Obsah (5)

§ 23§ 471§ 9§ 22§ 84

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 18. detsembril 2008, Tallinn Haldusasja number 3-08-2305 Haldusasi OÜ Dunkri Büroo kaebus Tallin

§ 23

lg 3 p 1 alusel läbi vaatamata seoses kaebuse esitaja ilmselge halduskohtusse pöördumise õiguse puudumisega. 3. Saata käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu määruskaebuse 30 (kolmekümne) päeva jooksul arvates käesoleva kohtumääruse ärakirja kättesaamisele järgnevast päevast (

§ 471lg 3).

ASJAOLUD

1. Kohus võttis
2. novembri
3. a kohtumäärusega kaebuse menetlusse, määras vastustajale tähtaja kohtumäärusele vastamiseks.
4. Vastustaja asus 12.12.2008 vastuses kohtule seisukohale, et vaidlustatud haldusakt ei riku kaebuse esitaja õigusi, kuna kaebuse esitaja on juba eelnevalt minetanud kaebeõiguse tema poolt
5. oktoobril 2001 esitatud avalduse alusel Dunkri tn. 11 asuva mitteeluruumi ostueesõigusega 1 erastamisest keeldumise vaidlustamiseks.
6. veebruari
7. a vastuskirjaga nr. 9-11/3255II selgitas Tallinna Kesklinna Valitsus OÜ-le Dunkri Büroo, et kuna rendileping Rataskaevu tn. 9 mitteeluruumi kasutamiseks sõlmiti
8. detsembril 2000, ei ole OÜ-l Dunkri Büroo õigust rendilepingu alusel kasutatava mitteeluruumi ostueesõigusega erastamiseks. Eeltoodust tulenevalt oli kaebuse esitaja hiljemalt
9. veebruarist
10. a teadlik asjaolust, et vastustaja ei tunnista tema mitteeluruumi ostueesõigusega erastamise õigust ja jätab sellest tulenevalt tema esitatud vastava mitteeluruumi ostueesõigusega erastamise taotluse rahuldamata. Eeltoodud keeldumise vaidlustamiseks kehtib

§ 9lg 2 kohaselt 30-päevane kaebetähtaeg.

Kuna kaebuse esitaja halduskohtusse ei pöördunud, minetas ta vastustaja keeldumise vaidlustamise õiguse. Kuna kaebuse esitajal puudub mitteeluruumi erastamise õigus, ei saa ka vaidlustatud linnavalitsuse korraldusega mitteeluruumi erastamise alghinna kinnitamine kaebuse esitaja õigusi rikkuda. Tallinna Linnavalitsuse

1. aprilli
2. a korralduse nr. 585 p-ga 2 kinnitati Müürivahe 9 mitteeluruumi alghind, kuna puudus ostueesõigusega mitteeluruumi erastamise õigustatud subjekt, vastavalt korralduse seletuskirjale mitteeluruumi erastamiseks avalikul enampakkumisel. Eeltoodust tulenevalt puudus vajadus korralduse teatavaks tegemiseks muul viisil, kui selle avalikustamisega. Korraldus on avalikustatud juba selle vastuvõtmisest Tallinna linna avalikus õigusaktide andmebaasis. Seega on ka korralduse vaidlustamiseks kohtusse pöördumise tähtaeg tänaseks möödunud. KOHTU SEISUKOHT KAEBUSE ESITAJA ÕIGUSTE RIKKUMISE OSAS
3. Käesolevas haldusasjas vaidlustatud Tallinna Linnavalitsuse 02.04.
4. a. korraldusega nr. 585-k kinnitati Rataskaevu 9 asuvate kontoriruumide alghinnaks 1 250 000 krooni. Korralduse seletuskirja kohaselt kasutab nimetatud aadressil asuvat eluruumi büroona OÜ Dunkri Büroo. Leping on sõlmitud
5. detsembril 2000 ning mitteeluruum erastatakse avalikul enampakkumisel. Seletuskirjast nähtuvalt on linnavalitsus varem kinnitanud Rataskaevu tn. 9 kontoriruumide alghinnaks 313 500 krooni, kuid arvestades asjaolu, et kinnitatud erastamise alghindadest lähtuvalt ei ole mitteeluruumi erastamiseks avalikku enampakkumist läbi viidud, kinnitatakse mitteeluruumi erastamise alghinnaks uus hind 1 250 000 krooni.
6. Kaebuse kohaselt on Tallinna Linnavalitsuse korraldusega rikutud kaebuse esitaja õiguspärast ootust, et Tallinna Linnavalitsus kinnitab mitteeluruumi Dunkri 11/Rataskaevu 9 erastamise alghinna 14.08.2002 AS Kinnisvaraekspert poolt koostatud „Mitteeluruumide hindamise aktist nr. 492/Ke/M“ lähtudes, mitte tuginedes 01.06.2007 „Mitteeluruumi hindamise aktile nr. 042007“. Kaebusest nähtuvalt on kaebuse esitaja seisukohal, et tegelikult sõlmisid OÜ Dunkri Büroo ja Tallinna linn lepingu Rataskaevu 9 asuvate mitteeluruumide kasutamiseks enne 28.11.2000 (05.10.2000 üleandmise-vastuvõtmise aktiga), mistõttu kaebuse esitajal on MEES § 5 lg 3 p 2 alusel mitteeluruumi ostueesõigusega erastamise õigus. Vastustajal aga puudus õiguslik alus erastamistoimingute
7. a kinnitatud alghinnaga lõpuleviimiseks.
8. Käesolevas haldusasjas omab kohtu arvates olulist tähendust kaebuse esitaja 20.12.2005 päring Tallinna Kesklinna Valitsusele ning Tallinna Kesklinna Valitsuse 02.02.2006 kiri nr. 911/3255II, milles selgitatakse, et Tallinna Kesklinna Valitsusel ei ole volitusi erastada Rataskaevu tn 9 mitteeluruume ostueesõigusega OÜ-le Dunkri Büroo. Kuigi eeltoodud kirjaga keeldus Tallinna Kesklinna Valitsus kaebuse esitajale Rataskaevu 9 mitteeluruumide ostueesõigusega erastamisest, kaebuse esitaja vastavat keeldumist

§ 9lg 2 alusel halduskohtus ei vaidlustanud.

Ka käesoleva kaebuse sisuks ei ole eeltoodud keeldumise vaidlustamine. Kohus on seisukohal, et mitteeluruumi avalikul enampakkumisel erastamise eesmärgil kinnitatud mitteeluruumi alghind ei saa eeltoodust tulenevalt rikkuda kaebuse esitaja õigusi. Kaebuse esitaja õigused võiksid olla rikutud juhul, kui kaebuse esitaja oleks tähtaegselt 2 pöördunud halduskohtusse taotlusega tunnistada Tallinna Kesklinna Valitsuse 02.02.2006 keeldumine õigusvastaseks ning kohustada Tallinna Kesklinna Valitsust kaebuse esitajale Rataskaevu tn. 9 asuvat mitteeluruumi ostueesõigusega erastama ning kohus oleks kaebuse esitaja taotlused rahuldanud. Käesoleval juhul puudub aga kaebuse esitajal rikutud subjektiivne õigus, kuna ta on selle õiguse kaitse seoses kaebetähtaja möödalaskmisega minetanud. Kohus märgib, et ka juhul, kui kohus peaks kaebuse rahuldama, tühistama korralduse p. 1.6, millega kinnitatakse Rataskaevu tn 9 kontoriruumide alghinnaks 1 250 000 krooni ning tegema vastustajale ettekirjutuse alghinna muutmiseks 313 500 kroonile, ei tekiks kaebuse esitajal sellest tulenevalt õigust Rataskaevu tn 9 kontoriruumide ostueesõigusega erastamiseks. Kuna vaidlustatud korraldus erastamise viisi (ostueesõigusega erastamine või enampakkumisel erastamine) ei reguleeri, saab kohus kaebuse läbivaatamisel lähtuda vaid nendest seletuskirjast nähtuvatest faktilistest asjaoludest, millest lähtudes on korraldus vastu võetud. Seletuskirja kohaselt erastatakse Rataskaevu tn. 9 avalikul enampakkumisel. Seega saab kohus käesoleva kaebuse läbivaatamisel kontrollida ainult seda, kas mitteeluruumi avalikul enampakkumisel erastamise korral on mitteeluruumi alghind määratud seadustega kooskõlas. Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et kaebus on perspektiivitu. Kaebuse esitaja ei saavuta kaebusega taotletud eesmärki – Rataskaevu tn. 9 talle ostueesõigusega erastamist erastamise alghinnaga, summas 313 500 krooni.

1. Kohus peab vajalikuks peatuda ka sellel, kas kaebuse esitaja eesmärgi saavutamine on võimalik juhul, kui kohus peataks kaebuse menetluse kuni kohtuotsuse jõustumiseni Harju Maakohtu tsiviilasjas. Kaebusest nähtuvalt esitas OÜ Dunkri Büroo Harju Maakohtule hagiavalduse nõudega tuvastada, et OÜ Dunkri Büroo ja Tallinna linna vahel Tallinnas aadressil Rataskaevu 9 asuvate mitteeluruumide kasutamiseks sõlmiti leping enne 28.11.
2. Vastav hagiavaldus on Harju Maakohtule esitatud 17.11.2008 ning seda menetletakse tsiviilasjana nr. 2-08-
3. Kohtu andmetel on hagi jäetud käiguta. Kohus on seisukohal, et ka juhul, kui Harju Maakohus hagiavalduse rahuldaks ning tuvastaks, et Rataskaevu 9 asuvate mitteeluruumide kasutamiseks sõlmiti leping enne 28.11.2000, ei omaks see käesolevas haldusasjas õiguslikku tähendust, kuna sellest ei tuleneks vastustajale kohustust mitteeluruumile varasema alghinna kinnitamiseks. Küll aga võib kaebuse esitaja taotleda Harju Maakohtu otsuse alusel Tallinna Kesklinna Valitsuselt Rataskaevu tn 9 mitteeluruumi ostueesõigusega erastamise menetluse uuendamist. Alles pärast seda, kui Tallinna Kesklinna Valitsus on uuendatud menetluse korras otsustanud kaebuse esitajale vaidlusaluse mitteeluruumi ostueesõigusega erastamise, on teoreetiliselt võimalik väita, et Tallinna Linnavalitsuse
4. aprilli
5. a korraldus nr. 585-k võib rikkuda kaebuse esitaja õigust mitteeluruumi esialgse alghinnaga erastamiseks. Kuid ka sellisel juhul on see väide vaieldav, kuna kaebuse asjaoludest nähtuvalt sai Tallinna Linnavalitsus vaidlustatud korralduse andmisel lähtuda selleks hetkeks kujunenud olukorrast, kus kaebuse esitaja oli mitteeluruumi ostueesõigusega erastamise õiguse seoses Tallinna Kesklinna Valitsuse keeldumise vaidlustamata jätmisega minetanud.

§ 22järgi toimub menetluse peatumine, peatamine ja uuendamine tsiviilkohtumenetluse sätete kohaselt. Ts

MS § 356 lg 1 kohaselt võib kohus menetluse peatada kuni teise menetluse lõppemiseni, kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses. Kohus on eeltoodust lähtuvalt seisukohal, et Harju Maakohtus tehtav võimalik lahend ei saa mõjutada kaebuse lahendamist käesolevas haldusasjas. Seega puudub kohtul alus menetluse peatamiseks ning vastav taotlus jääb rahuldamata. 7.

§ 23

lg 3 p 1 kohaselt võib halduskohus määrusega jätta kaebuse läbi vaatamata, kui ilmneb, et selle esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et kaebuse esitaja poolt väidetavad asjaolud on tõendatud. Arvestades kohtu eeltoodud põhjendusi 3 on kohus seisukohal, et vaidlustatud korraldus ei riku ilmselgelt kaebuse esitaja õigusi ning kaebus tuleb

§ 23lg 3 p 1 alusel jätta läbi vaatamata.

Kuivõrd kohtul puudub alus menetluse peatamiseks Harju Maakohtus poolelioleva tsiviilasja tõttu ning mitteeluruumide enampakkumisel erastamise eesmärgil kinnitatud alghind ei saa rikkuda mitteeluruume ostueesõigusega omandada sooviva kaebuse esitaja õigusi, tuleb pidada kaebust perspektiivituks ning jätta see läbi vaatamata. Kuna kohus jätab kaebuse läbi vaatamata, ei pea kohus vajalikuks hakata võtma seisukohta vastustaja poolt esile toodud kaebetähtaja rikkumise suhtes.

§ 84

lg 4 p-st 3 tulenevalt ei tagasta kohus kaebuse esitajale riigilõivu, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust.

§ 23

lg 5 kohaselt kaebuse läbi vaatamata jätmise korral loetakse, et kaebust ei ole kohtu menetluses olnud ja kaebuse esitaja võib sama kaebusega uuesti halduskohtu poole pöörduda. Tiina Pappel kohtunik 4