← Eesti

2-01-116/2

Obsah (5)§ 18§ 15§ 14§ 17§ 19

VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Otsuse tegemise kuupäev ja koht Kohtunik 2-01-116 (enne 01.01.2006 nr 2-2034/01; 2-758/02) 23. november 2006, Narva Tamara Šabarova Koht

§ 18lg 3 ühisvara (korter ja sõiduauto).

Seda järeldub sellest, et hageja registreeris ennast välja korterist. Sõiduautot ta kasutab ainuisikuliselt. Korteri maksumus on 55000 krooni. Poolte autoga võrreldav sõiduauto maksis 1998.a-l 61900 krooni. Seega pooled jagasid ühisvara kokkuleppel peaaegu võrdsetes osades. Kostja arvab, et hagejal ei ole õigust nõuda praegu korteri jagamist. Kostja vaidles hageja täiendavale avaldusele vastu (köide 1, tl 99-100). Vastuse kohaselt köögimööbel soetati 1986.aastal 600 rubla eest, ta oli vana ja see visati ära. Pehmemööbel osteti 1986.a-l 610 rubla eest. Oma vanuse tõttu ta ei kõlba kasutamiseks, puudub üks tugitool. Magamistoa garnituur soetas kostja 06.05.1998.a, seega peale abielusuhete lõppemist. Magamistoa garnituur on

§ 15lg 1 alusel kostja lahusvara.

Kaks kappi esikus soetati 1988.a 400 rubla eest. Pikaajalise kasutamise ja kulumise tõttu nad kaotasid väärtust. Televiisor LG ostis kostja 11.12.1998, seega peale abielu lahutamist 25.08.1998. Külmkapp ”Minsk” visati välja, kuna tal 1998.a juunis põles ära kompressor. Hageja poolt märgitud vaipa ei ole ja ei olnud. Pesumasinat ”Aurika” 1987.a-l müüdi maha hageja vennale. Sektsioonkapp ”Võru” soetati 1987.a-l 189 rubla ja 91 kopika eest. 1997.a-l ta kukkus ümber, läks katki ja osa temast oli maha saetud. Magnitofoni 2

(8)Tsiviilasi nr 2-01-116 ”Philips” hageja kinkis oma tütrele 1997.a-l. Merebinoklit pooltel ei olnud. Kostjal ei ole vara, mis kuuluks jagamisele abikaasade ühisvarana. 06.05.2003 esitas N. T vastuhagiavalduse (köide 2, tl 135-136) S. T-lt 85000 krooni väljamõistmiseks. Avalduse kohaselt müüs S. T märtsis 1998.a ära abielu ajal muretsetud 10000 AS-i Viru Rand aktsiat, saades nende eest 170000 krooni, mille kulutas oma isiklikuks tarbeks. Seoses sellega on N. T-l õigus saada kompensatsiooni summas 85000 krooni. Avalduses palus N. T vabastada ta riigilõivu tasumisest seoses maksejõuetusega. VARASEM MENETLUSE KÄIK Narva Linnakohtu 29.03.2004 määrusega (köide 2, tl 152-153) jäeti rahuldamata N. T taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks vastuhagi esitamisel. Viru Ringkonnakohtu 20.10.2004 määrusega (köide 2, tl 161-162) tühistati Narva Linnakohtu 29.03.2004 määrus, jäeti N. T taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata ja selgitati avaldajale, et tema nõue ei kuulu riigilõivustamisele. Määruse põhjenduste kohaselt linnakohus on alusetult kostja N. T-lt nõudnud riigilõivu tasumist. N. T avalduse kohaselt soovib ta saada S. T-lt 85000 krooni väljamõistmist abikaasade ühisvara realiseerimisest saadud summast. Linnakohus on leidnud, et sellelt nõudelt tulnuks tasuda 2600 krooni, vastavalt RLvS § 37 lg 6. N. T vastuhagiks nimetatud dokumendi näol ei ole tegemist vastuhagiga TsMS § 153 mõttes, vaid hagide - abikaasade ühisvara jagamine - samasusega, mistõttu ei pea N. T oma avalduse esitamise eest maksma riigilõivu. Hagi abikaasade ühisvara jagamiseks on juba S. T. poolt esitatuna 16.08.2001 kohtu menetluses. Linnakohtul tulnuks aktsiatest saadud raha jagamise küsimus otsustada ka sel juhul, kui N. T oleks omapoolses vastuses hagile nimetanud aktsiate müügist saadud raha ühisvaraks, mis kuuluks samuti ühisvara jagamisel arvestamisele. Narva Linnakohtu 17.12.2004 määrusega vabastati hageja S. T riigilõivu tasumisest osaliselt hagiavalduse esitamisel, vähendades tasumisele kuuluvat riigilõivu summat 300 kroonini. Viru Maakohtu 25.10.2006 määrusega (köide 2, tl 223-225) määrati ekspertiis Narvas, asuva korteri hariliku väärtuse ehk kohaliku keskmise müügihinna (turuhinna) tuvastamiseks. Vastavalt eksperdi 27.10.2006 arvamusele on Narvas, asuva korteri turuhind seisuga 27.10.2006 – 600 000 krooni. KOHTUISTUNG Kohtuistungil toetas hageja oma nõuet ühisvara jagamise nõudes selliselt, et korter jääks poolte kaasomandisse ½ osadena, nõustus võtma endale kostja poolt pakutud vallasvara ja selle maksumusega. Ei nõustunud kostja avaldusega sellest, et aktsiate müümisest saadud raha tuleb arvata ühisvara hulka ja et hageja peab kostjale maksma aktsiate müümisest saadud rahast 85000 krooni. Kostja nõustus andma hagejale üle tema poolt nimetatud vallasvara ja nõustus selle vara maksumusega. Kostja jäi oma vastuväidete juurde, et ühisvara korteri ja sõiduauto näol oli jagatud veel 1998.aastal, kui lõppesid poolte abielusuhted ja hageja läks perekonnast ära. Kostja toetas oma nõuet hageja poolt aktsiate müümisest saadud raha ühisvara hulka arvamisest ja 85000 krooni väljamõistmisest tema kasuks. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt 3
(8)Tsiviilasi nr 2-01-116 nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub seega ka osalisele rahuldamisele. Tsiviilasja menetluse käigus leidsid tõendamist järgmised asjaolud:  et poolte abielu lahutati 25.08.1998 Ida-Viru Perekonnaseisuosakonna Narva talituse kaudu (kanne 116). Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud abielulahutuse tunnistusega BL 0070426 (köide 1, tl 6)  et 10.07.1997 oli soetatud Narvas, asuv korter N.T nimele. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud 30.08.2000 tõendiga nr 4225 (köide 1, tl 5) ja 10.07.1997 ostumüügilepinguga (köide 1, tl 30)  et 30.09.2003 Narvas, asuv korter muutus korteriomandiks kandmisega Viru Maakohtu kinnistusosakonna Narva jaoskonna registriossa 1855909 N. T nimele. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud Viru Maakohtu kinnistusosakonna Narva jaoskonna registriosast 1855909 väljatrükiga (köide 2, tl 222)  et 29.01.1998 S.T nimele registeeriti sõiduauto FORD Transit xxx (kaubik), ehitusaasta 1989, registreerimismärk xxx. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud ARK poolt väljastatud sõidukiregistreerimistunnistuse EE 567259 ärakirjaga (köide 1, tl 7). Vastavalt

§ 14

lg-le 1 abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara.

§ 15

lg 1 kohaselt abikaasa lahusvara on tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist.

§ 18

lg 1 kohaselt abikaasade ühisvara võidakse jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda. Sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud, et kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Tulenevalt

§ 18

lg 3 abikaasad jagavad ühisvara kokkuleppel ning vastavalt lg-le 5 vaidluse korral jagab kohus ühisvara ühe või mõlema abikaasa nõudel. Poolte vahel käib vaidlus selle üle, millal lõppesid nende abielusuhted. Kuna pooled ei tulnud ühele meelele nende abielusuhete lõppemise aja kohta, loeb kohus need lõppenuks alates 25.08.1998, kui oli lahutatud poolte abielu Perekonnaseisuosakonnas (köide 1, tl 6). Andmeid, et peale selle poolte abielusuhted taastusid, kohtule ei ole esitatud. Poolte vahel ei ole vaidlust sellest, et Narvas, asuva korteri ja sõiduauto FORD Transit näol on tegemist poolte ühisvaraga. Kostja väidab, et ühisvara Narvas, asuva korteri ja sõiduauto FORD Transit näol jagasid pooled abielusuhete lõppemisel, s.o 1998.aastal. Hageja ei tunnista sellist kokkulepet. Lähtudes Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20.06.2001 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-188-01 väljendatud seisukohast, ühisvara jagamise kokkulepe on tehing TsÜS § 60 lg 1 mõistes, TsÜS § 91 kehtestab tehingu vormi vabaduse põhimõtte, kui seaduses ei sätestata tehingu kohustuslikku vormi. Ühisvarasse kuuluva vallasasja jagamise kokkuleppe vorminõuet perekonnaseadus ei sätesta. Seega võib ühisvara jagamise kokkulepet tõendada poolte seletuse ja tunnistajate ütlustega. Kuni 01.01.2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 90 lg 2 redaktsiooni kohaselt tõendiks võib olla tunnistaja ütlus, poole ja kolmanda isiku seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, paikvaatlus ning eksperdiarvamus. Kohus leiab kostja seletustega enne 01.01.2006 toimunud kohtuistungitel tõendatuks, et pooled abielusuhete lõppemisel 1998.a-l jagasid ühisvara Narvas, asuva korteri ja sõiduauto FORD Transit näol kokkuleppel selliselt, et hagejale jäi sõiduauto FORD Transit, kostjale aga Narvas, asuv korter.

§ 17

lg 4 kohaselt abikaasade ühisomandis olevat registrisse kandmisele kuuluvat vallasasja ei või võõrandada teise abikaasa kirjaliku nõusolekuta, sõltumata sellest, kumma abikaasa nimel on vallasasi registrisse kantud. 4

(8)Tsiviilasi nr 2-01-116 Hageja seletas viimasel kohtuistungil, et müüs sõiduauto FORD Transit 2004.aastal ilma N. T kirjaliku nõusolekuta ja peale abielulahutust kasutas seda autot ainuisikuliselt, mis, kohtu arvates, kaudselt tõendab ülalmainitud kokkuleppe sõlmimist. Seega on 1998.aastast alates S. T on sõiduauto FORD Transit ainuomanik ja N. T on Narvas, asuva korteri ainuomanik. Seega ei kuulu S. T hagi rahuldamisele Narvas, asuva korteri ja sõiduauto FORD Transit ühisvarana jagamise osas kohtu kaudu. Pooled jõudsid ühele meelele ka selles, et nende ühisvara hulka kuulub kostjal asuv ka järgmine vallasvara, mida jäetakse hagejale: köögimööbel (Poola) maksumusega 6000 krooni, pehmemööbel (Saksamaa) – 6000 krooni, magamistoa garnituur – 12000 krooni, kaks kappi esikus - 4000 krooni, televiisor LG – 3600 krooni, sektsioonkapp „Võru“ – 6000 krooni, kokku summas 37600 krooni. Pooled on nõustunud, et ühisvara hulgast tuleb välja jätta külmkapp ”Minsk”, kuna see visati välja seetõttu, et tal 1998.a juunis põles ära kompressor. Hageja poolt märgitud vaipa ei ole ja ei olnud. Pesumasin ”Aurika” müüdi 1987.a-l hageja vennale. Merebinoklit ei ole. Magnetofon Philips läks katki.

§ 19

lg 1 kohaselt abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks.

§ 19

lg 3 sätestab, et abikaasade ühisvara jagamisel määratakse kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena. Sama paragrahvi lg 4 järgi kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale vara väärtus suuremaks tema osast ühisvaras, mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise hüvituse. Kuna hagejale jääb vara kogumaksumusega 37600 krooni, tuleb mõista hagejalt välja kostja kasuks hüvitusena ½ ühisvara maksumusest ehk 18800 krooni. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et S.T müüs 1998.a märtsis abielu kestel soetatud AS Viru Rand 10000 aktsiat, saades nende müümisest kokku 170000 krooni. Aktsiate müümise fakt ja nende väärtus on tõendatud Hansapanga õiendiga (köide 1, tl 113). Vaidlus käib selle üle, kas hageja kulutas aktsiate müügist saadud raha oma pere vajadustele või oma äranägemisel mingitele teistele vajadustele ja kas kostja sai sellest rahast midagi. Enne 01.01.2006 kehtinud TsMS § 91 lg 1 ja alates 01.01.2006 kehtiv TsMS 230 lg 1 sätestavad, et kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväidet. Hageja väidab, et selle raha eest osteti korter tütrele, anti laenu V.B-le, tehti remonti Narvas, asuvas korteris, osteti mööblit. 20.10.2001 V. B andis isiklikult oma abikaasa S.N juuresolekul hageja korraldusel kostja kätte 50000 krooni. Kostja väidab, et 24.10.2001 saadud raha summas 50000 krooni ei olnud see raha, mille hageja sai aktsiate müümise eest. Hageja müüs aktsiad salaja, kostja ei teadnud sellest. Sellest rahast hageja ostis endale auto, ülejäänud raha summas 90000 krooni laenas, need tagastati peale abielu lahutamist. Kostja andis juurde veel 28000 krooni. Kostja ei näinud aktsiate müümisest saadud raha. Selle raha eest hageja tegi remonti Narvas, asuvas korteris, kus ta praegu elab. Vastavalt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 07.03.2001 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-13-01 väljendatud seisukohale enne abielusuhete lõppemist ühe poole poolt aktsiate müügist saadud raha saab arvata ühisvara hulka kui pool tõendab, et selle raha kulutas teine pool üksnes enda huvides või et see raha oli teisel poolel pärast abielusuhete lõppemist alles. Kohus leiab, et kostja, kes esitas nõude aktsiate müümisest saadud raha ühisvara hulka arvamiseks ja jagamiseks, ei esitanud veenvaid tõendeid sellest, et AS Viru Rand aktsiate müümise eest saadud raha hageja kulutas mitte pere vaid üksnes enda huvides, et see raha oli hagejal pärast abielusuhete lõppemist ja et kostja ei saanud midagi sellest rahast. Hageja väidet, et ta kulutas aktsiate müügist saadud raha tütrele korteri ostmiseks, Narvas, -asuva korteri remondiks ja mööbli 5

(8)Tsiviilasi nr 2-01-116 ostmiseks ei ole kostja poolt ümber lükatud. Samas ei arvesta kohus tõendiks köide 2, tl-l 179 asuvat V.B avaldust, kuna teda ülekuulamist tunnistajana hageja ei nõudnud. Ei loe kohtu arvates tõendiks ka N. T 24.10.1001 allkirja (köide 2, tl 232), kuna jutt selles käib raha summas 50000 krooni saamisest AS-lt „Ovit-Viru“. Võttes kokku kõik ülalöeldu, kohus rahuldab S. T hagi osaliselt, nimelt vallasvara summas 37600 jagamise osas, nõue jagada sõiduauto FORD Transit ja Narvas, asuvat korterit jäetakse rahuldamata. Jaetakse ka rahuldamata kostja nõue aktsiate müümisest saadud raha ühisvara hulka arvamisest ja 85000 krooni väljamõistmisest. MENETLUSKULUD Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMS ja TMS RakS) § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Sama paragrahvi lg 2 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka siis, kui pool, kelle kahjuks on otsus tehtud, oli vabastatud kohtukulude tasumisest riigituludesse. Vastavalt TsMS § 61 lg 1 p 1 poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Kuna kohus ühisvara jagas, kuid mitte sellisel viisil, nagu seda soovis hageja – kohus rahuldas hagi osaliselt, samuti ei rahuldanud kohus kostja nõue aktsiate müümisest saadud raha ühisvara hulka arvamisest ja 85000 krooni väljamõistmisest, leiab kohus õiglaseks jätta antud asjas mõlema poole kohtukulud nende endi kanda. Kohtuotsus on tehtud eeltoodust lähtudes ning juhindudes TsMS §-dest 434–436, 438-439, 441442, 452-453, 632. Tamara Šabarova Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 09.04.2009.a otsusega, kusjuures ringkonnakohus otsustas: RESOLUTSIOON Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Viru Maakohtu 23. novembri 2006 otsus osas, millega jäeti rahuldamata S T hagi N T vastu Narvas xxx asuva korteriomandi ja sõiduki Ford Transit jagamise osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jagada poolte 6
(8)Tsiviilasi nr 2-01-116 ühisvarasse kuuluv xxx asuv korteriomand, jättes selle N T omandisse ja mõista N T S T kasuks välja 300 000 (kolmsada tuhat) krooni enamsaadud ühisvara arvelt, ning jagada poolte ühisvarasse kuulunud sõiduk Ford Transit ja mõista S T N T kasuks välja 20 000 (kakskümmend tuhat) krooni enamsaadud ühisvara arvelt. Tehes tasaarvestuse, mõista N T S T kasuks välja 261 200 (kakssada kuuskümmend üks tuhat kakssada) krooni. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon sõnastatuks järgmiselt: Edasikaebamise kord „
  1. Rahuldada S T hagi osaliselt.
  2. Jagada poolte ühisvarasse kuuluvad köögimööbel maksumusega 6000 krooni, pehmemööbel maksumusega 6000 krooni, magamistoa garnituur maksumusega 12 000 krooni, kaks esikukappi maksumusega 4000 krooni, televiisor LG maksumusega 3600 krooni, sektsioonkapp Võru maksumusega 6000 krooni kokku summas 37 600 krooni ning jätta see S T omandisse.
  3. Jagada poolte ühisvarasse kuuluv xxx asuv korteriomand väärtusega 600 000 krooni ja jätta see N T omandisse.
  4. Jagada poolte ühisvarasse kuulunud sõiduk Ford Transit väärtusega 40 000 krooni ja mõista S T N T kasuks välja 20 000 krooni enamsaadud ühisvara arvelt.
  5. Jätta rahuldamata N T vastuhagi S T vastu aktsiate müümisest saadud raha ühisvara hulka arvamiseks ja S T 85 000 krooni väljamõistmiseks.
  6. Mõista N T S T kasuks välja 261 200 (kakssada kuuskümmend üks tuhat kakssada) krooni enamsaadud ühisvara arvelt.
  7. Jätta maakohtus kantud menetluskulud kummagi poole enda kanda. Välja mõista S T riigituludesse 2300 (kaks tuhat kolmsada) krooni riigilõivu katteks.
  8. Jätta apellatsiooniastmes kantud menetluskuludest 2500 krooni S T kanda ja 14 000 krooni N T kanda. Välja mõista N T riigituludesse 14 000 (neliteist tuhat) krooni riigilõivu katteks.
  9. Selgitada, et S T ja N T võivad kohtuotsuse vabatahtlikuks täitmiseks maksta riigi kasuks väljamõistetud riigilõivu arvates kohtuotsuse jõustumisest 30 päeva jooksul Rahandusministeeriumi arvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034796011 (Hansapangas nr 221023778606), märkides viitenumbri 2900078567 ning selgituse tsiviilasi nr 2-01-
  10. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, 7
(8)Tsiviilasi nr 2-01-116 siis võidakse menetluses. kassatsioonkaebus lahendada kirjalikus Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.