7) I. Asjaolud ja hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt Viru Maakohtu 11.06.2008.a. otsusega kriminaalasjas nr. 1-073058 mõisteti kostja süüdi kuriteo toimepanemises. Kuriteo tagajärjel suri A F . V A esitas Virumaa Pensioniametile 03.11.2006.a. ohvriabi seaduse (edaspidi OAS) alusel hüvitise taotluse. Virumaa Pensioniameti direktori 06.11.2006.a. otsusega nr. 42 hüvitati kuriteoga tekitatud kahju summas 3 100 krooni. OAS § 31 alusel läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Sama paragrahvi lg. 2 alusel on riigi esindajaks regressinõudeasjades sotsiaalminister edasivolitamisõigusega. Volitused on antud sotsiaalkindlustusameti peadirektorile. Hageja palub riigile regressi korras tagastatava hüvitise kostjalt välja mõista 1 summas 3 100 krooni ja summa üle kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr. 10220027689012 või 221020595183, mõlemal juhul viitenumbriga 1200003194. Hagi on esitatud OAS § 31 lg. 1 alusel. Kohus 18.03.2009.a. saatis kostjale Viru Vanglasse hagimaterjali ning kohustas kostjat kohtule kirjalikult hagile vastama 20 päeva jooksul, arvates hagimaterjali kättetoimetamisest. II. Kostja kirjalik vastus. Kostja kohtule 31.03.2009.a. saabunud kirjalikus vastuses on nõus summa väljamaksmisega, kuid ei pea seda praegusel momendil võimalikuks, kuna karistust on veel vaja kanda viis kuud ja 26 päeva, kuid Viru Vanglas tööd ei anta. Selletõttu on kostja nõus selle summa ja ülejäänud kulud täielikult tasuma peale vabanemist 22.09.2009.a. Kostja teatab, et asub 01.10.2009.a. kohe tööle ja tasub summa oktoobrikuu jooksul. III. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha hagi õigeksvõtul põhinev otsus.
1 kohaselt on lisaks menetlusosaliste õigustele hagejal õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist, kostjal aga õigus hagi õigeks võtta.
sätestab, et „kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata“. Kostja on hagi õigeks võtnud. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Vastavaid seadusesätteid on hageja hagiavalduses piisavalt põhjalikult kirjeldanud. Asjaolu, et kostja hetkel ei tööta, ei takista kohtuotsuse tegemist.
Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.
Hageja on hagi esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud.
kohaselt kohtuotsus on kohtumenetluse tulemusena Eesti Vabariigi nimel tehtud kohtulahend, millega asi otsustatakse sisuliselt.
1 p. 1 kohaselt tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus kohaldas OAS § 31 sätteid ning juhindus
1, § 442, § 468 lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent /allkiri/ Kohtuotsus jõustus 12. mail 2009.a Nooremreferent S.Tooming I.Golubev I.Golubev 2 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.