ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht 20.oktoober 2008.a, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-08-785 Haldusasi R.S kaebus Ida Politseiprefektuuri arestimaja poolt mittevaralise kaebajale kahju Narva tekitatud 900 000.00 krooni hüvitamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 30.september 2008.a, Jõhvi Menetlusosalised kaebuse esitaja Politseiprefektuuri R.S, vastustaja Narva Ida arestimaja, vastustaja esindaja Tiina Prunn RESOLUTSIOON jätta kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates 3-08-785 ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD R.S pöördus halduskohtusse kaebusega, milles palus välja mõista Ida Politseiprefektuurilt tema kasuks mittevaraline kahju, kuna Ida Politseiprefektuuri Narva arestimaja ei osutanud talle ägeda hambavalu korral meditsiinilist abi. Kaebaja palus vabastada end riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel, kuna ta on vang ning tal puudub sissetulek. Kaebuses esinevate puuduste tõttu jäeti Tartu Halduskohtu 28.04.2008 määrusega nr.3-08-785 kaebus käiguta ja anti puuduste kõrvaldamiseks aega kuni 13.05.
- Puuduste kõrvaldamise määruses selgitati kaebajale, et kooskõlas riigilõivuseaduse (edaspidi RLS) § 56 lg-ga 12 kaebuse esitamisel mittevaralise kahju hüvitamiseks, kui nõutava hüvitise summa jäetakse kaebuses märkimata ning taotletakse õiglast hüvitist kohtu äranägemisel, tasutakse riigilõivu 1 000.00 krooni. R.S esitas riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatise, millest nähtub, et kaebajal puuduvad rahalised vahendid 1 000.00 krooni tasumiseks. Tartu Halduskohtu 27.05.2008 määrusega nr.3-08-785 vabastati kaebaja kooskõlas halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 91 lg-ga 1 riigilõivu tasumisest halduskohtusse kaebuse esitamisel. 05.06.2008 esitas R.S kohtule uue taotluse, milles teatas, et ta soovib kahju 900 000.00 krooni väljamõistmist vastustajalt ja palub vabastada end nimetatud summalt riigilõivu tasumisest. Kooskõlas HKMS § 19 lg-ga 8 kaebuses või protestis esitatud taotlust võib kaebuse või protesti esitaja muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus. R.S´i kaebusest nähtub, et ta viibis Ida Politseiprefektuuri Narva arestimajas seoses uurimistoimingutega alates 28.01.2008 kuni 10.03.
- 19.02.2008 tundis kaebaja väljakannatamatut hambavalu ja ta pöördus samal päeval Ida Politseiprefektuuri Narva arestimaja velskri poole. Narva arestimaja velsker andis talle ravimit, mis ei aidanud ning samal päeval pöördus kaebaja tugeva valu tõttu uuesti tema poole. Velsker keeldus abi osutamast. Kuni arestimajas viibimiseni 10.03.2008 ei osutatud kaebaja väitel talle mingit abi, kuigi ta palus velskril konvoeerida teda Narva linnas asuvasse stomatoloogia kliinikusse valutava hamba väljatõmbamiseks. Ida Politseiprefektuuri Narva arestimaja juhtkond eiras kõiki kaebaja palveid. R.S leiab, et tema seisund ei võimaldanud tal adekvaatselt reageerida uurimise käigus toimunud vastastamistel ja seoses sellega rikuti tema õigusi. Kaebaja viitab vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 53 lg-le 1, mis sätestab, et kinnipeetavale tagatakse ööpäevaringse vältimatu abi kättesaadavus. Sama seaduse § 53 lg 2 kohaselt kinnipeetav, kes vajab ravi, mille andmiseks puudub vanglas võimalus, suunatakse arsti poolt ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Kaebaja palub kohtusse kutsuda tunnistajad, kes viibisid temaga ühes kambris ajavahemikul 19.02.2008 kuni 10.03.2008 ja võivad tunnistada, et eelnimetatud ajavahemikul piinles ta pidevalt haige hamba tõttu. Tunnistajate nimesid ta ei tea. Kaebaja arvates kannatas ta Ida Politseiprefektuuri Narva arestimaja juhtkonna tegevusetuse tõttu füüsilist piina, mis tuleb talle vastustaja poolt korvata mittevaralise kahju näol. Vastustaja Ida Politseiprefektuur palub jätta R.S`i kaebus rahuldamata. Ida Politseiprefektuuri seletuse kohaselt R.S viibis ajavahemikul 28.01.2008 kuni 10.03.2008 Ida Politseiprefektuuri Narva arestimajas. Kaebaja väide selle kohta, et nimetatud ajavahemikul ei osutatud Narva arestimajas talle hambavalu korral mingit meditsiinilist abi, ei vasta tegelikkusele. Ida Politseiprefektuuri Narva arestimaja velskri arvestusraamatust nähtub, et kaebaja pöördus hambavaluga velskri poole 19.02.2008, 20.02.2008, 21.02.2008, 22.02.2008, 25.02.2008, 27.02.2008, 28.02.2008, 04.03.2008, 06.03.2008 ja 07.03.
- Velsker tegi kindlaks, et R.S`il oli ühes hambas auk, kuid igeme turset ega hambajuure põletikku ei olnud. Hammas vajas velskri seletuse kohaselt ravi, kuid hamba väljatõmbamine ei olnud vajalik. Kõikidel kordadel, mil kaebaja pöördus velskri poole, anti talle valuvaigistavat tabletti. Juba esmakordsel pöördumisel 19.02.2008 nõudis kaebaja koheselt hambaarsti juurde saatmist ning keeldumise korral ähvardas velskri peale kaevata. Sellekohane märge sisaldub velskri arvestusraamatus. Ülejäänud kordadel pöördus R.S velskri poole seoses hambavaluga, kuid ei 2
(4)3-08-785 palunud enam teda hambaarsti juurde saata. Velsker selgitas kaebajale, et hamba ravimiseks peab ta koheselt vanglasse saabumisel pöörduma hambaarsti poole. R.S viidi Ida Politseiprefektuuri Narva arestimajast Tartu Vanglasse 10.03.
- Ida Politseiprefektuur saatis 11.06.2008 Viru Vanglale päringu, milles palus teatada, kas R.S`ile on osutatud hambaravi alates 10.03.
- Viru Vangla 13.06.2008 vastusest nähtub, et R.S oli hambaarsti vastuvõtul 02.05.2008, 05.05.2008 ja 12.05.
- Vastutajale jääb arusaamatuks, miks ei pöördunud kaebaja Tartu Vanglasse saabudes koheselt hambaarsti poole hamba raviks, vaid tegi seda rohkem kui kuu aega hiljem. Ida Politseiprefektuur on seisukohal, et Narva arestimaja velsker ei jätnud R.S`ile meditsiinilist abi osutamata. Vastustaja viitab riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 7 lg-le 1, mille kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikutud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Samuti viitab vastustaja RVastS § 9 lg-le 1, mille kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. R.S ei ole oma kaebuses nimetanud mitte ühtegi mittevaralise kahju hüvitamise alust. RVastS §-de 7 ja 9 alusel on võimalik nõuda materiaalset ja moraalset ehk mittevaralist kahju ainult siis, kui on tõendatud, et avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalikõiguslikes suhetes rikuti isiku õigusi. Vastustaja arvates ei ole käesoleval juhul Ida Politseiprefektuuri tegevusega rikutud R.S`i õigusi, mistõttu palub vastustaja jätta kaebus rahuldamata. Kohtuistungil jäi Ida Politseiprefektuuri esindaja Tiina Prunn kaebuse kohta esitatud vastuses toodu juurde. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus leiab, et R.S`i kaebus ei ole põhjendatud. RVastS § 9 lg 1 sätestab, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Mittevaraline kahju seisneb eelkõige kahjustatud isiku hingelistes kannatustes, milleks võivad olla alandatus, solvumine, hirm, nördimus, mure ja kaotusvalu, mida on talle tekitatud tahtlikult või hooletuse tõttu. Kahju hüvitamise nõude tekkimise eelduseks on mittevaralise kahju olemasolu, mis on tekkinud haldusorgani õigusvastase tegevuse tulemusena, kusjuures tekkinud kahju ja õigusvastase tegevuse vahel peab olema põhjuslik seos. Kui ükski eelnimetatud kahjunõude rahuldamise eeldustest on täitmata, siis puudub seaduslik alus kahjunõude rahuldamiseks. Ida Politseiprefektuuri Narva arestimaja velskri arvestusraamatust nähtub, et R.S pöördus seoses hambavaluga Narva arestimaja velskri poole 19.02.2008, 20.02.2008, 21.02.2008, 22.02.2008, 25.02.2008, 27.02.2008, 28.02.2008, 04.03.2008, 06.03.2008 ja 07.03.2008 (t.lk.57-70). Ida Politseiprefektuuri Narva arestimaja velskri Marika Primerova 06.03.2008 õiendist nähtub, et R.S pöördus tema poole 19.02.2008 seoses väidetava ägeda hambavaluga. Velsker tegi kindlaks, et ühes hambas oli auk, kuid igeme- ega hambajuure põletikku ei olnud ning hammas vajas ravi, kuid vajadust hamba väljatõmbamiseks ei olnud. Patsient nõudis koheselt tema saatmist hambakliinikusse ning ähvardas selle nõude täitmata jätmise korral kaevata velskri tegevuse peale. Järgmistel päevadel hambakliinikusse toimetamist kaebaja ei nõudnud. Samast velskri õiendist nähtub, et ravikindlustust R.S`il ei ole, kuid hambaravi on tasuline ja järjekorrad on tavaliselt 2-3 nädala pikkused. Juhul, kui kinnipeetaval tekib hambajuure põletik, siis hambakliiniku arstid tõmbavad hamba välja väljaspool järjekorda ning tasu selle 3
(4)3-08-785 eest ei nõuta. Kuna R.S`il ei olnud igeme- ega hambajuure põletikku, siis ei olnud võimalik toimetada teda väljaspool järjekorda hambaarsti juurde samal päeval, kui ta pöördus kaebusega velskri poole. Patsiendile anti iga päev analgiini valu vaigistamiseks (t.lk.56). Kohtuistungil vastas R.S kohtu sellekohasele küsimusele, et valu tekitanud hammas on praegu terve Viru Vanglas saadud ravi tulemusena. Järelikult oli õige Ida Politseiprefektuuri Narva arestimaja velskri Marika Primerova seisukoht, mille kohaselt R.S`i hammas vajab ravi ning selle väljatõmbamiseks ei olnud vajadust. Õige ei ole kaebaja väide, et Ida Politseiprefektuuri Narva arestimaja velsker keeldus talle hambavalu korral meditsiinilist abi osutamast, sest kaebajale anti valuvaigistit. Valuvaigisti saamist kaebaja ei eita (t.lk.118). Kaebaja esitas kohtule taotluse kutsuda kohtusse tunnistajad, kes viibisid koos temaga Ida Politseiprefektuuri Narva arestimajas ühes kambris ajavahemikul 19.02.008 kuni 10.03.
- Tunnistajate nimesid ta ei tea. Kohus leiab, et tunnistajate ütluste abil ei ole võimalik tuvastada, kas kaebajal valutas konkreetselt hammas või mõni muu koht või kas tal üldse valu oli, sest seda saab teha eriteadmistega isik (meditsiinitöötaja). Kohtuistungil selgitas R.S, et ta pandi Tartu Vanglas 2007 aasta detsembrikuus hambaarsti järjekorda ning järjekord saabus 21.04.2008, kuid 16.04.2008 etapeeriti ta Viru Vanglasse (t.lk.118). Kuna Viru Vanglas tol ajal ei olnud veel stomatoloogi, siis Viru Vangla korraldas kaebaja saatmise Ida-Viru Keskhaiglasse, kus kaebaja käis hambaarsti vastuvõtul 02.05.2008, 05.05.2008 ja 12.05.2008 (t.lk.54). Jääb arusaamatuks, miks kaebaja, kellel oli väidetavalt äge hambapõletik, ei nõudnud 10.03.2008 Tartu Vanglasse saabudes koheselt hambaarsti juurde viimist, kuigi ta teadis, et vanglas on hambaarst olemas. Kaebaja selgitas kohtuistungil, et ta palus Tartu Vanglas oma kontaktisikut toimetada ta hambaarsti juurde, kuid miks teda sinna ei viidud, ta ei tea (t.lk.118). Arvestades kui sihikindlalt R.S nõudis Ida Politseiprefektuuri Narva arestimajas hambaarsti juurde saatmist, siis on arusaamatu, miks ta Tartu Vanglas ei olnud oma nõudmistes pääseda hambaarsti juurde sama resoluutne. Kuna R.S kinnitas kohtuistungil, et kõneallolev hammas on terveks ravitud, siis Ida Politseiprefektuuri Narva arestimaja velsker tegutses õigesti, jättes täitmata R.S`i nõude toimetada ta koheselt hambakliinikusse hamba väljatõmbamiseks. Eeltoodut arvesse võttes ei rikkunud Ida Politseiprefektuuri Narva arestimaja R.S`i õigusi ja kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kaebuse rahuldamata jätmisel tugineb kohus HKMS § 26 lg 1 p-le
- Mare Krull Kohtunik Kohtuotsus jõustus 07.05.2009 Riigikohtu 07.05.2009 kohtumääruse nr.3-7-1-3-163 alusel, millega jäeti R.S´i määruskaebus menetlusse võtmata Tartu Ringkonnakohtu 17.03.2009 määrusega haldusasjas nr.3-08-785 jäeti R.S apellatsioonkaebus Tartu Halduskohtu 20.oktoobri 2008 otsuse peale haldusasjas nr.308-785 menetlusse võtmata ning tagastati apellatsioonkaebus apellandile Mare Krull Kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE 4
(4)