← Eesti

2-08-17284/25

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-08-17284 Otsuse tegemise aeg ja koht 15. jaanuar 2009. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi J.S. hagi J.J.´i vastu põlvnemise

§ 42

lg 1 kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab. Kohtu tuvastas, et A.S. (sündinud

  1. aprillil 2006.a), sünd on registreeritud Illuka Vallavalitsuses
  2. mail 2006.a, kande nr 4 /tl. 5/. Sünnitunnistusele on emana kantud J.S., isa kohta sünnitunnistusel kanne puudub. Vastavalt

§ 42

lg 2 tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Kohus määras asjas 17.09.2008.a molekulaargeneetilise ekspertiisi. Ekspertiisiaktist nähtub, et 99,99978% tõenäosusega saab J.J. olla A.S. bioloogiline isa. Seega leiab kohus, et alaealise A.S. põlvnemine J.J.´ist on tõendamist leidnud.

§ 42

lg 3 kohaselt saadab kohus põlvnemise tuvastamise kohtuotsuse ärakirja 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaasutusele, kus asub lapse sünniakt. Elatise nõue Kohus on tuvastanud, et alaealine A.S. põlvneb J.J.´ist. Perekonnaseaduse (

) § 48 ja 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed.

§ 61

lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema /---/ nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema /---/ kasuks.

§ 61

lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist ning alates hagi esitamisest miinimummääras.

§ 61

lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Lähtuvalt 2007.a kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (3 600 krooni) ei võinud väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1 800 krooni. Lähtuvalt alates 2008 aastast kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (4 350 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 2175 krooni.

§ 70

lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust /…/. Kohtuistungil tunnistas kostja, et ta on lapse isa ja nõustub elatise väljamõistmisega aasta enne hagi esitamist ning alates hagi esitamisest miinimummääras /tl. 81/. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab lapse vajadustest ja poolte varalisest seisundist lähtudes põhjendatud olevat kostjalt hageja kasuks elatise lapse ülalpidamiseks 3

(4)väljamõistmise igakuise elatusrahana alates 06.maist 2007.a kuni 31.12.2007.a summas 1800 krooni ning alates 01.01.2008 summas 2175 krooni. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 434, § 442, § 452 ning § 632 rahuldab kohus hagi. Menetluskulud Kuna kohus teostas asjas DNA ekspertiisi, tuleb kostjalt J.J.´ilt ekspertiisi teostamise eest riigituludesse välja mõista 1 800 krooni. Nimetatud summa tuleb kanda Rahandusministeeriumi a/a nr 221023778606 viitenumbriga 2800049900. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja on kohtumäärusega vabastatud menetluskulude kandmisest /tl. 29/. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Riigilõivu seaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda. Helgi Vinni Kohtunik: 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.