← Eesti

3-08-24/27

Obsah (4)§ 6§ 11§ 8§ 1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Oliver Kask, liikmed Silvia Truman ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. aprill 2009, Tallinn Haldusasja

§ 6

kohaldamise kohtupraktikaga, mille kohaselt hõlmab distsiplinaarmenetlus teenistusalase juurdluse läbiviimist. Samuti puudub kaevatavas käskkirjas süüteo toimepanemise aeg. Peadirektor ei saa olla süüdi selles, et tema 2

(8)3-08-24 alluvad on arvatavasti seadust rikkunud. Et alluvate tegevuses puudus vastuolu KVS §-ga 24, leidis kinnitust nii Kaitsepolitseiameti kui ka Põhja Politseiprefektuuri poolt, kes jätsid menetluse algatamata. Kaebuse esitaja kinnitusel on inspektsioonis rakendatud kohaseid ja asutusele sobivaid meetmeid korruptsioonivastase seaduse täitmiseks. Selleks on igal aastal saadetud töötajatele vastavasisuline meeldetuletus. 2007. aastal viidi maakondades läbi uuring inspektorite tegevuses võimalike huvide konfliktidest ülevaate saamiseks. Maakondade büroode juhatajate poolt esitatud vastuseid analüüsiti ning õigusosakonna juhataja asetäitjale anti ülesanne välja töötada vastav asutusesisene kord. Otsuse projekt kiideti heaks ning vastavad sätted otsustati lisada asutuse sisekorra eeskirjadele. Samuti juhiti peainspektorite ja büroo juhataja tähelepanu järgida KVS § 25 sätteid. Eeltoodu tõttu jääb arusaamatuks, milles seisnes tema süüline teenistuskohustuste mittetäitmine;
  1. b)juhul, kui kaebuse esitajale heidetakse ette pisemaid formaalseid puudusi, siis ei ole määratud karistus ilmselt proportsionaalne, sest kaebuse esitaja ei ole toime pannud ühtegi tõsist teenistuskohustuste rikkumist, mis annaks alust tema palga vähendamiseks 10 000 krooni ulatuses igas kuus aasta jooksul. 3. Halduskohtu otsusega rahuldati Mart Mäekeri kaebus, tühistati põllumajandusministri 03.12.2007 käskkiri nr 2.2-2/56 ja 27.12.2007 käskkiri nr 2.2-1/131 ning mõisteti Põllumajandusministeeriumilt välja menetluskulud Mart Mäekeri kasuks summas 5 862 krooni. Kohtuotsuse põhjendused olid järgmised:
  2. a)teenistusliku järelevalve algatamiseks antud käskkirjas toodud asjaolude kirjelduse kohaselt esitati põllumajandusministrile 03.10.2007 esildis, milles antakse ülevaade võimalikust huvide konfliktist, mis esineb inspektsiooni ametiisikute tegevuses ning mille kohaselt ei ole peadirektor oma tegevuses täitnud KVS § 6 lg 2 tulenevaid kohustusi. b)

§-s 6 on sätestatud distsiplinaarkaristuse määramise tähtajad. Selle aja jooksul peab karistust määrav isik või ametiasutus välja selgitama väidetava teo toimepanemisega seonduvad asjaolud, koguma tõendid ja formuleerima oma argumendid. Samuti tuleb selle aja jooksul välja selgitada karistuse mõistmist ja valikut mõjutavad asjaolud.

§ 6

lg 1 kohaselt võib distsiplinaarkaristuse määrata kuue kuu jooksul, arvates süüteo toimepanemise päevast, kuid seejuures hiljemalt ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil süüteost sai teada mis tahes isik, kellele süüdlane tööalaselt allub. Lähtudes viidatud sättest hakkab ühekuuline tähtaeg kulgema, kui ülemus saab teada, et ametniku poolt on teenistussuhetes toimepandud selline õigus- ja kõlblusnormide rikkumine, mis võib kaasa tuua süüteo kvalifitseerimise ATS § 84 järgi; c) teenistusalase juurdluse läbiviimise korral ei saa distsiplinaarkaristuse määramise ühekuulist tähtaega arvutada

§ 6

lg 2 järgi, sest distsiplinaarmenetlus hõlmab teenistusalase juurdluse läbiviimist. Teenistusalase juurdluse läbiviimisel tuleb distsiplinaarkaristuse määramise ühekuulist tähtaega arvutada üldkorras (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus haldusasjas nr 3-3-1-11-97). Viidatud paragrahvi lg 2 sätestab, et inventuuri, revisjoni, audiitorkontrolli jmt tulemustega tõendatud süüteo eest võib distsiplinaarkaristuse määrata aasta jooksul, arvates süüteo toimepanemise päevast, kuid seejuures hiljemalt ühe kuu jooksul, arvates inventuuri, revisjoni, audiitorkontrolli jmt tulemuste vormistamise päevast. Inventuuri, revisjoni, audiitorkontrolli jmt läbiviimise eesmärk on kontrollida ja välja selgitada teatud valdkonnas tekkivad/tekkinud seadusega pandud kohustuste täitmisega seotud asjaolud ning anda hinnang kogutud informatsiooni kohta. Seega ei ole viidatud kontrollide läbiviimise eesmärk süüteo väljaselgitamine, vaid hinnangu andmine teatud valdkonnas toimuva tegevuse tõhususele. Juhul, kui kontrolli läbiviimise tulemusel ilmneb süüteo toimepanemine, kuulub kohaldamisele ATS § 6 lg 2; d) käesoleval juhul ei ilmnenud õiguserikkumine kontrolli läbiviimise tulemusel, vaid kontrolli algatamise ajendiks oli õiguserikkumise asjaolude väljaselgitamine. Teenistuslik järelevalve algatati 03.09.2007 esildise alusel, milles oli antud ülevaade kaebaja poolt 3

(8)3-08-24 korruptsioonivastasest seadusest tulenevate kohustuste täitmata jätmise kohta. Seega sai distsiplinaarkaristuse määramise õigust omav isik teada kaebuse esitaja süüteost 03.09.2007 ning karistuse määramise tähtaegsuse hindamisel tuleb kohaldada

§ 6lg 1.

Kaebuse esitajale määrati distsiplinaarkaristus 03.12.2007, seega kaks kuud pärast süüteost teadasaamist. Tulenevalt eeltoodust rikuti kaebuse esitajale distsiplinaarkaristuse määramisel seadusega sätestatud tähtaega; e)

§ 11

lg 2 p 2 kohaselt on tööandja kohustatud kandma dokumenti, millega ta vormistab distsiplinaarkaristuse, süüteo toimepanemise aja. Kui seda ei ole võimalik tulenevalt rikkumise iseloomust tuvastada konkreetse kuupäevaga, tuleb käskkirjas märkida süüteo toimepanemise ajavahemik. Tegevusetuse tuvastamise korral saab käskkirja märkida konkreetse ajavahemiku, millal tööandja hinnangul tuli isikul täita teatud teenistuskohustused. Konkreetse ajavahemiku kindlakstegemine on oluline ka seetõttu, et distsiplinaarkaristuse võib kooskõlas

§-ga 6 määrata kas kuue kuu või aasta jooksul arvates süüteo toimepanemise päevast. Käskkirjast süüteo toimepanemise aeg ei selgu. Teenistusliku järelevalve läbiviimise kohta koostatud käskkirjas nr 219 on käsitletud erinevatel kuupäevadel teostatud toiminguid alates juunist 2007. Samas on peadirektor oma seletuses käsitlenud asjaolusid alates 2001. aastast. Vastustaja on oma vastuväidetes viidanud kaebuse esitaja eelpool viidatud seletusele; f)

§ 8

lg 1 paneb karistuse määrajale kohustuse seaduses sätestatud võimalike karistuste hulgast valiku tegemisel kaaluda valitava karistuse vastavust süüteo raskusele, selle toimepanemise asjaoludele ning töötaja eelnevale käitumisele. Käskkirjas kirjeldatava süüteo kvalifitseerimine teenistuskohustuste raske rikkumisena ei pea endaga igal juhul kaasa tooma madalamale palgaastmele viimist maksimaalses ulatuses. Kohus ei nõustu vastustaja väidetega selle kohta, et karistuse proportsionaalsust saab kaaluda karistuse ennetähtaegse kustumise võimaluse märkimisega käskkirjas. Distsiplinaarkaristuse ennetähtaegselt kustutamine toimub iseseisvas haldusmenetluses vastuvõetud kaalutlusotsuse alusel ning ATS § 89 lg 1 ei ole seotud distsiplinaarkaristuse valikuga

§ 8mõttes.

Kuna vastustaja on karistuse mõõdukuse kaalumisel juhindunud ebaõigetest alustest, võis antud asjaolu viia ebaõigele karistuse valikule kaebuse esitaja suhtes. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 4. Põllumajandusministeeriumi apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega jätta M. Mäekeri kaebus rahuldamata. Samuti palutakse mõista kaebuse esitajalt vastustaja kasuks välja menetluskulud. Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgmised: a) halduskohus leidis, et kaebuse esitaja õiguserikkumine selgus 03.09.2007 esildisest ja seetõttu kuulub kohaldamisele

§ 6lg 1.

Toimikus ei ole nimetatud esildist ning kohus seda hinnata ei saanud. Halduskohus oleks pidanud pooltele tegema ettepaneku vaidlusaluse esildise tõendina esitamiseks;

  1. b)kohus on ebaõigesti asunud seisukohale, et põllumajandusminister sai kaebuse esitaja poolt toime pandud süütegudest teada juba 03.10.2007 esildisest. Eelmainitud esildisest nähtub, et ühe Põllumajandusministeeriumi ametnikuni on „jõudnud infot“, et on tuvastatud lähisugulaste suhtes kontrollaktide andmise juhtumeid. Samuti nähtub esildisest, et Võru büroos koostatud kontrollakt „viitab asjaolule“, et kaebuse esitaja ei võtnud koheselt tarvitusele meetmeid tegevuste lõpetamiseks;
  2. c)mitte ühegi kriteeriumi järgi ei ole võimalik asuda seisukohale, et põllumajandusminister sai mistahes süüteo toimepanemisest teada üldsõnalise ja asjaolusid minimaalselt ja umbisikuliselt käsitlevast esildisest. Minister sai esildises teada üksnes sellest, et võivad esineda mingid asjaolud, mis viitavad asjaoludele, et vastustaja ei ole võtnud tarvitusele meetmeid tegevuse lõpetamiseks; 4

(8)3-08-24 d) väär on halduskohtu seisukoht, justkui kuuluks

§ 6

lg 2 kohaldamisele vaid siis, kui kontrolli läbiviimise tulemusel ilmneks ja/või leiaks tõendamist süüteo toimepanemine. Nimetatud halduskohtu seisukohal puudub mistahes seaduslik alus, sest

§ 6

lg 2 ei täpsusta, et kontrolli läbiviimise tulemusel peab ilmnema süüteo toimepanemine. See säte käsitleb vaid süüteo toimepanemise tõendamist ja kohtu seisukoht, et süütegu peab ka ilmnema kontrolli läbiviimisel, on meelevaldne; e) põllumajandusminister sai kaebuse esitaja süütegudest teada alles siseauditi osakonna poolt koostatud käskkirja projektist, mis projekti kujul sai valmis 05.11.2007 ning pandi seejärel kooskõlastamisele. 09.11.2007 Põllumajandusministeeriumi dokumendiregistri väljavõttest nähtub, et Põllumajandusministeeriumi juriidilise osakonna juhataja kooskõlastas käskkirja projekti 08.11.2007 kell 16.18. Seega leidsid siseauditi osakonna poolt teostatud kontrolli tulemusena kaebuse esitaja süüteod tõendamist ja selle tõttu kuulub käesolevas asjas kohaldamisele

§ 6lg 2.

Tulenevalt eelnimetatud asjaolust on väär halduskohtu seisukoht, et kaebuse esitajale distsiplinaarkaristuse määramisel rikuti seadusega sätestatud tähtaega; f) väär on ka halduskohtu seisukoht, et distsiplinaarkaristuse määramisel on rikutud

§ 11lg 2 p-s 2 sätestatud nõudeid.

KVS § 6 lg 2 sätestab, et asutuse juht on kohustatud tööandjana looma töökorralduse, kus ametiisikute tegevuse õiguspärasust ja neile kehtestatud töökoha-, tegevus- ja toimingupiiranguid kontrollitakse. Põllumajandusministri käskkirjast nähtub, et kaebuse esitaja ei ole täitnud eelnimetatud sättest tulenevat teenistuskohustust. Seega oli kaebuse esitaja süütegu käskkirja väljaandmise hetkel vältav; g) kuigi halduskohus asus seisukohale, et konkreetse ajavahemiku kindlakstegemine on oluline ka seetõttu, et distsiplinaarkaristuse võib kooskõlas käsitletud seaduse §-ga 6 määrata kas kuue kuu või aasta jooksul arvates süüteo toimepanemise päevast, on apellant seisukohal, et vältava süüteo puhul ei saa asuda seisukohale, et kuue kuu või aasta möödumisel süüteo toimepanemise algusest ei ole enam võimalik süüdlast süüteo eest karistada. Vältava tegevusetuse puhul paneb süüteo toimepanija sisuliselt iga päev toime süüteo ja kahtlemata ei ole seaduse eesmärk välistada vastutust vältava süüteo puhul; h)

§ 8

lg 1 sätestab, et distsiplinaarkaristus ei tohi olla ilmses vastuolus süüteo raskuse, selle toimepanemise asjaolude ning töötaja eelneva käitumisega. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et tööandja ei ole distsiplinaarkaristuse valikul seotud

§-s 3 sisalduva karistuste loetlemise järjekorraga.

§ 11

lg 3 sätestab, et tööandja on kohustatud kandma dokumenti, millega ta vormistab distsiplinaarkaristuse süüteo, samuti karistamisel arvesse võetud muude asjaolude kirjelduse. Tulenevalt

§ 11

lg-st 3 ei ole

§ 8lg-s 1 nimetatud kaalutlemisargumentide loetelu suletud.

Diskretsiooni sidumine, mida kohus ekslikult peab valeks kaalutlusargumendiks, ei tooks isegi juhul, kui kohtu seisukoht oleks õige, kaasa asjaolu, et karistus oli selle argumendi kasutamise tõttu vastuolus süüteo raskuse, selle toimepanemise asjaolude ning töötaja eelneva käitumisega.

  1. Mart Mäekeri vastuses palutakse jätta Põllumajandusministeeriumi apellatsioonkaebus rahuldamata ning mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Apellant pole nõus halduskohtuga, et distsiplinaarkaristus määrati tähtaja rikkumisega, karistuse määramisel pole selgitatud, millal karistatud rikkumine aset leidis ning karistuse raskuse valikul on ebaõigesti võetud arvesse kaalutlusena asjaolu, et distsiplinaarkaristust saab ennetähtaegselt kustutada. Nende apellandi väidetega nõustumise korral tuleks ringkonnakohtul hinnata ka kaebaja väiteid, et distsiplinaarkaristus on määratud teo eest, 5

(8)3-08-24 mis on ebaselge, kaebaja pole korruptsioonivastase seaduse nõudeid rikkunud ning karistus ei ole proportsionaalne väidetavalt toimepandud distsiplinaarsüüteoga.
  1. Taimekaitseseaduse § 89 lg 1 kohaselt koguvad, süstematiseerivad ja säilitavad järelevalveasutused ohtlike taimekahjustajate esinemise, vallandumise või levikuga seonduvat teavet taimetervise seireprogrammide käigus. Lõike 2 kohaselt taimetervise seireprogrammide kava koostab ja seiret korraldab Taimetoodangu Inspektsioon. Käesolevas asjas vaidlustatud käskkirjaga, millega määrati kaebajale distsiplinaarkaristus, heideti kaebajale ette Taimetoodangu Inspektsiooni peadirektorina asutuse töö juhtimisel meetmete kasutamata jätmist, mis välistaks inspektoritel enda ja lähedaste aedades nimetatud seire tegemise.
  2. Põllumajandusministeeriumi asekantsleri 03.10.2007 esildisest ministrile nähtub, et inspektsiooni sisekontroll juhtis
  3. a augustis tähelepanu korruptsioonivastase seaduse rikkumistele, kuid ka pärast seda toimusid samasugused seired, mis näitab, et inspektsiooni peadirektor ei võtnud koheselt tarvitusele abinõusid huvide konflikti ärahoidmiseks. Asekantsleri juures toimus 18.09.2007 nõupidamine, kus arutati tekkinud probleeme, ent pärast seda asus peadirektor seisukohale, et rikkumisi pole toimunud.
  4. Halduskohus asus õigesti seisukohale, et käesoleval juhul ei ole

§ 6lg 2 kohaldatav.

Nimetatud lõike eesmärk on luua võimalused karistada distsiplinaarkorras isikut, kelle süütegu ei ole võimalik ilma põhjaliku kontrolli (inventuur, revisjon, audiitorkontroll) läbimata tuvastada. Sätte mõte ei ole sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud lühema tähtaja pikendamiseks võimaluste loomine. Silmas peetakse juhtumeid, kus süütegu seisneb eelkõige varalise kahju tekitamises läbi pikaajalise tegevuse ning ilma selgete tõenditeta ei ole võimalik ka isikul, kellele süüdlane tööalaselt allub, süüteost teada saada. Käesoleval juhul sellise olukorraga tegemist ei ole, sest asutuse ebapiisava töökorra küsimused seoses võimaliku korruptsiooniohu ja huvide konflikti tekkimisega olid teada ka enne 03.10.2007 järelevalvemenetluse alustamist. Seega kuulus kohaldamisele

§ 6lõikes 1 nimetatud tähtaeg karistuse määramiseks.

10. Ringkonnakohus on varem selgitanud (vt 08.10.2007 otsus haldusasjas nr 3-06-2263), et

§ 6

lg 1 tuleb mõista selliselt, et ühekuuline tähtaeg hakkab kulgema juba siis, kui ülemusele selgub süüteo toimepanemise suur tõenäosus. Vajalik ei ole, et süüteo täpsemad asjaolud oleksid selgunud. Samas selgitas ringkonnakohus, et töötajate distsiplinaarvastutuse seadus on mõeldud reguleerima töölepingu alusel töötavate töötajate distsiplinaarvastutust (

§ 1

). Asjaolu, et seda seadust kohaldatakse ATS § 87 alusel ka avaliku teenistuse seaduse alusel ametnikuna töötavate isikute suhtes ning ATS § 87 näeb ette ka erisused seaduse kohaldamisel, ei tähenda, et

§ 6

lõiget 1 tuleb mõista ka juhul, kui seadust kohaldatakse ministeeriumi valitsemisalas oleva asutuse ametniku distsiplinaarvastutusele, selliselt, et süüteost peab teada saama just see ametnik, kellel on alluva asutuse juhi suhtes käsuõigus. Vastasel juhul oleks võimalik

§ 6

lg 1 eesmärgist kõrvale kalduda sel teel, et alluva asutuse juhi suhtes käsuõigust mitteomavad isikud selgitavad süüteo asjaolud välja enne käsuõigust omavale ülemusele süüteo toimepanemisest teatamist. Puudused asutusesisese töö korraldamisel ei saa kaasa tuua distsiplinaarkaristuse määramise tähtaja pikenemist.

§ 6

lg 1 eesmärk on kaitsta töötajat olukorra eest, kus süüteo teatavaks saamisel ei asuta distsiplinaarmenetluse läbiviimise ja distsiplinaarkaristuse määramise juurde kiiresti. 6

(8)3-08-24 Kolleegium leiab, et see seisukoht on õige ja asjakohane ka käesoleval juhul. Asekantsleri esildisest nähtub, et võimalik inspektsiooni peadirektori ülesannete täitmata jätmine oli talle teada hiljemalt 18.09.
  2. Vältava distsiplinaarsüüteo puhul ei ole karistuse määramise tähtaja arvutamine seotud siiski süüteost algse teadasaamisega, kui karistust ei määrata ametniku õigusvastase tegevusetuse eest osas, milles karistuse määramine on aegunud. Nii saab distsiplinaarkaristuse määrata vältava süüteo toimepanemise eest vaid selles süüteo osas, milles karistuse määramine pole käskkirja andmise ajaks aegunud. Käesoleval juhul sellise olukorraga tegemist ei ole. Vaidlustatud distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjast nähtuvalt anti kaebajale korduvalt võimalusi asutuse töökorralduse parandamiseks, kuid ta ei teinud seda. Siiski ei nähtu käskkirjast, et distsiplinaarkaristus oleks mõistetud vaid vältava süüteo selle perioodi eest, mis hakkas kulgema 03.11.2007, s.o kuu aega enne distsiplinaarkaristuse määramist.
  3. Samuti on halduskohus õigesti viidanud

§ 6

lõikele 1 selles osas, mis keelab distsiplinaarkaristuse määramise kuue kuu jooksul, arvates süüteo toimepanemisest. Nagu märgitud, ei olnud distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas vältava süüteo perioodi piiratud ning ka apellatsioonkaebuses on selgitatud, et süütegu algas kaebaja ametisse nimetamisega. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja punktist 5.3 nähtub, et kaebaja nimetati ametisse rohkem kui kaks aastat enne distsiplinaarkaristuse määramist.

§ 6

lg 1 ei lubanud, nagu halduskohus õigesti märkis, kogu süüteo toimepanemise aega seega karistuse määramisel arvesse võtta.

  1. Distsiplinaarkaristuse määramine oli vastustaja kaalutlusotsus. Et karistuse määramisel rikuti kaalutlusõiguse norme, oli karistuse määramise käskkiri õigusvastane. Kohus ei saa asuda haldusorgani asemel ise kaalutlusõigust teostama ja otsustada, kas kaalutlusreeglite kohaldamise korral oleks antud sama sisuga haldusakt. Halduskohus tühistas seetõttu õigesti distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja.
  2. Kolleegium nõustub halduskohtuga ka selles, et distsiplinaarkaristuse määramine on proportsionaalne vaid juhul, kui karistuse raskuse valikul ei võeta arvesse selle hilisema kustutamise võimalust. Distsiplinaarkaristus ei ole sunnivahend distsiplinaarrikkumise kõrvaldamiseks. Distsiplinaarsüüteo edasise jätkumise vältimiseks on avaliku teenistuse seadusega ette nähtud küll võimalused süüdlast ka süüteo jätkumise korral edasise rikkumise eest distsiplinaarkorras karistada, kohaldada ergutusi distsipliini järgimise korral kui ka kustutada distsiplinaarkaristus ennetähtaegselt, ent distsiplinaarkaristuse määramine saab toimuda vaid juba aset leidnud süüteo eest ning karistuse määramisel ei saa olla oluline küsimus, kas pärast karistuse määramist süüdlane jätkab süüteo toimepanemist või mitte.
  3. Eeltoodud põhjustel pole käesolevas asjas vajalik ka hinnata, kas süütegu, mille eest kaebajale karistus määrati, oli olemas või kas see oli karistuse määramise käskkirjas piisavalt selgelt määratletud.
  4. Apellant ei ole 27.12.2007 käskkirja põhjendamisel esitanud muid põhjendusi peale määratud distsiplinaarkaristuse. Seetõttu tühistas halduskohus õigesti ka selle käskkirja.
  5. Halduskohtu otsusest nähtuvalt rahuldati kaebus, kuid otsuse resolutsioonist ega põhjendustest ei nähtu, et kohus oleks võtnud seisukoha taotluse osas juhul, kui kaebaja palgast on tehtud kohtuvaidluse ajal kinnipidamisi, teha vastustajale ettekirjutus kaebaja palgaastme ennistamiseks alates 04.12.2007 ja vähem makstud palk vastustajalt kaebajale välja mõista. Apellatsioonkaebusest ei nähtu, et kohtuotsust selles osas oleks vaidlusta7

(8)3-08-24 tud. Kolleegiumi arvates tuleb halduskohtu otsust mõista nii, et käskkirjade tühistamise tõttu tuleb vastustajal kõrvaldada ka vaidlustatud haldusaktide tagajärjed, s.o ennistada kaebajale käskkirjade andmise eelne palgaaste ja maksta kaebajale välja vähem makstud palk. 18. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb apellandilt kaebaja kasuks välja mõista täiendavalt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud. Kaebaja on apellatsioonimenetluses tasunud õigusabi eest 8260 krooni vastuse koostamise eest apellatsioonkaebusele. Kolleegiumi hinnangul on menetluskulude suurus vajalik ja põhjendatud. Silvia Truman Ruth Virkus Oliver Kask 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.