) § 39 lg 1 ja lg 6 alusel kvalifitseerima muuhulgas AS ABB pakkumine, kuna see ei vasta kõikidele hanketeates esitatud pakkujate kvalifitseerimise tunnustele, ning jäeti AS ABB välja edasisest hankemenetluses osalemisest (
Korralduse p 3.2 kohaselt ei vasta AS ABB pakkumine hanketeates esitatud pakkujate kvalifitseerimise tingimuste osa III punkti 2.3 alapunktile 2.11, kuna AS ABB esitas jäätmekäitluslepingu koopia, mis ei sisalda ohtlike jäätmete käitlemist, samuti pole esitatud kirjaliku kokkuleppe koopiat ohtlike jäätmete käitlemise luba omava isikuga (
AS ABB esitas Riigihangete Ameti juures asuvale vaidlustuskomisjonile vaidlustuse Maardu Linnavalitsuse 14.12.2008 korralduse nr 450 punkti 2 osaliselt ja punkti 3.2 täielikult tühistamiseks. Vaidlustaja väitel on ebaõige hankija väide, et AS ABB ei täitnud hanketeate osa III p 2.3 alapunkti 2.11 kohast nõuet. Hanketeate osa III p 2.3 alapunkt 2.11 ei seadnud pakkuja kvalifitseerimise tingimuseks, et jäätmekäitluslepingus peab ohtlike jäätmete käitlemine olema eraldi ära märgitud. Nõutud on üksnes jäätmeluba omava ja vastavat teenust osutava isikuga sõlmitud lepingu esitamist. Hanketeate p 3.1 toob ära kvalifitseerimise dokumentide struktuuri ning ka selles punktis pole viidet sellele, et pakkumise lisana esitatavas jäätmekäitluslepingus peaks sisalduma sõnaselge viide ohtlike jäätmete käitlemisele. Kuna AS ABB ise jäätmete käitlemisega ei tegele, siis esitas ta oma pakkumise lisana RagnSells AS-ga sõlmitud jäätmekäitluslepingu nr
lg 4 kohaselt AS-lt ABB kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud dokumentide või selgitamist võimaldavate andmete/dokumentide esitamist. Puudus sisuline põhjendus nõuda käesoleva riigihanke raames ohtlike jäätmete käitlemise lepingu või loa olemasolu kvalifitseerimise tingimusena. Hankija on pakkumuste avamise protokollis märkinud, et AS ABB vastab kvalifitseerimistingimustele ning kõik vajalikud kvalifitseerimise dokumendid on esitatud. Sellest tekkis vaidlustajal 2
Riigihangete Ameti juures asuva vaidlustuskomisjoni otsusega vaidlustus rahuldati. Vaidlusaluse riigihanke tulemusena sõlmitava hankelepingu esemeks oleva teenuse osutamiseks ei ole pakkujatel vaja omada jäätmeluba ega ka ohtlike jäätmete käitluslitsentsi. Jäätmete käitlemine on reguleeritud jäätmeseadusega, mis paneb jäätmevaldajale kohustused ja sätestab vastutuse kohustuste täitmata jätmise eest. Käesoleval juhul oli hankija nimetatud loa ja litsentsiga seonduva tingimuse hanketeates kehtestanud, seda tingimust pole eelnevalt vaidlustatud ning seetõttu peab vaidlustuse lahendamisel sellest hanketeates sätestatud tingimusest ja dokumendinõudest lähtuma. Vaidlustajal puuduvad nii jäätmeluba kui ka ohtlike jäätmete käitlemise litsents. Seega pidi ta hanketeate osa III p 2.3 alapunkti 2.11 kohaselt esitama lepingu koopia vastavat teenust osutava ja jäätmeluba omava isikuga. Vaidlustaja poolt hankijale esitatud AS-ga Ragn-Sells sõlmitud jäätmekäitluslepingu (sõlmitud 01.11.2002 ja uuendatud 08.11.2007) järgi osutab AS Ragn-Sells vaidlustajale sorteeritud ja sorteerimata olmejäätmete käitlemise teenust. Hanketeate osa III p 2.3 alapunkti 2.11 nõude sõnastus jätab võimaluse erinevateks tõlgendamisteks. Sellest punktist ei tulene sõnaselgelt, et hankija oleks nõudnud kirjaliku kokkuleppe koopiat ohtlike jäätmete käitlemise luba omava isikuga. Juhul, kui hankija oleks soovinud dokumenti, mille alusel kontrollida, kas pakkujal on leping ka ohtlike jäätmete käitlemiseks, oleks tulnud see erinevate tõlgenduste vältimiseks hanketeates täpselt fikseerida. Jäätmeluba annab taotleja välja tegevuskohajärgne keskkonnateenistus, ohtlike jäätmete käitluslitsentse annab aga välja keskkonnaminister. Seega on tegemist kahe erinevaga dokumendiga – jäätmeloaga ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsiga. Hankija oleks pidanud mitmetimõistetavuse vältimiseks lisama dokumendi nõudesse ka ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omava isikuga. Käesoleval juhul ei võimalda dokumendinõude sõnastus hanketeates kontrollida tingimuse täitmist. See, et vaidlustaja esitas hankija lepingu koopia ohtlike jäätmete käitlemise kohta pärast enda kvalifitseerimata jätmise otsuse kätte saamist, et tõenda, et ta pakkumust ja kvalifitseerimise dokumente esitades oli teadlik, et esitada tuli lepingu koopa, kus on ohtlike jäätmete käitlemine eraldi nimetatud.
lg 4 kohaselt võib hankija nõuda pakkujalt või taotlejalt kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud dokumentide sisu selgitamist või selgitamist võimaldavate andmete või dokumentide esitamist. See säte ei kohusta hankijat igal juhul kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud dokumentide sisu kohta selgitusi küsima, vaid hankija kohustus on esmalt hinnata, kas selgituste küsimisega on võimalik kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud dokumentide sisu selgitada. Kuna vaidlustuskomisjon tunnistab vaidlustaja kvalifitseerimata jätmise kehtetuks, peab hankija võtma uuesti seisukoha vaidlustaja kvalifitseerimise osas. Hankijal on õigus küsida selgitusi vaidlustaja esitatud jäätmekäitluslepingu kohta ning tal tuleb pöörata tähelepanu sellele, et vaid3
mõttes. AS ABB ise kuni pakkumise esitamise tähtajani mingeid küsimusi hankedokumentide kohta ei esitanud. Kuna Maardu Linnavalitsus kui hankija on kohustatud
lg 1 p 2 mõttes ka tulevikus riigihankemenetlusi läbi viima, siis peab kaebaja õigusselguse huvides vajalikuks käesolevas asjas kohtulahendi saamist, et määratletaks hankija diskretsiooniõiguse piirid ning antaks üheseltmõistetav selgitus, milliste pakkumise kutse dokumentides nõutud dokumentides esinevad puudused saavad hankemenetluses olla aluseks pakkuja kvalifitseerimata jätmisel ning millistel juhtudel tuleb pakkuja, vaatamata pakkumise kutse dokumentide osalisele esitamata jätmisele siiski kvalifitseerida. AS ABB vaidles kaebuse menetlusse võtmisele ja kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt tuleneb kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 55 lg 4 punktist 6, et linna esindab kohtus linnasekretär. Käesoleval juhul on kaebuse esitanud Maardu linnapea. Esindusõiguseta isiku poolt esitatud kaebus tuleb jätta TsMS § 643 lg 1 alusel läbi vaatamata. Kaebuse menetlusse võtmise korral tuleb jätta see rahuldamata. AS ABB jäi vaidluskomisjonile esitatud seisukohtade juurde ning leidis, et vaidlustuskomisjoni otsus on seaduslik ja põhjendatud. Hankija vaidlusaluses korralduses tehtud viide
Hankemenetlus peab olema eesmärgipärane ja efektiivne ning kui kaebajale jäi pakkujate esitatud dokumentidest midagi ebaselgeks, oleks pidanud ta küsima AS-lt ABB selgitust vastavalt
Hankija seda ei teinud ja kasutas diskretsiooni vääralt. Hankija rikkus ka hea halduse põhimõtet sellega, et ei andnud AS-le ABB võimalust esitada
Jäätmeseaduse järgi jagunevad jäätmed tavajäätmeteks, olmejäätmeteks, püsijäätmeteks, biolagunevateks jäätmeteks, ohtlikeks jäätmeteks. Hanketingimused ei anna vastust sellele, kas kokkuleppe pidi hõlmama kõiki viidatud jäätmeliike või ainult ohtlikke + veel mõni jäätmeliik. Alusetu ja asjakohatu on kaebuse väide, et AS ABB teadis juba algusest peale, et hanketeates märgitud kokkuleppes peab olema nimetatud ohtlike jäätmete käitlemine. AS ABB poolt hankijale 17.11.2008 esitatud taotlus koos AS EcoPro lepinguga ei oma tähendust ning näitab pigem, et selline nõue tuli pakkujale üllatusena. 4
lg 2 kohaselt kontrollib hankija pakkumuste avamisel esitatud pakkumuste vastavust hankedokumentides näidatud pakkumuse struktuurile ja dokumentide loetelule. 28.10.2008 koostatud pakkumiste avamise protokollis on märgitud, et pakkumuste avamisel kontrolliti pakkumuste vastavust hankedokumentide punktis 10 näidatud pakkumuse struktuurile ja dokumentidele ning lahtris „Dokumentide vastavus nõutud loetelule, märge kval. dok. kohta“ on AS ABB puhul märgitud „Vastab tingimustele, kval.dok.olemas“. Pakkuja vaidlustusele esitatud vastuväidetes selgitas hankija, et hanketeate osa III p 2 alapunkt 3 ning hankedokumentide p 10.5 kohaselt nõuti kvalifitseerimisdokumentide esitamist eraldi köidetuna ning enne pakkumuste avamist selgitati protseduurireegleid ja pakkumuste avamist läbiviiv isik teavitas kõiki koosolekul viibivaid pakkujate esindajaid juba enne esimese pakendi avamist sellest, et pakkumuste avamisel kontrollitakse vaid kvalifitseerimisdokumentide köite olemasolu, mitte selles olevate dokumentide sisu. AS ABB ei esitanud sisulisi vastuväiteid hankija viidatud selgitusele, et protokollis tehtud sissekanne tähendab, et hankedokumendid vastavad nõutud struktuurile ja kvalifitseerimisdokumentide köide on esitatud. Samuti nähtub protokolli lisast 2, et vaidlustaja esindaja osales pakkumuste avamise koosolekul ning tal polnud märkusi pakkumuste avamise protseduuri kohta. Seega AS ABB eksib, kui leiab, et pakkumuste avamise protokollis märgitust järeldub, et kõik hanketeates nõutud kvalifitseerimise dokumendid on tema poolt esitatud ja hankija aktsepteeris AS ABB kvalifitseerimistingimustele vastavuse.
lg 4 sätestab, et hankija võib nõuda pakkujalt või taotlejalt kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud dokumentide sisu selgitamist või selgitamist võimaldavate andmete või dokumentide esitamist. Kuna AS ABB esitatud leping ei sisaldanud nõutud tingimust, so ohtlike jäätmete käitlemise teenuse osutamist nii nagu hanketeade seda ette nägi, siis pole käesolevas asjas oluline, kas hankija AS ABB poolt kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud dokumendi kohta selgitust küsis või mitte. Eeltoodu alusel rahuldab ringkonnakohus Maardu Linnavalitsuse kaebuse ning mõistab HKMS § 92 lg 1 alusel AS-lt ABB kaebaja kasuks välja menetluskulud, mis kuludokumentide kohaselt seisnevad kaebuse esitamisel tasutud riigilõivust summas 20 000 kr. AS ABB menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kohtunikud Viive Ligi Lauri Madise Silvia Truman 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.