2-09-7188/5

2-09-7188 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Haide Rimmel Määruse tegemise aeg ja koht 23.04.2009.a Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-7188 Tsiviilasi Saare Vallavalitsuse avaldus vanema õiguste äravõtmiseks Axxxxxxxx Žxxxxxxxx Avaldaja: Saare Vallavalitsus, registrikood 75005469, Kääpa küla Saare vald 49323 Pooled ja nende esindajad Puudutatud isikud: Exxx Vxxxxx, isikukood xxxxxxxxxxxx elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, viibib Tartu Maarja Tugikeskuses Axxxxxxxx Žxxxxxx, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON Võtta ära Axxxxxxxx Žxxxxxxxxx isikukood xxxxxxxxxxx laps Exxx Vxxxxx isikukood xxxxxxxxxxx ilma vanema õiguste äravõtmiseta. Lapse elu jätta eestkosteasutuse Saare Vallavalitsuse korraldada. Määrus kuulub täitmisele alates selle kättetoimetamisest Saare Vallavalitsusele ja Axxxxxxxx Žxxxxxxxxx Välja mõista Axxxxxxxx Žxxxxxxxxx riigituludesse riigilõiv 200 krooni. Riigituludesse väljamõistetud kohtukulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole 10220034800017 viitenr 2800049874 SEB Eesti Ühispangas, selgituseks märkida tsiviilasja number. Kohtukulude vabatahtliku tasumise tähtaeg on 30 päeva alates määruse jõustumisest. Vabatahtliku tasumise tähtaja möödumisel pööratakse määrus riigituludesse väljamõistetud kohtukulu osas sundtäitmisele. 1 Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Kohus tuvastas: Saare vald on esitanud avalduse vanema õiguste äravõtmiseks Axxxxxxxx Žxxxxxxxt, kuna Axxxxxxxx Žxxxxxx ei hoolitse lapse Exxx Vxxxxxx eest. Axxxxxxxx Žxxxxxx ei olnud nõus temalt vanema õiguste äravõtmisega, kuna on kogu aeg lapse eest hoolitsenud, lapsel ei ole millestki puudus olnud. Exxx Vxxxxx tema küsitlemisel Tartu Maarja Tugikeskuses seletas, et tahaks isaga edasi suhelda, kuid mitte minna elama isa juurde; mõnikord tahaks isal külas käia, elada tahaks Tartus Maarja koolis. Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et vallavalitsuse avaldus on osaliselt põhjendatud. Perekonnaseaduse (PkS) § 50 lg 1 ja 2 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda, vanem peab kaitsma oma lapse õigusi ja huve. Nimetatud kohustus laieneb ka lapsevanemale Axxxxxxxx Žxxxxxxxx. PkS § 54 lg 1 kohaselt ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem: 1) alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel või 2) kuritarvitab vanema õigusi või 3) kohtleb last julmalt või 4) avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mõju või 5) ei ole kasvatusasutuses viibiva lapse kasvatamises mõjuvate põhjusteta osalenud aasta jooksul. PkS § 53 lg 1 kohaselt ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus otsustada võtta lapse ühelt või mõlemalt vanemalt ära vanema õiguste äravõtmiseta, kui last on ohtlik jätta vanemate juurde. Exxx Vxxxxx on sündinudxxxxxxxxxxx.a, tema vanemad on Axxxxxxxx Žxxxxxx ja Rxxxx Vxxxxx, kes lapsendasid ta vanuses 1,5 aastat. Rxxxx Vxxxxx on surnud xxxxxxxxxx.a. Exxx Vxxxxx elab koos isa AxxxxxxxxxŽxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Exxx Vxxxxxxx on diagnoositud mõõdukas vaimne alaareng. Ta õppis erivajadustega lastele mõeldud Valga Jaanikese Koolis ja lõpetas seal 2008.a 9.klassi lihtsustatud programmi alusel. Käesoleval ajal õpib Exxx Tartu Maarja Tugikeskuses. Tartu Maarja Tugikeskuses koostati Exxx Vxxxxxxxx 26.01.2009.a rehabilitatsiooni plaan. Spetsialistid on rehabilitatsiooniplaani koostamisel leidnud, et Exxxxxx ei ole kodus eriti tegeletud, tugikeskuses viibides on oluliselt arenenud, vajab tema arendamisel pidevat julgustamist. 2 Tõendatud on, et Axxxxxxxx Žxxxxxx ei ole toetanud xxxxx arengut. Ta ei ole last toetanud püüdlustes õppida kodus uusi tegevusi, on leidnud, et laps on rumal ja niikuinii midagi ei oska, ta ei ole ise last teadlikult arendanud. Axxxxxxxx Žxxxxxx ei tööta alates 1996.a, ta kuritarvitab alkoholi. Pere on elatunud Axxxxxxxx Žxxxxxx töövõimetuspensionist ja lapse toitjakaotuspensionist. Axxxxxxxx Žxxxxxxx esineb kuulmislangus, tema emakeel on vene keel ja ta ei valda eesti keelt. Axxxxxxxx Žxxxxxx väitel on temale töövõimetus määratud seoses kuulmislangusega. Axxxxxxxx Žxxxxxx kohta ei saa öelda, et ta ei oleks lapse eest hoolitsenud, kuid tema hoolitsus on olnud ebapiisav. Kohtus andis tunnistajana ütlusi Axxxxxxxx Žxxxxxx endine elukaaslane Vxxxx Rxxxx. Vxxxx Rxxxx ütlustest ilmnes väga halvustav suhtumine Exxx Vxxxxxxxxx. Tunnistaja iseloomustus oli eranditult negatiivne. Samas ilmneb Vxxxx Rxxxx ütlustest, et tema on aastate jooksul osalenud lapse ülalpidamises ja tema eest hoolitsenud. Ühelt poolt on Axxxxxxxx Žxxxxxxxx etteheidetav, et ta on lasknud lapsel kasvada koos inimesega, kes lapsesse halvasti suhtub. Teiselt poolt on hinnatav, et Axxxxxxxx Žxxxxxx elas koos inimesega, kes lapse eest hoolitses. Tõendatud on, et ka peale kooselu lõppu läks Axxxxxxxxx Žxxxxxx koos lapsega elama Vxxxx Rxxxx majapidamisse nendel juhtudel, kui Axxxxxxxx Žxxxxxxxxendal puudus raha toidu ostmiseks. Eeltoodu on kohtu arvates põhjendatav Axxxxxxxx Žxxxxxx madalate sotsiaalsete oskustega. Axxxxxxxx Žxxxxxxx on madalad sotsiaalsed oskused, ta on toimetulematu, ta on ka väga närviline ja ebastabiilne. Lisaks on ta kuulmislangusega ja ei kõnele riigikeelt, millised asjaolud seavad olulisi piiranguid võimalustes enda ja lapse elu korraldada. Kohtu arvates Axxxxxxxx Žxxxxxx on täitnud oma kohustusi lapse eest hoolitsemisel sellisel määral, nagu tema selleks võimeline on olnud, rohkemat ei saa temalt eeldada. Eeltoodust ilmneb, et Axxxxxxxx Žxxxxxx ei ole pikema aja jooksul vajalikul määral täitnud oma kohustusi lapse Exxxx suhtes. Axxxxxxxx Žxxxxxx on mõnel määral oma vanema kohustusi täitnud. Axxxxxxxx Žxxxxxx on täitnud lapse ülalpidamiskohustust – kindlustanud lapse toidu ja riietega. Axxxxxxxx Žxxxxxx on mingil püüdnud ka lapse igapäevast elu korraldada – ta on lasknud oma elukaaslasel lapse eest hoolitseda, on taganud, et laps õpib erinevates koolides. Axxxxxxxx Žxxxxxx sellised pingutused ei ole siiski olnud piisavad. Lastekaitseseaduse § 8 kohaselt on igal lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule, tööle ja heaolule. Exxx Vxxxxx on erivajadustega laps ning sellise lapse hooldamine nõuab rohkem oskusi ja pingutusi kui erivajadusteta lapse hooldamine. Axxxxxxxx xxxxxxx lapsendas teadlikult erivajadustega lapse, seega pidi ta hindama ennast võimeliseks hoolitsema sellise lapse eest, kuid tegelikkuses ei olnud ta selleks valmis. Olukorda on samuti raskendanud asjaolu, et viimased kümme aastat on Axxxxxxxx Žxxxxxx pidanud last kasvatama ilma lapse ema toetuseta. Käesoleval juhul on ohtlik jätta laps vanema juurde, kuna vanem ei ole võimeline tagama lapse arendamist. Ei esine asjaolusid, mis tingiksid vanema õiguste äravõtmise. 3 PkS § 53 lg 3 kohaselt kui lapse äravõtmisel vanemalt jääb laps ilma vanemlikust hoolitsusest, korraldab lapse elu eestkosteasutus. Laps eemaldatakse isast, lapse ema on surnud, seega jääb laps vanemliku hoolitsuseta ning tema elu tuleb jätta eestkosteasutuse Saare Vallavalitsuse korraldada. Riigilõiv 200 krooni tuleb välja TsMS § 172 lg 1 mõista Axxxxxxxx Žxxxxxxxt kuna see on asjaolusid arvestades õiglane. TsMS § 478 lg 4 kohaselt määrab kohus, et määrus kuulub täitmisele alates selle kättetoimetamisest avaldajale ja Axxxxxxxx Žxxxxxxxx. Tsiviilasja lahendamisel juhindub kohus TsMS §-dest 477 lg 1 ja 4, 478, 550 lg 1 p 2, 552, 552’, 558 lg 1 ja 560. Haide Rimmel kohtunik 4