TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-09-309 Otsuse kuupäev 14.04.2009 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Valentin Issakov’i kaebus Tartu Vangla direktori 13.10.2008.a käskkirja nr 1-4/1386 (distsiplinaarkaristuse kohta vales kohas suitsetamise ning vanglaametnike seaduslikele korraldustele mitteallumise eest) tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 25.03.2009 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Valentin Issakov; Vastustaja Tartu Vangla esindaja Eva Panksepp. Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tartu Vangla direktori 13.10.2008.a käskkirjaga nr 1-4/1386 karistati Tartu Vangla kinnipeetavat Valentin Issakov’i noomitusega. Käskkirja kohaselt seisnes V.Issakov’i rikkumine selles, et 30.09.2008.a kell 11:30 viibides süüdimõistetute eluhoones jalutusaedikus jalutuskäigul ei allunud ta vanglaametnike seaduslikele korraldustele lõpetada suitsetamine. Kaebajat karistati Vangistusseaduse § 67 p-i 1 ja Vangla sisekorraeeskirja § 82 lg 2 nõuete rikkumise eest noomitusega. 10.02.2009.a saabus Tartu Halduskohtusse Tartu Vangla kinnipeetava Valentin Issakov’i kaebus Tartu Vangla direktori 13.10.2008.a käskkirja nr 1-4/1386 peale. 02.03.2009.a määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS Kaebuse kohaselt karistati kaebajat Tartu Vangla direktori 13.10.2008.a käskkirjaga nr 14/1386 selle eest, et ta 30.09.2008.a jalutuskäigu ajal suitsetas, kuid kaebaja märgib, et nimetatud rikkumist tema toime ei pannud. Kaebaja selgitab, et jalutas koos Andrei Dmitrijev’i ja paari teise kinnipeetavaga ning jalutuskäigu ajal suitsetas A.Dmitrijev, kuid vanglaametnik arvas, et suitsetajaks oli kaebaja. Kaebaja märgib, et talle ei antud peale jalutuskäiku võimalust seletuskirja kirjutamiseks. Kaebaja küll püüdis oma kontaktisikule selgitada, et ta ei suitseta ja seetõttu ei saanud jalutuskäigu ajal tema suitsetada, kuid kontaktisik ei jäänud teda uskuma. Hiljem kutsus kontaktisik Tõnu Männaste kaebaja enda juurde ning teatas, et kaebaja suhtes viiakse läbi distsiplinaarmenetlus ja kui ta soovib, võib kirjutada seletuskirja. Peale seletuskirja kirjutamist pöördus kaebaja Andrei Dmitrijev’i poole, et ta kinnitaks kaebaja sõnu. Seda A.Dmitrijev ka tegi ja selgitas, et suitsetas hoopis tema aga mitte kaebaja. Kaebaja märgib, et tegelikult ei suitseta ta alates 2008.a aasta juuni kuust. Viimased sigaretid ostis ta vangla kauplusest 2008.a maikuus. Kaebaja jättis suitsetamise maha, kuna materiaalselt ei saa ta seda endale lubada. 25.03.2009.a toimunud kohtuistungil selgitas kaebaja, et taotleb vaidlusaluse käskkirja tühistamist, kuna määratud noomitus mõjutab negatiivselt kaebaja iseloomustust tingimisi vabastamisel. Kaebaja materjalid on praegu kriminaalhoolduses ennetähtaegseks vabanemiseks. Kaebaja selgitas kohtuistungil, et 30.09.2008.a viisid valvurid kinnipeetavad jalutusaedikusse, mis on umbes 60 x 40 meetrit suur. Jalutuskäigul oli umbes 20 inimest väljas ning kaebajal olid kaasas asjad, mis olid lubatud. Jalutuskäigu ajal suhtles kaebaja Igoriga ja Dmitrijeviga. Tol hetkel suitsetas Andrei Dmitrijev, kes kaebaja meelest ei üritanudki seda varjata, kuid noomitusega karistati kaebajat. Kaebaja selgitas, et sellest noomitusest said alguse ebaõnnestumised. 2,5 aastat ei olnud kaebajal ühtegi rikkumist, kuid peale noomitust tekkis kaebajal teisigi rikkumisi. Kohtuistungil märkis kaebaja, et kuskil valvurite seletuskirjades ei ole kirjas, et nad nägid suitsu kaebaja käes. Kaebajale tundub, et üheski materjalis, mis tema distsiplinaarmenetluse juures on, ei ole ühtegi kaebaja süüd kinnitavat fakti. Kaebaja selgitas, et tema kõrval oli veel kolm kinnipeetavat, kellest 2 on saanud juba suitsetamise eest karistada. Kaebaja märkis lisaks, et kuna 3 inimest tema kõrval tegid suitsu, siis 60 meetri kauguselt on raske öelda, kes suitsetab. Kaebaja arvates võisid valvurid lihtsalt eksida, arvates et ka kaebaja suitsetas. Samuti võisid valvurid kaebaja arvates eksida ilmastikutingimuste tõttu, pidades hingeauru suitsuks. Lähtuvalt eeltoodust palub V.Issakov tühistada Tartu Vangla direktori 13.10.2008.a käskkiri nr 1-4/
- VASTUSTAJA VASTUVÄITED Tartu Vangla leiab, et Valentin Issakov’i kaebus on põhjendamatu ja vaidleb sellele vastu. Valentin Issakov’ile määrati Tartu Vangla direktori 13.10.2008.a käskkirjaga nr 1-4/1386 distsiplinaarkaristusena noomitus vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 67 p 1 ja vangla sisekorraeeskirja (edaspidi VSkE) § 82 lg 2 nõuete rikkumise eest. 2 VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav vanglas julgeoleku tagamiseks kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. VSkE § 82 lg 2 kohaselt võib kinnipeetav suitsetada üksnes selleks ettenähtud ja vastavalt märgistatud kohas. Tartu Vangla Kodukorra p 2.3 kohaselt on kinni peetaval isikul vangla territooriumil lubatud suitsetada kambris või spetsiaalses suitsetamise ruumis. Teistes kohtades on suitsetamine rangelt keelatud. Kodukorra p 3.3 kohaselt on kinnipeetaval lubatud jalutuskäigule minna hooajale vastavas riietuses. Teiste esemete kaasavõtmine on keelatud (v.a käekell, kaelaskantav religioosne ese, abielusõrmus, taskurätt). Kaebaja esitas 16.10.2008.a Tartu Vangla direktori 13.10.2008.a käskkirja nr 1-4/1386 peale vaide. Vaide esitamise põhjuseks märkis V.Issakov, et ta ei ole temale süüks pandud tegu toime pannud. Justiitsministeerium jättis oma 03.02.2009.a vaideotsusega nr 11-7/13079 V.Issakovi vaide rahuldamata, asudes seisukohale, et vaide esitaja poolt toime pandud tegu on tõendatud ning seega on distsiplinaarkaristus määratud õigesti ja käskkirja tühistamiseks puudub alus. Tartu Vangla jääb oma vaide edastamisel antud selgituste juurde ning nõustub Justiitsministeeriumi põhjendustega vaide rahuldamata jätmisel. Täiendavalt soovib vastustaja märkida järgmist. Tõele ei vasta kaebaja väide, et temale ei antud võimalust peale jalutuskäigu lõppemist seletuskirja kirjutada. 30.09.2008.a kuupäevaga on vanglaametnike Ü.Kriiva ja S.Petrovi poolt koostatud akt selle kohta, et V.Issakov keeldus andmast seletusi ettekannetes 1374/1374a kirjutatud fakti (jalutusaedikus suitsetamine) kohta. Asja lahendamisel ei oma tähtsust, millal kaebaja viimati kauplusest sigarette ostis. Kaebajat ei karistatud selle eest, et ta suitsetas temale mittekuuluvaid sigarette. Varasem suitsude ostmine kinnitas ainult seda, et Tartu Vanglale teadaolevalt on kaebaja suitsetaja ning ei hakanud tuvastama seda, kas ta suitsetas enda ostetud sigarette või kellegi käest laenatuid. Kaebaja sai karistada jalutusaedikus suitsetamise eest ning seda kinnitasid kaks vanglaametnikku. Tõele vastab kaebaja väide, et temaga koos jalutas sel hetkel ka teisi kinnipeetavaid. Osaliselt vastab tõele ka see, et samal ajal oli suitsetajaid kinnipeetavate seas teisigi, sest veel kahele kinnipeetavale koostati ettekanne samal ajal jalutusaedikus suitsetamise eest. Küll aga ei vasta tõele, et suitsetajaks oli kaebaja poolt nimetatud kinnipeetav Andrei Dmitrijev, sest tema kohta ettekannet kirjutatud ei ole. A.Dmitrijev oma seletuskirjas küll tunnistas, et suitsetajaks oli tema, mitte V.Issakov aga selles ülestunnistuses on alust kahelda põhjusel, et Andrei Dmitrijev vabanes Tartu Vanglast 16.10.2008.a seoses karistuse ärakandmisega ning süüd enda peale võttes üritas lihtsalt V.Issakovi päästa distsiplinaarkaristusest. Sarnast käitumist, et koheselt vabanev kinnipeetav võtab omaks teise kinnipeetava süüteod, on ka varasemalt vanglas ette tulnud ning puudub alust kahelda, et see ka seekord nii ei olnud. 25.03.2009.a toimunud kohtuistungil selgitas vastustaja, et vastustaja ei ole arvesse võtnud Andrei Dmitrijev 10.10.08 seletust, sest selle ajavahe tõttu oli põhjust arvata, et Valentin Issakov otsib kellegi, kes kohe vabaneb või oli see talle ette teada, et Andrei Dmitrijev oli vabanemas ja veenis teda süüd enda peale võtma teades, et Andrei Dmitrijev’i see mingil moel ei mõjuta. Seda seletuskirja ei saa käsitleda tõendina, sest Andrei Dmitrijev seletusest ei nähtu mis kuupäeval tema väidetavalt suitsu tegi. Lisaks leidis vastustaja, et kui A.Dmitrijev oleks tõepoolest suitsetanud, oleks ettekanne kirjutatud ka tema peale. 3 Lisaks esitas vastustaja kohtuistungil kohtule Tartu Ülikooli keskkonnafüüsika instituudi väljatrüki, millelt nähtub, et 30.09.2008.a kell 12 oli õhutemperatuur üle 10 kraadi sooja ja seetõttu on vastustaja arvates välistatud, et kaebaja suust sai tulla muud kui suitsu. Vastustaja selgitas lisaks, et kahelda ei tasu ka valvurite silmanägemises, kuna kõigil riigiametnikel sealhulgas ka valvuritel kontrollitakse iga 2 aasta järel tervist. Kõik valvurid on täie tervise juures ja suurepärase nägemisega. Vastustaja seletas kohtuistungil, et see väide, et kaebaja kuulis esimest korda karistusest alles distsiplinaarmenetluse algatamisel, ei vasta tõele. Käskkirjast on näha, et menetleja on otsustanud karistada distsiplinaarselt seetõttu, et Valentin Issakov ei tunnistanud oma süüd ega saanud aru, et ta on toime pannud distsipliinirikkumise. Kui ta oleks oma süüd tunnistanud, allunud koheselt korraldustele, kahetsenud oma tegu, siis oleks tõenäoliselt olnud selline karistus olemata ja lõppenud vestlusega. Vastustaja märkis, et ennetähtaegse vabanemise otsustamisel vaadatakse ennekõike kuritegu, mille eest isik karistust kannab, seejärel tema võimet ühiskonnas hakkama saada ja alles siis kuidas ta on ennast vanglas üleval pidanud. Vastustaja leiab, et üks suitsetamise fakt üksinda ei oleks mingiks takistuseks vabanemisel kui muud tingimused oleks täidetud. Tuginedes eeltoodule palub vastustaja halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel jätta V.Issakov’i kaebus rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Tartu Vangla direktori 13.10.2008.a käskkirjaga nr 1-4/1386 karistati kaebajat noomitusega VangS § 67 p 1 ja Vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 82 lõike 2 nõuete rikkumise eest, kuna kaebaja, viibides 30.09.2008.a kell 11.30 süüdimõistetute eluhoone jalutusaedikus jalutuskäigul, suitsetas ja ei allunud vanglaametnike seaduslikele korraldustele lõpetada suitsetamine. Nagu näha, kaebajat on karistatud selle eest, et ta suitsetas selleks mitte ettenähtud kohas ja selle eest, et ta ei allunud vanglaametnike korraldustele lõpetada suitsetamine. Kaebaja ei tunnistanud seda, et ta suitsetas ja ei tunnistanud seda, et ta ei allunud vanglaametnike seaduslikele korraldustele lõpetada suitsetamine. Kohus leiab, et kaebaja on süüdi selles, et ta eiras seda, et suitsetada võib üksnes selleks ettenähtud ja vastavalt märgistatud kohas (VSkE § 82 lg 2) ja et ta ei allunud vanglaametnike seaduslikele korraldustele (VangS § 67 p 1). Vanglaametnike korraldus oli seaduslik. Kaebus ei kuulu rahuldamisele alljärgnevalt. Distsiplinaarmenetluse 07.10.2008.a protokollis on fikseeritud see, et V.Issakov suitsetas. Samuti on põhjalikult kirjeldatud V.Issakov’i poolt korralduse täitmise eiramise asjaolusid, kaebaja iseloomustus, põhjendus distsiplinaarkaristuse määramiseks ja distsiplinaarkaristuse – noomitus – valiku motiivid. Leiti, et vanemvalvur S.Petrov’i 30.02.2008.a ettekande alusel (t.l. 39) V.Issakov 30.09.2008.a umbes 11.30 paiku S-hoone Tartu poolses jalutusaedikus, olles 2-sektoriga jalutuskäigul, suitsetas ja pärast korraldust „Lõpetada suitsetamine!“, jätkas suitsetamist ja rikkus sellega VSkE § 82 lõiget 2 ning eiras sellega vanglaametniku korraldust. V.Issakov keeldus seletuskirjast. 4 Vanemvalvur Marika Kama kirjutas oma ettekandes, et V.Issakov suitsetas jalutuskäigul ning tema ja vanemvalvur S.Petrov’i korraldust lõpetada suitsetamine, „kaebaja eiras ja jätkas tegevust meist eemaldudes.“ (t.l. 38) Ülaltooduga oli tõendatud V.Issakov’i rikkumine ja selle alusel oli õigustatult 07.10.2008.a koostatud distsiplinaarmenetluse protokoll ja määratud karistus. Alles 07.10.2008.a andis V.Issakov seletuskirja, milles eitas suitsetamist, palus vangla administratsioonil tema ees vabandada ja avaldas soovi saada kompensatsiooni, kui tema sõnad leiavad kinnitust.(t.l. 40) Kaebaja väide, et tema kõrval suitsetas A.Dmitrijev aga mitte tema, on ümberlükatud tunnistaja M.Kama ütlustega. Kohtuistungil tunnistaja Marika Kama seletas, et 30.09.2008.a V.Issakov suitsetas jalutuskäigul ja kuna külmakraade ei olnud, ei saanud suitsetamist külmunud hingeauruga segamini ajada. V.Issakov suitsetas, hoides suitsu peos. Tema ja S.Petrov andsid korralduse esimest korda ja teist korda ja siis kirjutasid ettekande. Ta on kindel, et V.Issakov suitsetas (t.l. 57). Vastustaja esitas kohtule andmed selle kohta, et 30.09.2008.a maksimaalne temperatuur oli 11,9 °C, keskmine 7,4 °C ja minimaalne 4,0 °C. Seega ei ole õige kaebaja väide, et tema suust ei tulnud suitsu, vaid külmunud hingeaur. VangS § 63 lg 1 kohaselt võib käesoleva seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi. Distsiplinaarkaristused on loetletud sama lõike punktides 1-4 ning punktis 1 on karistusena märgitud noomitus, ehk kõige kergem karistus. Tartu Vangla direktori 13.10.2008.a käskkirjas nr 1-4/1386 on märgitud kaalutlused otsuse tegemiseks ja karistusmäära valikut on käskkirjas põhjalikult motiveeritud. Vastustaja on järginud VangS § 63-
- Seose sellega, et on valitud kõige leebem karistusmäär, peab kohus mittevajalikuks kontrollida karistusmäära õigsust. Vaidlustatud käskkiri kui haldusakt on õiguspärane, antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja on sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vastab vorminõuetele HMS § 54 kohaselt. Eeltoodu alusel on leidnud tõendamist V.Issakov’i rikkumine, mistõttu on distsiplinaarkaristus õige ja ei ole alust selle tühistamiseks ning juhindudes HKMS § 26 lg 1 punktist 6 jätab kohus kaebuse rahuldamata. Tamara Hristoforova kohtunik 5