3-09-264/8

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-09-264 Otsuse kuupäev 15.aprill 2009 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori 11.12.2008 käskkirjade nr 1-3.13-4/620 ja nr 1-3.13-4/621 osalise tühistamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Jätta XXX kaebus rahuldamata.
2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK FIE XXX esitas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) 15.09.2005 taotluse nr 11105740020, taotledes põllumajanduslikku keskkonnatoetust kiviaia taastamise ja hooldamise eest. Taotluse esitamisega võttis XXX endale viieaastase kohustuse kiviaia taastamiseks ja hooldamiseks. PRIA peadirektori 25.01.2007 käskkirjadega nr 1-3.13-4/66 ja nr 1-3.13-4/67 maksti taotlejale välja toetus kogu viieaastase kohustusperioodi eest. 2008.aasta põllumajanduslike keskkonnatoetuste taotluste menetlemisel ilmnes, et kaebajal sai põllumajandusliku keskkonnatoetuse aastane maksimaalne hektari kohta makstav piirmäär ületatud juba 2006.aastal ning seetõttu nõudis PRIA peadirektor oma 11.12.2008 käskkirjadega nr 1-3.13-4/620 ja 1-3.13-4/621 kaebajalt 2006.aastal ületatud põllumajandusliku keskkonnatoetuse piirmäära ületanud summa tagasi kiviaia taastamise ja hooldamise osas. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS XXX esitas kohtule kaebuse, milles palub tühistada PRIA peadirektori 11.12.2008 käskkirjad nr 1-3.13-4/620 ja 1-3.13-4/621 osas, mis puudutavad temalt tagasi nõutud põllumajanduslikku keskkonnatoetust kiviaia hooldamise ja taastamise eest. Kaebaja leiab, et PRIA poolt 2005.aastal algatatud kiviaedade toetuse taotlemisel ei informeeritud teda toetamise tingimustest, mistõttu osales ta selles kampaanias heauskselt. Kaebuse kohaselt teadis ta, et kohustuse võtmise pikkus oli viis aastat ja kinnitab, et PRIA maksis 2007.aasta I kvartalis välja toetuse kogu viieaastase toetusperioodi eest. Kaebaja leiab, et kuna teda toetuse taotlemisel ei teavitatud nendest keskkonna nõuetest, siis nüüd, mil temalt nõutakse toetusraha tagasi, käitub PRIA õigusvastaselt. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et toetuse taotleja peab endale selgeks tegema võimalikud õigused ja kohustused, mis antud toetusest tulenevad ja mida ta kinnitab oma allkirjaga. Käesoleval juhul on tegemist põllumajandusliku keskkonnatoetuse kiviaia taastamise ja hooldamise eest saadava toetusega, mille taotleja võttis endale viieaastase kohustuse kiviaia taastamiseks ja hooldamiseks. Vastavalt Euroopa Nõukogu määruse 1257/199 EÜ artikli 24 lõike 2 alusel on põllumajanduslikule keskkonnatoetusele kehtestatud aastane maksimaalne hektari kohta makstav piirmäär ning juhul kui toetussumma hektari kohta ületab seda piirsummat, siis vähendatakse toetussummat piirmäärani. Antud juhul sai kaebuse esitajal see piirmäär ületatud juba 2006.aastal ning seetõttu nõuti temalt 2006.aastal ületatud põllumajandusliku keskkonnatoetuse piirmäära ületanud summa tagasi ning seda tehti kiviaia taastamise ja hooldamise toetuse osas. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega, on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Vaidlust ei ole selles, et kaebuse esitaja taotles 2005.aastal põllumajanduslikku keskkonnatoetust kiviaia taastamise ja hooldamise eest, võttes endale viieaastase kohustuse kiviaia taastamiseks ja hooldamiseks (tl 43-44). Põllumajandusministri 20.04.2004 määruse nr 51 „Põllumajandusliku keskkonnatoetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise täpsem kord“ § 80 lg 2 alusel maksti kaebajale PRIA peadirektori 25.01.2007 käskkirjade nr 1-3.13-4/66 (tl 35-36) ja 1-3.13-4/67 (tl 37-38) järgi kogu viieaastase kohustusperioodi eest toetus reaalselt välja, kuigi selle summa mõtteline jaotumine toimub ikkagi viiele aastale. 2 Vastavalt Euroopa Nõukogu määruse 1257/199 EÜ artikli 24 lõike 2 alusel on põllumajanduslikule keskkonnatoetusele kehtestatud aastane maksimaalne hektari kohta makstav piirmäär ning juhul kui toetussumma hektari kohta ületab seda piirsummat, vähendatakse toetussummat piirmäärani. Antud juhul kiviaia toetuse puhul teisendatakse kiviaia meetrid tinglikeks hektariteks. Kuna aga 2008.aasta põllumajanduslike keskkonnatoetuse taotluste menetlemisel ilmnes, et kaebajal sai see piirmäär ületatud juba 2006.aastal, siis nõutakse temalt 2006.aastal ületatud põllumajandusliku keskkonnatoetuse piirmäära ületanud summa tagasi ning seda tehti kiviaia taastamise ja hooldamise toetuse osas. Kohtu arvates nõuti PRIA peadirektori 11.12.2008 käskkirjadega nr 1-3.13-4/620 (tl 39-40) ja nr 1-3.13-4/621 ( tl 41-42) kaebajalt õigesti põllumajandusliku keskkonnatoetuse summad osaliselt tagasi, seda kiviaia taastamise ja hooldamise toetuse osas, kuna kaebaja kiviaia taastamise ja hooldamise toetuse summad ning muud põllumajandusliku keskkonnatoetuse summad ületasid 2006.aastal lubatud piirmäära, sest kaebaja ei pidanud arvestust oma igaaastase põllumajandusliku keskkonnatoetuse kogusuuruse üle ning ei jälginud, et see ei ületaks lubatud piirmäära. Kohus nõustub vastustajaga selles, et kaebaja, taotledes põllumajanduslikku keskkonnatoetust, kinnitab oma allkirjaga, et ta on teadlik toetuse saamise tingimustest ja kohustub neid järgima. Järelikult pidi kaebaja teadma, et üheks tingimuseks põllumajanduslikule keskkonnatoetusele on kehtestatud aastane maksimaalne hektari kohta makstav piirmäär. Kohus on seisukohal, et kuigi toetuse maksmine toimus reaalselt ühekorraga, tuli toetuse summa jagada ära viie aasta peale, mille jooksul kehtib vastav kohustusperiood ja kui kiviaia toetuse summa suurus aasta kohta oli teada, siis pidi kaebaja selle võrra vähem taotlema pindalapõhiseid keskkonnatoetusi, kuid seda kaebaja ei jälginud, mistõttu on PRIA kaebajalt nõudnud kiviaia taastamise ja hooldamise toetuse osaliselt tagasi, igati põhjendatult ja seaduslikult. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, siis jäävad menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel kaebuse esitaja kanda. Maare Aloe kohtunik 3