TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-08-1845 Otsuse kuupäev 03.12.2008 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Vladimir Jarikov’i kaebus Tartu Vangla direktori 14.08.2008.a käskkirja nr 1-4/1111 (kinnipeetava Vladimir Jarikov’i suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine) tühistamise nõudes. Asja läbivaatamise kuupäev 14.11.2008 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Vladimir Jarikov; Vastustaja Tartu Vangla esindaja Eva Panksepp. Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tartu Vangla direktori 14.08.2008.a käskkirjaga nr 1-4/1111 kohaldati Tartu Vangla kinnipeetava Vladimir Jarikov’i suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid, kuna V.Jarikov märkis oma 14.08.2008.a esitatud avalduses, et Tartu Vangla administratsioon provotseerib teda sooritama kuritegu ning tarvitusele võtma äärmuslikke meetodeid ning sellest tulenevalt oli alust arvata, et kinnipeetav V.Jarikov võib tahtlikult kahjustada enese tervist või olla ohtlik teistele vanglas viibivatele isikutele. Seega kohaldas Tartu Vangla direktor alates 14.08.2008.a kinnipeetav Vladimir Jarikov’i suhtes raske õigusrikkumise toimepanemise ennetamiseks ning välistamaks võimalikud V.Jarikov’i poolsed rünnakud teiste isikute suhtes tulevikus, eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist ja väljaspool kinnipeetava elukambrit saatmisel ohjeldusmeetmetena käeraudade kasutamist. 18.09.2008.a. saabus Tartu Halduskohtusse Vladimir Jarikov’i kaebus Tartu Vangla direktori 14.08.2008.a käskkirja nr 1-4/1111 tühistamise nõudes. 20.10.2008.a määrusega võttis kohus Vladimir Jarikov’i kaebuse menetlusse. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS Kaebuse kohaselt karistati 14.08.2008.a kaebajat Tartu Vangla administratsiooni süül isolatsiooniga ning tema suhtes kohaldati vastavalt VangS §-le 69 täiendavaid julgeolekuabinõusid. Kaebaja leiab, et Tartu Vangla direktor karistas teda ilma aluseta. Kaebuse kohaselt viidi kaebaja 14.08.2008.a käskkirja tõttu üle kambrisse nr 1079 ning kaebajale määrati kaebaja arvates alusetult ka käerauad, mis alandasid tema inimväärikust ning rõhutasid tekkinud ebaõiglust veelgi. Kaebuses märgib kaebaja, et Tartu Vangla administratsioon kuritarvitab vangide suhtes oma positsiooni, karistades alusetult süütuid inimesi. Kaebaja leiab, et Tartu Vangla rikub oma tegevusega Inimõiguste deklaratsiooni artiklit 5, 2, 19, 25 ja
- Kaebaja on seisukohal, et kõigepealt Tartu Vangla ise provotseerib oma tegevusega kinnipeetavaid rahutustele, õhutades neid vastuhakule ning uutele rikkumistele ning seejärel karistab neid alusetult. Seega usub kaebaja, et tegelikult ei pane kinnipeetavad toime mingisuguseid rikkumisi, mis annaks Tartu Vanglale alust neid karistada. Kaebaja ei mõista milles seisneb tema ohtlikkus ning mille tõttu on vaja tema suhtes rakendada käeraudu. Näiteks arstikabinetis ei pea kaebaja käeraudades olema, kuid mujal vanglasiseselt talutatakse teda ringi käeraudades. 14.11.2008.a toimunud kohtuistungil selgitas kaebaja, et põhjus, miks tema suhtes kohaldati isolatsiooni ning käeraudu seisnes selles, et kaebaja oli eelnevalt kirjutanud arvukalt avaldusi Tartu Vangla direktorile oma õiguste kaitseks. Kaebaja selgitas, et ta paigutati kambrisse nr 1113, mis ei vastanud kehtestatud tingimustele ning mille aken oli katki. Seetõttu pöördus kaebaja korduvalt Tartu Vangla poole ning esitas direktorile protesti märgiks 50 avaldust ajavahemikul 30.07-14.08.2008.a ning põhjendas direktorile, milles seisneb situatsiooni ohtlikkus kui ta pannakse istuma ruumi, kus on katkine klaas. Kaebaja märkis lisaks, et VangS § 63 lg 3 kohaselt on kinnipeetav kohustatud teatama, kui on mingisuguseid rikkeid kambris ning seetõttu ta vangla direktori poole pöörduski. Kaebaja selgitas lisaks, et ta keeldus viibimast sellistes oludes ning palus teha kambris remonti, kuid alates
- juulist ei ole keegi kaebaja sõnutsi teda välja kutsunud, et talle selgitusi anda. 14.11.2008.a toimunud kohtuistungil selgitas kaebaja lisaks, et just nende vastuväidete ning arvukate avalduste pärast määrati talle käerauad ning pandi isolatsiooni. Kaebaja märkis lisaks, et tal on väga palju avaldusi, kus ta ilma käeraudadeta üks ühele suhtleb vangla teenistujatega. Kaebaja selgitas, et suhtles sotsiaaltöötajatega ja kontaktisikutega üks ühele ja selle pärast ei saa ta aru miks talle käerauad pandi. Kaebaja lisas, et ta ei ole ohtlik ning samuti ei ole ta loonud sellist situatsiooni, mille tõttu oleks talle vaja määrata käerauad ja isolatsioon. Kaebaja leidis, et vangla rikkus ning provotseeris teda erutuma ja kirjalikke vastuväiteid esitama ning seetõttu esitas ta ka 14.08.2008.a avalduse, mille tõttu kohaldati tema suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid. Kaebaja selgitas, et nimetatud avalduse eesmärk ja kavatsus oli see, et teda viidaks heasse ning korras olevasse kambrisse ning et administratsioon reageeriks. Kaebaja sõnutsi ei olnud avaldus kuidagi ähvardava sisuga. Seega tulenevalt eeltoodust, palub V. Jarikov tühistada Tartu Vangla direktori 14.08.2008.a käskkiri nr 1-4/
- 2 VASTUSTAJA VASTUVÄITED Tartu Vangla leiab, et V.Jarikov'i kaebus on põhjendamatu ning vaidleb sellele vastu. Vastustaja märgib, et kuna täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajadus ei ole V.Jarikov’i osas käesolevaks ajaks ära langenud, siis nende kohaldamist jätkatakse. Vastustaja leiab, et kaebaja Vladimir Jarikov’il on õigus oma kaebustes esitada väiteid oma äranägemise järgi ja seetõttu ei lasu tal kohustust rääkida tõtt. 31.10.2008.a kontrollis jurist Eva Panksepp kambrite nr 1024, 1062, 1064, 1065, 1066, 1077, 1079, 1081 ja 1113 seisukorda ning kontrollimise käigus leidis kinnitust ainult üks kaebaja märgitud fakt, et kambris 1024 ei ole riidenagi – nagi konksud on ära murtud. Samas ei ole neid murdnud vanglaametnikud ja keegi selles kambris viibinud kinnipeetavatest nagi puudumisest vanglaametnikke teavitanud. 14.11.2008.a toimunud kohtuistungil selgitas vastustaja esindaja, et Tartu Vangla direktori 14.08.2008.a käskkirjas nr 1-4/1111 on olemas õiguslik alus ning V.Jarikov’i suhtes VangS § 69 kohaldamiseks oli 3 motiivi: võib kahjustada enda tervist tahtlikult, ohtlik teistele ja vangla julgeolekule. Julgeolekuabinõud pandi kaebajale 14.08.08.a avalduse alusel, mille ta andis vangla administratsioonile. Käskkiri oli välja antud selleks, et ennetada rasket õiguserikkumist ning seetõttu leidis vastustaja esindaja kohtistungil, et kaebus on põhjendamatu. Vastustaja esindaja selgitas 14.11.2008.a toimunud kohtuistungil lisaks, et kaebaja vaidlustab täiendavate julgeolekuabinõude käskkirja mitte põhjustel, et oleks rikutud haldusmenetluse norme vaid just selle tõttu, et ta väidab, et ta ei ole julgeolekule ohtlik. Arvestades seda, et vastustaja esindaja on kolmandat päeva Vladimir Jarikov´iga kohtuistungil vastamisi (12.11.08.a toimunud kohtuistungitel haldusasjades 3-08-1847 ja 3-08-1987, 13.11.08.a kohtuistungil haldusasjas 3-08-1175, kus ta rikkus kohtuistungi korda, ei täitnud kohtuniku korraldusi, hakkas endale vigastusi tekitama) ja arvestades nii kohtu kui saalis viibivate inimeste üleelamisi kahe eelneva päeva ja tänase hommikuga, siis vastustaja esindaja sõnutsi on näha, kui tasakaalukalt ja rahulikult on Vladimir Jarikov võimeline ennast üleval pidama. See tõestab, et Vladimir Jarikov on võimeline oma tahet kontrollima ja kõik ähvardused paneb ta toime teadlikult ja tahtlikult. Vastustaja esindaja leiab, et kaebaja teistes haldusasjades eelnevalt toimunud kohtuistungitel on saanud kinnitust asjaolu, et oma õiguste kaitseks teeb V.Jarikov mida iganes ning ta on ise kohtuistungitel tõendanud, et ta on ohtlik iseendale kui ka vanglaametnikele. Vastustaja esindaja seletas kohtuistungil, et kambri nr 1113 seisukorras veendus vastustaja esindaja 31.10.08 ja võib kinnitada, et kambri nr 1113 aken oli täiesti terve. Kambrites ei ole videokaamerat, vähemalt mitte selles kambris ehkki ükski videosalvestis ei saa tõendada seda, kas aken oli terve või katki. Vangla parandab kõiki lõhutud asju vastavalt sellele, kuidas tööjõud seda teha suudab. Ka vabaduses kui viiakse asi remonti, siis tuleb arvestada sellega, et seda asja ei saa kohe tagasi, vaid läheb mõni aeg mööda. Sellepärast oleks pidanud Vladimir Jarikov mõistlikult aru saama, et läheb aega enne, kui murtud nagi asendatakse. Kambri sanitaarne seisukord puhtana hoida on V.Jarikov’i enda probleem. Ka kodus ei ole tal teenijat, kes koristab. Vangla eesmärk on suunata kinnipeetavaid õiguskuulekale teele ning tuleb õpetada enda järel puhtust pidama. Vastustaja esindaja ei näe põhjust, miks tuleks see käskkiri tühistada ja leiab, et käskkiri on küllalt motiveeritud. 3 Seega, tuginedes eeltoodule, palub vastustaja halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel jätta V.Jarikov’i kaebus rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS 14.08.08.a Tartu Vangla direktori käskkirjaga nr 1-4/1111 kinnipeetav V.Jarikov’i suhtes kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid, kuna V.Jarikov 14.08.08.a esitatud avalduses märgib, et Tartu Vangla administratsioon provotseerib teda sooritama kuritegu ning tarvitusele võtma äärmuslikke meetodeid. Sellest on tehtud järeldus, et on alus arvata, et V.Jarikov võib tahtlikult kahjustada enese tervist või olla ohtlik teistele vanglas viibivatele isikutele ja vangla üldisele julgeolekule. Juhindudes Vangistusseaduse § 69 lõikest 1, lg 2 punktist 4 ja 5 ning lõikest 4 kohaldati V.Jarikov’i suhtes alates 14.08.2008.a raske õigusrikkumise toimepanemise ennetamiseks ning välistamaks võimalikud V.Jarikov’i poolsed rünnakud teiste isikute suhtes tulevikus, eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist ja väljaspool kinnipeetava elukambrit saatmisel ohjeldusmeetmetena käeraudade kasutamist. Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldada asjaolude äralangemiseni, mille ülevaatamine toimub kord kuus esimesel esmaspäeval. (t.l. 8) Kaebaja vaidlustab ülalnimetatud käskkirja kui haldusakti ja leiab, et ei olnud alust ja õigust tema suhtes VangS § 69 kohaldamiseks ning taotleb ülalnimetatud käskkirja tühistamist (t.l. 6 ja 10 pöördel). Tühistamisnõudega pöördus kaebaja vaidega Justiitsministeeriumi poole ja kaebusega kohtusse õigeaegselt. (t.l. 10 ja 1) Käesoleva asja raames menetleb kohus Tartu Vangla direktori 14.08.2008.a käskkirja nr 14/1111 tühistamise nõuet (t.l. 31) ning käesoleva asja raames kohus ei menetle kambri nr 1113 tingimusi, sest see on haldusasja nr 3-08-1684 kaebuse sisu ja see haldusasi on Tartu Halduskohtu menetluses. Kohtuistungil kaebaja pidevalt (t.l. 92-103) kaldus oma kaebusest kõrvale ja rääkis kambrite sisust ja tingimustest ning ei reageerinud kohtu märkusele mitte väljuda kaebuse raamidest ja tegi kaebusi selle kohta, et kohus „ei anna talle võimalust rääkida“. Käesolevas asjas V.Jarikov kirjutas jätkuvalt asjaoludest, mis ei puuduta asja nr 308-1845, kuid kohus väljastas kaebajalt menetlusse võtmise määruse, kus on selgelt märgitud, mida kohus menetleb käesoleva haldusasja raames. (t.l. 31-32) Vangistusseaduse § 69 lõike 1 kohaselt kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub käesoleva seaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks. VangS § 69 lg 2 p 4 ja p 5 kohaselt on lubatud järgmised täiendavad julgeolekuabinõud: eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine ja ohjeldusmeetmete kasutamine. VangS § 70 lg 1 kohaselt võib käesoleva seaduse § 69 lõike 2 punktis 5 sätestatud ohjeldusmeetmena kasutada fikseerimist, käeraudu, jalaraudu või rahustussärki. Ohjeldusmeetmeid võib kasutada ka kinnipeetava saatmisel. Jalaraudu võib kasutada ohjeldusmeetmena üksnes kinnipeetava saatmisel või vanglasisesel paigutamisel. 4 Vaidlustatava käskkirja kohaselt oli VangS § 69 lg 2 punkti 4 ja 5 kohaldatud vastavuses VangS § 69 lõikega 1, s.o „on alust arvata, et kinnipeetav V.Jarikov võib olla vägivaldse käitumisega ning ohtlik teistele isikutele ja vangla üldisele julgeolekule“, samuti „raske õigusrikkumise toimepanemise ennetamiseks ning välistamaks võimalikud V.Jarikov’i poolsed rünnakud teiste isikute suhtes tulevikus“. Seega vaidlustatava käskkirja seaduslik alus on tuvastatud ja kohtul ei ole kahtlust käskkirja õigsuses. Tartu Vangla administratsiooni käskkirjas märgitud sisu on järeldus V.Jarikov’i 14.08.08.a kell 07:45 kirjutatud avaldusest, milles ta kirjutab, et avaldab näljastreigi. Samuti kirjutab, et Tartu Vangla direktor ületas kõik lubatud piirid, provotseerib teda (V.Jarikov’i) sooritama kuritegu ja homme protestiks läheb tema (V.Jarikov) äärmusliku sammuni. (t.l. 90) Kohus leiab, et nimetatud kaebaja kiri on ähvardava iseloomuga ja vangla administratsioon lähtus õigesti selle võimalikust reaalsusest ja realiseerimisest ning leidis õigustatult, et raske õigusrikkumise ärahoidmiseks tuleb kohaldada VangS § 69 lg 2 sätteid. Kohus kontrollis, et vaidlustatava käskkirja alusel 03.09.2008.a (t.l. 98) ja 06.10.2008.a (t.l. 99) oli komisjoni poolt üle vaadatud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise jätkamise vajadus ja ei leitud võimalust selle lõpetamiseks. (t.l. 98-99 pöördel) Vaidlustatud käskkiri on õiguspärane, vastab Haldusmenetluse seaduse (HMS) §-des 54 ja 55 haldusaktile esitatud nõuetele. Kohus tuvastas, et ülalnimetatud haldusakti andmisel on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Vastustaja kaalutlused on käskkirjas fikseeritud ja täiendavad julgeolekuabinõud on valitud vastavalt faktilistele asjaoludele. Vaidlustatav käskkiri on küllalt motiveeritud ning otsus on valitud diskretsiooni alusel (HKMS § 19 lg 6). Vaidlustatav käskkiri kui haldusakt on õiguspärane, antud pädeva haldusorgani poolt, andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele HMS § 54 kohaselt. Lähtudes HKMS § 26 lg 1 punktist 6 jätab kohus kaebuse ülalnimetatud põhjustel rahuldamata. Tamara Hristoforova kohtunik 5