Riigilõiv summas 1500 /üks tuhat viissada/ krooni kuulub tagastamisele hageja K -V K `i arveldusarvele arveldusarvele 334051880000. Määrusele on õigus esitada selle kättesaamisest määruskaebus 15 päeva jooksul Tartu RingRingkonnakohtule konnakohtule sama maakohtu kaudu. Määrus saata pooltele ja Kohtute raamatupidamiskeskusele. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendus. 24.11.2008.a. esitas K V-K Viru Maakohtusse hagi V K’i vastu abielulahutuse ja ühisvara jagamise nõudes. 26.11.2008.a. korraldava määrusega andis kohus hagejale tähtaja hagiavalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Hageja taotlus menetlusabi saamiseks on rahuldatud osaliselt ning vastavalt kohtu määramisele on hageja tasunud ühisvara jagamise nõudelt riigilõivu summas 3000 krooni. 2 Korraldava määrusega võttis kohus hagi menetlusse 04.02.2009 ning väljastas hagimaterjalid kostjale tutvumiseks ja kirjaliku vastuse esitamiseks. 23.02.2009 esitas kostja taotluse hagile vastamiseks antud tähtaja pikendamiseks, kuna nad on ühisvara jagamise osas saavutamas hagejaga kohtuvälist kokkulepet. 13.03.2009 esitas hageja kohtule avalduse ühisvara jagamise nõudest loobumises. Avalduse kohaselt on pooled vara jaganud kohtuväliselt ning seoses sellega soovib hageja ühisvara nõudest loobuda ja menetluse selles osas lõpetada. Samas avalduses palub hageja abielulahutuse nõudes menetluse peatada kuueks kuuks (leppimisaja andmisega). Kohus väljastas hageja avalduse kostjale tutvumiseks, selgitades kirjalikult nõudest loobumisel menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi, samuti menetluse peatamise võimalust
Kohus palus kostjal hageja avaldusele vastuväidete olemasolul neist kohtule teatada 10 päeva jooksul avalduse kättesaamisest. Kostja on kohtu kirja koos hageja avaldusega kätte saanud 28.03.2009. Kohtu määratud tähtaja jooksul vastuväiteid ega omapoolseid taotlusi seoses hageja esitatud avaldusega ei ole kostja esitanud. Kohtumääruse õiguslik põhistus. Kohus leiab, et hageja avaldus ühisvara jagamise nõudest loobumises kuulub vastuvõtmisele.
lg 1 tulenevalt on hagejal õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist.
lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus asjas menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Menetlus lõpetatakse määrusega (
).
kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kuna avalduse kohaselt on pooled ühisvara jaganud kohtuväliselt, siis vajadus sama nõudega kohtusse pöördumiseks ilmselt ka puudub. Ühisvara jagamises menetluse lõpetamisel jätkub menetlus abielu lahutamise nõudes.
lg 1 tulenevalt võib kohus abielu lahutamise menetluse peatada, kui võib arvata, et abielu saab säilitada. Kohus ei peata menetlust, kui abikaasad on pikemat aega elanud eraldi ja kumbki neist menetluse peatamisega ei nõustu. Seega, kostja poolt hageja taotlusele vastuväidete puudumisel, võib kohus
lg 1 ja 3 tulenevalt abielu lahutamise nõudes menetluse peatada kuni kuueks kuuks.
lg 2 p 2 tulenevalt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist ning lõike 3 kohaselt kuulub riigilõiv tagastamisele riigilõivu tasunud isiku taotlusel määruse alusel. Tsiviilasja nr. 2-08--78406 materjalidest nähtub, et ühisvara jagamise nõudelt on hageja tasunud vastavalt kohtu määramisele 03.02.2009 makse nr 42 alusel riigilõivu summas 3000 krooni (Rahandusministeeriumi arve nr 221023778606, viitenumber 2900072136). Hageja taotlus riigilõivu osaliseks tagastamiseks on põhjendatud ja kuulub
Määruse tegemisel tugines kohus
Kohtunik Ärakiri õige: Nooremreferent Kohtumäärus jõustus 12. mail 2009.a Nooremreferent /allkiri/ I.Külavee I.Golubev I.Golubev
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.