3-08-694/26

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni
2. a, Tallinn Haldusasja number 3-08-694 Haldusasi O.B.u kaebus Murru Vangla direktori
3. jaanuari
4. a vastuse nr 6-10/75-1 ja Justiitsministeeriumi
5. märtsi
6. a vaideotsuse nr 11-7/2423 tühistamiseks, tõlkearve tasumiseks kohustamiseks ning venekeelsete vastuste saatmata jätmise õigusvastaseks tunnistamiseks Menetlusosalised Kaebuse esitaja – O.B.; Vastustaja – Murru Vangla; Vastustaja – Justiitsministeerium Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta O.B.u kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt
7. juulil
8. a. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Murru Vangla direktori
10. detsembri
11. a käskkirjaga nr 1-4/30 on kinnitatud pikaajalisele kokkusaamisele saabunud külastajale vangla kauplusest maiustuste ja jookide ostmise kord, mis reguleerib külastaja poolt vangla kauplusest kaupade ostmise ning nende külastajale kättetoimetamise korda. Käskkirja lisas on toodud Murru Vangla kaupluses antud ajahetkel müüdavate maiustuste ja jookide loetelu ning hinnad.
12. Murru Vangla kinnipeetav O.B. esitas
13. jaanuaril
14. a Murru Vangla direktorile taotluse täiendada Murru Vangla direktori
15. detsembri
16. a käskkirjaga nr 1-4/30 kinnitatud loetelu alljärgnevate kaupadega: arahiispähkel, Nussa kreem, koorevõi, vorst, juust, puuviljad, kiirkeedumakaronid. Taotluse kohaselt ei peaks külastajad sööma ainult vanglatoitu ning neil peaks olema tsivili- seeritud riigis võimalus valida endale sobivaid toiduaineid. O.B. palub mitte lõhkuda perekondi ja luua pikaajaliste kokkusaamise tubades inimlikud tingimused.
17. Murru Vangla direktori
18. jaanuari
19. a vastuses O.B.ule märgitakse, et vangla administratsioon ei pea korra muutmist põhjendatuks. Vangla sisekorraeeskirja § 41 lg 11 kohaselt toitlustatakse kokkusaajat ja kinnipeetavat vanglas pakutava toiduga.
20. Justiitsministeeriumi
21. märtsi
22. a vaideotsusega nr 11-7/2423 jäeti rahuldamata O.B.u vaie Murru Vangla direktori
23. jaanuari
24. a vastuse peale. Otsuse kohaselt ei ole vaide esitaja esile toonud oma õiguste rikkumist. Murru Vanglas on loodud pikaajalisteks kokkusaamisteks normaalsed ja inimlikud tingimused. Külastajale ja kinnipeetavale võimaldatakse vangla pakutavat toitu 3 korda päevas. Lisaks saab külastaja osta vangla kauplusest maiustusi ja jooke. Vastuseks vaide esitaja taotlusele jätta vaide tõlkimise kulud Murru Vangla kanda märkis Justiitsministeerium, et antud juhul tasub vaide tõlkimisega seotud kulud vangla. Vastuseks taotlusele saata vaideotsus vene keeles märgiti vaideotsuses, et asjaajamiskeel on eesti keel ning Justiitsministeerium ei ole kohustatud vastama võõrkeeles.
25. O.B. esitas
26. aprillil
27. a Tallinna Halduskohtule kaebuse Murru Vangla direktori 25.jaanuari
28. a vastuse nr 6-10/75-1 ja Justiitsministeeriumi
29. märtsi
30. a vaideotsuse nr 11-7/2423 tühistamiseks, tõlkearve tasumiseks kohustamiseks ning venekeelsete vastuste saatmata jätmise õigusvastaseks tunnistamiseks. Kaebuse kohaselt valitseb Murru Vanglas omavoli süütute vabade inimeste suhtes, kes tulevad kinnipeetavaga kohtuma. Vangla sunnib neid sööma halba vanglatoitu. Vangla kauplusest ei saa külastajad osta meelepäraseid tooteid.xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
31. Murru Vangla ja Justiitsministeerium paluvad jätta kaebuse rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED
32. Kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.
33. Kaebuse halduskohtule saab esitada üksnes see isik, keda kaebuse esemeks olev vaidlus otseselt ja vahetult puudutab. Igaüks ei saa halduskohtusse pöörduda avalikes huvides ega teiste isikute huvides. HKMS § 7 järgi võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et on rikutud tema õigusi, ja haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Põhjendatud huviks HKMS § 7 lg 1 mõttes ei saa olla kaebuse esitamine teiste isikute huvides. Kaebaja esitas
34. jaanuari
35. a Murru Vangla direktorile taotluse, millest nähtub selgelt, et tema eesmärgiks oli kaitsta pikaajalisele kokkusaamisele tulevate külastajate huve (O.B. leidis, et vanglatoidu pakkumine külastajatele ei ole õige ja nad peaks saama valida sobiva toidu vangla kauplusest laiema sortimendi hulgast). Kohus märgib, et kui O.B.ku külastav isik leiab, et vanglas kehtiv regulatsioon külastajatele kauplusest toidu ostmise korra kohta on õigusvastane ja rikub nende õigusi, saavad nad selle ise vaidlustada. O.B. ei saa kaebust esitada kolmanda isiku eest ja huvides, seega puudub tal nõudeõigus Murru Vangla direktori
36. detsembri
37. a käskkirjaga nr 1-4/30 kinnitatud loetelu täiendamiseks. 2
38. Kaebaja asus menetluse käigus väitma ka seda, et külastajatele lubatud toiduainete loetelu piiramine rikub ka tema enda õigusi. Kohus ei nõustu kaebajaga. Käesoleva kohtuvaidluse piirid määravad O.B.u 8.jaanuari
39. a avaldus ja sellele antud vangla vastus. Vaidlus käib selle üle, kas külastajatele vangla kauplusest osta lubatud kaupade loetelu on õiguspärane. Kohtu hinnangul puudub Murru Vangla direktori
40. detsembri
41. a käskkirjaga nr 1-4/30 kinnitatud kaupade loetelu (puudulikkuse) ja kaebaja huvide võimaliku rikkumise vahel põhjuslik seos. Selle käskkirja esemeks ei ole reguleerida kaebajale lubatud toiduaineid ja vangla pakutava toidu sobivust taimetoitlastele. Kui vangla keeldub kaebajale väljastamast taimetoitu ning kaebaja peab seda õigusvastaseks ja oma õigusi rikkuvaks, saab ta esitada vastavasisulise nõude vangla vastu vaidemenetluse või kohtu korras. Käesolevas asjas ei ole vaidlustatud vastavasisulist Murru Vangla keeldumist (keeldumine tuleb vangistusseaduse § 11 lg 5 kohaselt vaidlustada kõigepealt vaidemenetluses ja alles seejärel saab algatada kohtumenetluse, mistõttu ei saa kohus lubada ka kaebuse eseme laiendamist). Kohus peab siiski vajalikuks märkida, et käesolevaks ajaks on jõustunud vangla sisekorraeeskirja § 46 lg 31, mille kohaselt on kinnipeetaval või kokkusaajal õigus võtta kokkusaamisruumi kaasa väikeses koguses mahla, kohvi, teed, kohvikoort, suhkruasendajat, limonaadi, vett, küpsiseid, šokolaadi ja kartulikrõpse, kui need on kokkusaamise eel tellitud ja ostetud vangla vahendusel või vangla kauplusest. Kaebaja soovitud toiduaineid – arahiispähkel, Nussa kreem, koorevõi, vorst, juust, puuviljad, kiirkeedumakaronid – ei ole selles loetelus, mistõttu puudub kohtul käesoleval ajal kehtivast õigusaktist tulenevalt võimalus vastustajale ettekirjutuse tegemiseks kanda kokkusaamisel lubatud esemete loetellu kaebaja soovitud kaubad.
42. Kaebuse esitajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et tõlkekulud kannaks Murru Vangla direktor T. Ernits isiklikult. Kaebuse esitajalt ei ole nõutud Justiitsministeeriumile esitatud vaide tõlkimise kulude hüvitamist. Vaideotsuse kohaselt tuleb vaide tõlkimise kulud kanda vanglal ja vastustajate kinnitusel on Murru Vangla tõlkearve tasunud. Seega ei oma tõlkekulude kandmine käesoleval juhul puutumust kaebuse esitaja õiguste või kohustustega ning ka selles osas tuleb kaebus jätta rahuldamata kaebeõiguse puudumise motiivil.
43. O.B. palus Justiitsministeeriumil vastata vaidele vene keeles, kuna tal pole maksejõuetuse tõttu võimalik tõlget saada. Kohus leiab, et ühestki õigustloovast aktist ei tulene Justiitsministeeriumile absoluutset kohustust saata maksejõuetule kinnipeetavale vaideotsus vene keeles. Vangistusseaduse § 11 lg 1, märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse § 1 lg 2, keeleseaduse § 3 lg 1 ja haldusmenetluse seaduse § 20 lg 1 kohaselt on vanglate asjaajamiskeel eesti keel. Haldusdokumendid koostatakse seega riigikeeles ehk eesti keeles. Teatud juhtudel võidakse kaasata menetlusse tõlk. Vangla sisekorraeeskirja § 491 reguleerib ainult Justiitsministeeriumile saadetava võõrkeelse kirja ja vaide tõlkimist ning ei laiene vaideotsuse tõlkimisele. Haldusmenetluse seaduse § 21 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline ei valda keelt, milles asja menetletakse, kaasatakse menetlusosalise taotlusel asja menetlemisele tõlk. Sama paragrahvi
44. lõike kohaselt katab tõlgi kaasamise kulud tõlgi kaasamist taotlenud menetlusosaline, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti või kui haldusorgan ei otsusta teisiti. Antud juhul ei tulene õigusaktidest ega ole ka Justiitsministeerium otsustanud, et kaebuse esitaja ei peaks kandma vaideotsuse kirjaliku tõlke tegemise kulusid. Seega puudub isikul õigus nõuda vaideotsusest kirjalikku tõlget võõrkeelde. Kirjaliku tõlke kulude riigi kandmise jätta otsustamine sõltub faktilistest asjaoludest ja peab olema objektiivselt põhjendatud. Tähtsust omavad mitmed asjaolud, s.h see kas haldusorgani koosseisus on palgalisi tõlke. Samuti ei ole keelatud arvesse võtta asjaolu, et vaidlusalune küsimus ei ole isiku elukorralduse jaoks oluline (antud juhul polnud vaie esitatud subjektiivsete õiguste kaitseks). Kohus on seisukohal, et olukorras, kus kinnipeetavatele on tagatud vanglaametnike poolt suulise tõlke tegemise võimalus ning Eestis elanud pikaajalisel kinnipeetaval on olnud võimalus õppida eesti keelt nii vabaduses kui vanglas viibides, ei riku kirjaliku tõlke maksumaksja kulul tegemata jätmine ebaproportsionaalselt kinnipeetava õigusi. Murru Vangla esitatud andmete kohaselt on vanglates kättesaadavad nii keeleõpikud kui vene-eesti sõnaraamatud 3 ning kinnipeetavatel on võimalus osaleda keelekursustel, mille eest makstakse neile ka tasu. Tähtsusetu pole ka asjaolu, et kui Justiitsministeerium jt haldusorganid hakkaksid eirama kehtivat õigust ja aktsepteerima kirjalikku kakskeelset asjaajamist, võtaks see Eestis elada soovivalt mittekodanikult motivatsiooni õppida eesti keelt. Murru Vangla peaspetsialist K. Pärdi
45. mai
46. a ettekande kohaselt on O.B.ule võimaldatud tema soovil suuline tõlge vene keelde. Asjaolu, et kinnipeetav eelistab saada kirjalikku tõlget, ei tähenda, et tal oleks subjektiivne õigus seda nõuda. O.B. on Riigikohtu halduskolleegiumi 12.aprilli
47. a lahenditest nr 3-3-1-3-07 ja 3-3-1-4-07 ebaõigesti järeldanud, et talle tulebki edaspidi alati saata kõikidest dokumentidest kirjalikud tõlked vene keelde. Vastupidi, Riigikohus rõhutas, et asjaajamiskeel on reeglina eesti keel. Nendes kohtuasjades oli aga tegemist erandliku olukorraga, kus tulenevalt Tallinna Vangla teatud ametnike poolt tehtud ebaõigetest tulenevalt oli O.B.ul põhjust kahelda, kas temale tehtud suuline tõlge oli õige. Käesoleval juhul pole põhjust seada kahtluse alla Murru Vangla peaspetsialist K. Pärdi tehtud suulise tõlke õigsust. K. Pärdi tehtavate suuliste tõlgete suhtes pole O.B. esitanud põhjendatud pretensioone. Villem Lapimaa 4