) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt
lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Kohtule 26.11.2008 esitatud hagiavalduse kohaselt poolte abielu on registreeritud 16.11.2001.a. Abielust on kaks poega: A (sünniaeg: xxx) ja N (sünniaeg: xxx), kes elavad emaga. Abielusuhted kostjaga lõppesid 2008.a märtsist, kuna ta elab teise naisterahvaga. Alates märtsikuust kostja kandis hageja arvele üle elatusrahana 2400 krooni. Selline materiaalne abi on poegade ülalpidamiseks ilmselgelt ebapiisav. Kostja töötas OÜ-s A.A.REMFAS, teostas fassaadide remonditöid, omas head sissetulekut ning oli võimeline osutama laste ülalpidamiseks piisavat abi. Seepärast palub hageja välja mõista elatusraha alates 08.03.2008.a, arvestades eelpool nimetatud summat. Alates 2008 a. septembrist kostja ei kohtu lastega. Mõlemad lapsed käivad lasteaias. Alates 2008 a. septembrist moodustab lasteaia tasu umbes 800 krooni. Lapsed kasvavad, neile on tarvis õiget ning täisväärtuslikku toitumist, vitamiine, arendavaid mänge, suhtlemist. Vanemal pojal, A kahtlustatakse epilepsiat. Sügisel ta läbis Tartu kliinikus uuringud, manustab ravimpreparaate, mis nõuavad samuti kulutusi. Laste normaalseks ülalpidamiseks, arvestades nende vajadusi on tarvis üle 8 000 krooni kuus. Selliseid vahendeid hagejal ei ole. Pärast kooli ja kutsekooli lõpetamist hageja ei töötanud, oli lapsehoolduspuhkusel. Praegusel ajal on ta arvel Tööturuametis. Kostja on töövõimeline isik, teisi lapsi tal ei ole, ta on võimeline osutama laste ülalpidamiseks abi seadusega kehtestatud minimaalmäära ulatuses. Hageja palub välja mõista R J hageja kasuks poegade A ja N J ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 2175 krooni iga lapse kohta, alates 08.03.2008.a kuni laste täisealiseks saamiseni või poolte varalise seisundi muutumiseni. Arvestada elatusraha tasumise hulka 2400 2
) § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus.
lg 2 järgi seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hageja palub mõista kostjalt välja elatis kahe lapse ülalpidamiseks summas 2175 krooni igale lapsele, hagiavaldus on esitatud 26.11.2008, seega antud asja hagihind moodustab 39150 krooni (2174 krooni * 2 * 9 kuud). KOSTJA VASTUVÄITED Vastavalt kostja vastusele (tl 21-22) kostja hagi ei tunnista ning esitab järgimised vastuväited. Kostja ei nõustu hageja taotlusega välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis poegade A ja N ülalpidamiseks summas 2175 krooni kuus iga lapse kohta. Hagiavalduse kohaselt töötas kostja OÜ-s A.A. REMFAS. Selle ettevõtte tõendi kohaselt on kostja seal töötanud ajavahemikus 02.05.2007 kuni 30.06.2008 ja talle on arvestatud töötasu 44508 krooni. Siit tulenevalt oli kostjale keskmiselt iga kuu arvestatud palgaks 2781 (44508 krooni : 16 kuud) krooni. Hagiavalduse kohaselt on hageja töötu ja peale laste sündimist ei ole tööl kunagi käinud. Järelikult oli perekonna sise tulekuteks riiklikud toetused lastele vähemalt 300 krooni lapse kohta ja kostja palk summas 2781 krooni, mis tegi perekonna sissetulekuks kokku 3381 krooni. Perekonnas elas enne lahkuminekut 4 inimest, mis teeb ühe perekonnaliikme kohta 845 (3381/4) krooni. Kostjale teadaolevalt lapsed lasteaias ei käi ja see on ka loomulik, sest laste ema on töötu ja saab lastega tegeleda terved päevad. Hagiavalduse kohaselt kandis kostja hagejale elatisrahana üle 2400 krooni. Võttes arvesse, et kostja iga kuu keskmine sissetulek oli 2781 krooni ja hagejale kanti üle 2400 krooni, siis kostjale endale jäi ainult 381 krooni. Alates 01.07.2008 on kostja töötu ja seetõttu ei ole võimeline tasuma hagejale elatist laste ülapidamiseks. Kostja on seisukohal, et välja kujunenud olukorras peaks hageja pöörduma kohaliku omavalitsuse poole toimetulekutoetuste vormistamiseks. Sotsiaalhoolekandeseaduse § 22 lg 1 kohaselt on toimetulekutoetust õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast käesoleva seaduse § 22 2 lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluruumi alaliste kulude mahaarvamist on alla kehtestatud 3
) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses. Tsiviilasjas esitatud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud järgmised asjaolud: et pooltel sündisid xxx poeg A J ja xxx poeg N J. Nimetatud asjaolud on kohus tuvastanud sünnitunnistustega CL 0239850 (tl 4) ja CL 0259548 (tl 5). Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selle summa vähendamine vastavalt sama paragrahvi lg-le 6 on võimalik juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Alates 01.01.2008 on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4350 krooni, pool millest moodustab 2175 krooni. PKS § 70 lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest, mis on antud asjas 26.11.2008. Sama paragrahvi lg 2 alusel kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Vastavalt
lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest. Lapsed elavad hagejaga koos. Laste vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu-, riietuse-, õppetarvete- ja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Lapse elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Riigikohus on oma 09.03.2005 otsuses nr 3-2-1-7-05 leidnud, et PKS § 61 lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Hageja palus mõista kostjalt elatis välja summas 2175 krooni igale lapsele. Kuna hageja poolt nõutud elatise summa on miinimummäär, ei pea ta tõendama laste ülalpidamiseks vajalikke kulutusi ja nende suurust. Kohus ei näe võimalust jätta kostjalt elatis välja mõistmata ainult selle pärast, et praegu on ta töötu. Kostja on täisealine, töövõimeline noormees, kes peab tegema kõik endast sõltuva, et leida tööd ja pidada ülal oma alaealisi lapsi. Seega rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatisi summas 2175 krooni igakuiselt igale lapsele. Hageja palus mõista elatis välja tagasiulatuvalt alates 08.03.2008. Kostja ei vaielnud vastu, et ei tasunud elatis alates 08.03.2008 kuni käesoleva ajani, seega hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 5
Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Ülalöeldust ning
lg-test 1 ja 2 lähtudes leiab kohus, et menetluskulud antud tsiviilasjas peab kandma kostja R J, kelle kahjuks otsus on tehtud. Kohus selgitab hagejale, et
lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes
§-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1. Tamara Šabarova Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.