saavutamiseks piisab kaebajal tema õigusi rikkuva haldusakti (maksuotsuse) vaidlustamisest. Kaebaja on seda võimalust kasutanud ning vaidlustanud ka MTA 31.10.2007 maksuotsuse nr 12-5/
2. Seega ei saa olla kaebaja põhjendatud huviks asjaolu, et kontrollakti õigusvastasuse tuvastamise korral on kaebajal võimalus ära hoida maksuotsuse andmine. Kohus palus kaebajal kaebuses ära tuua oma põhjendatud huvi (ehk mida positiivne kohtulahend talle reaalselt annab) tuvastamiskaebuse esitamiseks, arvestades, et kaebaja on kohtule esitanud ka juba kaevatud kontrollakti alusel antud maksuotsuse tühistamise nõude. Kaebaja seda ei teinud. Et kontrollakti andmisele eelnenud toimingud on vaidluse alla seatud ka maksuotsuse õiguspärasuse üle käivas vaidluses (kaebused on kontrollakti ja maksuotsuse vaidlustamisel formaalsest aspektist sisult samad), saab kohus nende toimingute õiguspärasuse suhtes võtta seisukoha kohtuotsuse motiivides ja maksuotsuse õiguspärasuse üle otsustades. Toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks eraldi nõudena puudub kaebajal põhjendatud huvi, kuna kaebuse ilmne ja ühene eesmärk on maksuotsuse tühistamise nõue. Et toimingute õigusvastasuse kindlakstegemiseks puudub kaebajal põhjendatud huvi, jääb kaebus nende nõuete osas sel põhjusel rahuldamata (HKMS § 26 lg 1 p 3). 5
3. Maksuotsuse formaalne õiguspärasus Kaebaja on seisukohal, et kaevatud maksuotsus on õigusvastane ja tuleb tühistada seetõttu, et kaebajale ei tagatud ärakuulamise õigust ega õigust materjalidega piisavalt tutvuda. Kohus sellise seisukohaga ei nõustu. Õige on kaebaja seisukoht, et maksumenetluses tuleb maksukohustuslasele anda võimalus oma seisukohtade esitamiseks enne teda koormava maksuotsuse andmist. See on kirjas

§ 13lg-s 1.

Lg 2 aga teeb sellest põhimõttest erandi ja sätestab mh, et ärakuulamisõigust ei pea tagama, kui arvamuse või vastuväidete esitamise võimaldamisega kaasnev teavitamine ei võimalda saavutada haldusakti eesmärki (p 4). Maksuhaldur on kohtule selgitanud, et kaebuse esitajale ei võimaldatud tähtaja pikendamist oma arvamuse andmiseks nii pikalt, kui viimane soovis, seetõttu, et maksumenetlusega viivitamisel oleks maksunõue aegunud ning avalik huvi (suures summas maksuvõla sissenõudmine) oleks jäänud kaitseta. Asja materjalidest nähtub, et 28.09.2007 saatis MTA kaebuse esitajale teate (tl 15-17) tolliväärtuse vaidlustamisest. Teates andis MTA kaebajale

§ 13

lg 1 alusel tähtaja 10 päeva oma vastuväidete ja dokumentide esitamiseks tolliväärtuse tõendamiseks. Kaebaja taotlusele tähtaja pikendamiseks määras MTA 19.10.2007 kirjaga (tl 19) kaebajale uueks vastamise tähtajaks 22.10.2007 ja märkis, et kaebajal on võimalus maksuhalduri juures tutvuda maksumenetluse käigus kogutud materjalide ja dokumentidega. Sellele vastuseks taotles kaebaja taas vastamise tähtaja pikendamist. HMS § 112 lg 2 kohaselt kohaldatakse eriseadusega reguleeritud haldusmenetlusele HMS-i juhul, kui seda näeb ette eriseadus.

§ 45

kohaselt kohaldatakse maksumenetluses HMS-is sätestatut, kui

-is, maksuseaduses või tollieeskirjades ei ole ette nähtud teisiti. Seega kehtib ka maksumenetluses põhimõte, et haldusakti tühistamiseks ei piisa vaid menetlus- ja vormivigadest menetluses (HMS § 58). Eelnevat kokku võttes on kohus seisukohal, et ehkki kaebajale antud aeg oma vastuväidete esitamiseks oli lühem kui võib-olla teiste sarnaste asjade menetlemise puhul, oli kaebajale siiski MTA poolt antud nii võimalus asja materjalidega tutvumiseks kui ka oma seisukohtade esitamiseks. Lisaks eelnevale omab tähtsust, et maksuhaldur andis maksuotsuse tingimuslikult tähtajaga 2 kuud, andes nii kaebajale täiendava aja oma seisukohtade ja tõendite esitamiseks.

§ 93

lg 1 kohaselt, kui maksuasjas ei ole läbi viidud revisjoni, võib maksuhaldur määrata maksusumma tingimusega, et täiendava kontrollimise tulemusel või täiendavate tõendite esitamise korral võib maksuotsust muuta või kehtetuks tunnistada. Vaatamata maksuotsuses antud lisatähtajale ei esitanud kaebaja maksuotsusele sisulisi vastuväiteid ega uusi tõendeid. Seega ei ole kaebaja õigust ärakuulamisele rikutud määral, mis saaks kaasa tuua haldusakti õigusvastasuse. Kaebaja ärakuulamisõiguse täielikule realiseerimisele vastandus konkreetsel juhul kaalukam avalik huvi haldusakti õigeaegsele andmisele. Kohtu arvates ei saanud kaebajale suhteliselt lühikese vastamistähtaja andmine mõjutada asja otsustamist, kuna ka kohtuvaidluse kestel ei ole kaebaja välja toonud mõjusaid sisulisi argumente, mis tooksid kaasa haldusakti materiaalse õigusvastasuse ja selle tühistamise (vt otsuse motivatsiooni p-i 4). Seetõttu ei kuulu haldusakt tühistamisele formaalsetel põhjustel ning kohus peab järgmisena hindama kaevatud maksuotsuse sisulist õiguspärasust. 4. Maksuotsuse materiaalne õiguspärasus ÜTS art 29 lg 1 kohaselt on imporditud kauba tolliväärtus tehinguväärtus ehk ekspordiks ühenduse tolliterritooriumile müüdud kauba eest tegelikult makstud või makstav hind, mida on vajaduse korral korrigeeritud vastavalt art-tele 32 ja 33. Art 30 lg 1 ja lg 2 p-de a ja b kohaselt, kui tolliväärtust ei ole võimalik määrata art 29 alusel, siis tuleb selle määramiseks 6 kohaldada lg 2 p-dest a, b, c ja d järjestuses esimest punkti, mille alusel saab tolliväärtust määrata, arvestades et deklarandi taotluse korral muudetakse punktide c ja d kohaldamise järjekorda; ainult sel juhul, kui teatava punkti alusel ei saa tolliväärtust määrata, võib kohaldada käesolevas lõikes kindlaksmääratud järjekorras järgmist punkti. Käesoleva artikli alusel määratud tolliväärtus on:

1. a)identse kauba tehinguväärtus, mis on ühendusse eksportimiseks müüdud ja eksporditud samal ajal või ligikaudu samal ajal, kui see kaup, mille väärtust määratakse;
2. b)sarnase kauba tehinguväärtus, mis on ühendusse eksportimiseks müüdud ja eksporditud samal ajal või ligikaudu samal ajal, kui see kaup, mille väärtust määratakse. MTA määras juurdetasumisele maksu ÜTS art 30 lg 2 p b alusel ehk sarnase kauba tehinguväärtuse alusel. Kaebaja on vaidlustanud maksuotsuse sisuliselt põhjusel, et Eestisse sissetoodud polüetüleen tulnuks klassifitseerida kahe erineva kaubakoodiga, maksuhaldur on lähtunud aga ainult ühest – 3901 2090 90. Samuti märgib kaebuse esitaja, et ei nõustu tolli poolt määratud ühikuhinnaga 13,61 kr/kg, sest see vastab tegelikult kaubakoodile 3901 1090 00. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et kogu vaidlusaluste deklaratsioonide alusel Eestisse toodud kaup oli polüetüleen graanulites. Vaidlus puudub ka selles, et tegelikkuses imporditi polüetüleeni tihedusega 0,92 g/cm3 250 000 kg (kaubakood 3901 2090 90) ja polüetüleeni tihedusega 0,96 g/cm3 288 000 kg (kaubakood 3901 1090 00). Väär on aga kaebaja poolt tehtud järeldus, et tulenevalt kahte liiki polüetüleenist pidanuks lõpp-järelmis olema teistsugune juurdemääratud maksusumma. Nii kaubakoodi 3901 1090 kui ka kaubakoodi 3901 2090 puhul rakendub kaubale ühesugune tollimaks – 6,5% ja sellest tulenevalt ei teki erinevusi maksusummades isegi siis, kui lähtuda erinevatest kaubakoodidest. Lisaks on vastustaja näidanud, et kontrollimisel aluseks võetud ja samas kaebaja poolt deklareeritud kaubakoodi korral on Asycudast tulenev sarnase kauba hind madalam, kui kaubakoodi 3901 1090 00 korral. Viimatinimetatud kaubakoodi korral on minimaalne hind 15,17 kr/kg, käesoleval juhul rakendatud kaubakoodi korral 13,61 kr/kg. Seega on maksuhaldur lähtunud maksumaksjale soodsamast ühikuhinnast. Kohus juhib kaebaja tähelepanu sellele, et MTA määras kaebajale maksu juurde ÜTS art 30 lg 2 p b alusel ehk sarnase kauba tehinguväärtuse alusel. Nii ei omagi konkreetsel juhul maksustamise seisukohast tähtsust, kas imporditud polüetüleen oli tihedusega 0,92 või 0,96 g/cm3 – kindlasti oli tegemist sarnase kaubaga ÜTS art 30 lg 2 p b tähenduses ning lisaks on MTA lähtunud kaebajale kõige soodsamast ühikuhinnast. Kaebaja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid nn sarnase hinna määramise metoodikale. Õiged on ka vastustaja väited selles, maksuhaldur lähtus kaebaja enda poolt deklareeritud kaubakoodidest. TS § 25 lg 1 kohaselt määrab deklarant vastavalt õigusaktidele kauba tariifse klassifikatsiooni ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui deklarandi poolt määratud kauba tariifne klassifikatsioon ei vasta kaubale, määrab toll kauba tariifse klassifikatsiooni vastavalt Eesti tollitariifistikule kümne päeva jooksul. Kuna käesoleval juhul oli tegemist juba vabasse ringlusse lubatud kaubaga, siis puudus maksuhalduril võimalus kaubast proove võtta ja uut kaubakoodi määrata. Seega ei ole võimalik tagantjärgi üheselt kindlaks teha õiget kaubakoodi, kuid vaidlus kaubas – polüetüleen tihedusega 0.92 või 0,96 g/cm3 kohta – ja selle kauba keskmises tehinguväärtuses vastavalt Asycuda andmebaasile, puudub. 7 Kõike eelnevat kokku võttes on kohus seisukohal, et maksuotsus on oma lõppjäreldustes õige ja tühistamisele ei kuulu. ÜTS art 201 lg 3 kohaselt on võlgnik deklarant. Kaudse esindamise korral on isik, kelle eest tollideklaratsioon esitatakse, samuti võlgnik. Vastavalt art-le 213, kui ühest tollivõlast tuleneva maksusumma tasumise eest vastutab mitu isikut, vastutavad need selle eest solidaarselt.

§ 95

lg 3 sätestab, et kui maksusumma tasumise eest vastutab solidaarselt mitu maksukohustuslast, on maksuhalduril õigus teha neile ühine maksuotsus. Toodud sätete alusel oli MTA õigustatud tegema kaebuse esitajale kui deklarandile maksuotsuse. 5. Menetluskulude jagamine Et kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebuse esitaja menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja ei ole kohtule esitanud taotlust menetluskulude hüvitamiseks kaebaja poolelt. Maret Altnurme Kohtunik 8