) kehtivusperioodil. Siiski tuleb alates
, see tuleneb
§-st 6, mille kohaselt tehakse tsiviilasjas menetlustoiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 423 lg 2 p 1 kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Sama paragrahvi ja lõike punkti 2 kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada. Perekonnaseaduse (PKS) § 15 lg 1 kohaselt abikaasa lahusvara on tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. Vastavalt AS Kukermit aktsiaraamatu kandele nr 1 (II köide, tl 97) omandas O P ajavahemikul 12.1992.a-03.1995.a 12 aktsiat A001-A012 nimiväärtusega 100 krooni, 12 aktsiat B001-B012 nimiväärtusega 500 krooni, 12 aktsiat C001-C012 nimiväärtusega 1000 krooni ning 3 aktsiat D001-D012 nimiväärtusega 5000 krooni. 27.04.1999 omandas O P 48 aktsiat A051-A098 nimiväärtusega 100 krooni, 48 aktsiat B051-B098 nimiväärtusega 500 krooni, 31 aktsiat C040C070 nimiväärtusega 1000 krooni ning 6 aktsiat D010-D015 nimiväärtusega 5000 krooni. Vastavalt abielutunnistusele AL 0067823 (III köide tl 72) O P ja V P (abielueelne perekonnanimi S) abielu registreeriti 18.12.1999. Ülaltoodust lähtudes kuulusid vaidlusalused aktsiad O P enne abiellumist, seega olid tema lahusvaraks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 3 lg 1 kohaselt kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.
lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. O P ja O P vahel 05.12.2000 sõlmitud aktsiate ostu-müügilepingu järgi (II köide tl 88, tõlge I köide tl 91) müüs O P O P 30 aktsiat A001-A012, A051-A068 nimiväärtusega 100 krooni; 30 aktsiat B001-B012, B051-B068 nimiväärtusega 500 krooni; 19 aktsiat C001-C012, C040-C046 nimiväärtusega 1000 krooni; 5 aktsiat D001-D003, D010, D011 nimiväärtusega 5000 krooni, kokku 62000 krooni eest. 3
Kohus pööras hageja tähelepanu 28.02.2008 kohtuistungil (III köide tl-d 142-151) võimalusele jätta hagi läbi vaatamata
lg 2 p 2 alusel, andis tähtaja haginõuete täpsustamiseks ja selle põhjendamiseks, kuid hageja esindaja poolt kohtule 27.03.2008 esitatud avaldus (III köide tl-d 173-174) ei muuda asjaolusid, seega pole kohtule esitatud hagi, mille menetlemine on seaduse kohaselt üldse lubatud. Hageja esindaja kohtule 27.03.2008 esitatud avalduse (III köide tl-d 173-174) kohaselt esitas V. P 26.05.2006 taotluse keelata kostjal AS Kukermit võõrandada dividende V. K vaieldavate aktsiate järgi 2005.a eest. Kohus ei ole seda taotlust läbi vaadanudki. Hageja esindaja väide ei vasta tegelikkusele, kuna on ümber lükatud asja materjalidega. Viru Maakohtu 21.06.2006 määrusega jäeti V P 26.05.2006 hagi tagamise avaldus rahuldamata (II köide tl 109-110). Osundatud määruse sai hageja esindaja isiklikult kätte 22.09.2006 (II köide tl 130). Seega on nimetatud taotlus kohtu poolt läbi vaadatud ja lahendatud. Oma 27.03.2008 avalduses (III köide tl-d 173-174) palus hageja esindaja kohtutäituri kaudu sundida AS Koduinvest esitada aktsionäride üldkoosolekute protokollide selle osa, kus nimeliselt jaotati dividendid V K 2001, 2002, 2003, 2004, 2005, 2006 aastate eest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 238 lg 1 võtab kohus vastu ainult sellise tõendi, mis omab asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust eelkõige juhul, kui tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada, see ei ole vaidlusalune või on selle kohta juba piisavalt tõendeid esitatud (
238 lg 1 p 1 ja 2). Lisaks võib kohus tõendi vastuvõtmisest keelduda, kui tõendite esitamise vajadust ei ole põhjendatud (
lg 3 p 4) ja muudel
Tõend on
lg 1 kohaselt igasugune teave, mille alusel teeb kohus seaduse sätestatud korras kindlaks poolte nõudeid ja vastasväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud.
Veel oma 27.03.2008 avalduses (III köide tl-d 173-174) pakkus hageja esindaja kohtul määrata AS-ile Koduinvest (endine AS Kukermit) trahv kohtu nõude mittetäitmise eest. Kohus ei loe ASile Koduinvestile (endine AS Kukermit) trahvi määramist põhjendatuks, kuna hagi on jäetud läbivaatamata
Kohtu selgitused: Vastavalt
lg 1 hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.
kohaselt võib maakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, esitada määruskaebuse.
661 lg. 2 järgi on määruskaebuse esitamise tähtaeg hagi läbi vaatamata jätmise määruse puhul 30 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Menetluskulude jaotamine: Kuna 01.01.2006.a jõustunud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, siis jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda, kuna kuni 01.01.2006 kehtinud
ei sätestanud hagi läbivaatamata jätmisel võimalust kohtukulude väljamõistmist teiselt poolelt. Määrus on tehtud eelnevast lähtudes ning juhindudes
§-dest 463-466, 660, 661. Tamara Šabarova Kohtunik Kohtumääruse põhjendusi on muudetud Tartu Ringkonnakohtu 03.04.2009.a kohtumäärusega. 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.