3-06-1174 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Egon Konsand, Viivi Tomson, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht
- juuli 2006, Tartu Haldusasja number 3-06-1174 Haldusasi R.R.i kaebus kohustamaks Tartu Ülikooli väljastama kaebajale baccalaureus artiumi kraad kiitusega (cum laude) ja tuvastamaks Tartu Ülikooli toimingu õigusvastasus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 15.06.2006 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tartu Ülikooli määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
- juuni 2006 määrus muutmata ning saata R.R.i taotlus Tartu Ülikoolile rahatrahvi määramiseks edasi menetlemiseks Tartu Halduskohtule asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise staadiumis. Edasikaebamise kord Käesolev määrus on lõplik edasikaebamisele ei kuulu. ja kassatsiooni ASJAOLUD R.R. esitas 14.06.2006 Tartu Halduskohtule kaebuse kohustamaks Tartu Ülikooli väljastama talle baccalaureus artiumi kraad kiitusega (cum laude) ning tuvastamaks Tartu Ülikooli toimingu õigusvastasus. Kaebuse kohaselt omistati 22.05.2006 R.R.ile Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas baccalaureus artiumi kraad. Olles täitnud bakalaureuse õppekava õigusteaduse erialal (4 + 2) täies mahus, sooritanud kõik eksamid hinnetele A, B ja C, lõpetanud õpingud keskmise korras hindega 4.63, kaitsnud lõputöö hindele A, vastas R.R. tema arvates haridusministri poolt kehtestatud diplomi kiitusega (cum laude) omistamise kriteeriumidele (haridusministri määrus 09.02.1999 nr 8). R.R. pöördus taotlusega diplomi kiitusega (cum laude) väljastamiseks õigusteaduskonna dekanaadi poole. 13.06.2006 teatati talle dekanaadist, et teaduskond ei saa diplomit kiitusega väljastada. Kuna Tartu Ülikooli õigusteaduskonna lõpetajatele antakse diplomid kätte aktusel, mis toimub 16.06.2006, taotles kaebuse esitaja esialgse õiguskaitse kohaldamist. Tartu Halduskohus kohustas
- juuni 2006 määrusega Tartu Ülikooli esialgse õiguskaitse korras väljastama R.R.ile baccalaureus artiumi kraadi kinnitav diplom kiitusega (cum laude) ja vormistama selle arvestusega, et see oleks võimalik kaebajale üle anda 16.06.2006 toimuval lõpuaktusel. Määruse põhjenduste kohaselt on kaebuse esitaja huvi tema töö vääriliseks tunnustamiseks piisavalt kaalukas, et rakendada antud juhul HKMS §-s 121 lg 3 p 3 sätestatud volitust ja kohustada Tartu Ülikooli taotletavat toimingut sooritama. Samuti on halduskohus määruse tegemisel kaalunud protsessiosaliste õigusi ja huve ning andnud hinnangu sellele, kas kaebus on ilmselt perspektiivitu või mitte. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED Tartu Ülikool esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu
- juuni 2006 määruse. Määruskaebuse kohaselt:
- Ei oleks tavadiplomi andmine R.R.ile toonud kaasa tagajärgi, mille kõrvaldamine pärast kohtuotsuse jõustumist ei oleks olnud mõistlikul viisil võimalik. Tavadiplomi alusel on võimalik asuda nii edasi õppima kui ka tööle ning diplom kiitusega ei anna selle osas soodustusi või eelistusi ega muuda tegelikke akadeemilisi tulemusi. Kaebaja oleks saavutanud oma eesmärgi - cum laude diplomi saamise - ka pärast kaebuse võimalikku rahuldamist. Samuti ei ole diplomi väljaandmine teadmisega, et eksisteerib reaalne võimalus selle kehtetuks tunnistamiseks lähitulevikus, kooskõlas õiguskindluse põhimõttega.
- Ei ole arvestatud avalikku huvi ja kolmanda isiku õigusi. Ülikooli, ülikoolihariduse ning ülikooli poolt väljastatavate kõrgharidusdiplomite usaldusväärsus on oluline avalik huvi ning kohtuvõimu sekkumine ülikooli õigusesse määrata õigusaktidega sätestatud korras kõrghariduse kvaliteedi tagamise kriteeriumid, ohustab ülikooli usaldusväärsust ning põhiseadusega tagatud autonoomiat. R.R.ile kiitusega diplomi väljastamine kahjustab esialgse õiguskaitse korras ka teiste ülikooli lõpetanute õigusi, kes on akadeemilised nõuded täitnud samal tasemel kui kaebaja, kuid kes ei ole vaidlustanud kohtus Tartu Ülikooli otsust neile kiitusega diplom väljastamata jätta ning asetab nad ebavõrdsesse olukorda.
- Ei ole hinnatud kaebuse põhjendatust. Seisukoht, et R.R.i kaebus ei ole perspektiivitu, on paljasõnaline. Samuti on selline lähenemine vastuolus Riigikohtu praktikaga, mille kohaselt on esialgset õiguskaitset võimalik kohaldada üksnes siis, kui on olemas suur õiguslik tõenäosus kaebus rahuldada. VASTUSTAJA JA TEISTE MENETLUSOSALISTE VASTUVÄITED R.R. vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Vastuväidete kohaselt tuleb jätta määruskaebus läbi vaatamata, kuna esialgse õiguskaitse määrus on kaotanud oma tähenduse. Alternatiivselt sellele väitele märkis R.R., et kui kohus siiski otsustab määruskaebust menetleda, on halduskohtu määrus õiguspärane ning Tartu Ülikooli määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. 2 Esialgse õiguskaitse määruse sisuks oli cum laude diplomi väljastamine kaebajale Tartu Ülikooli õigusteaduskonna lõpuaktusel. Esialgse õiguskaitse taotluse ja määruse tähendus piirdus kõneall oleva sündmusega (aktusega). Küsimus sellest, kas kaebus kuulub rahuldamisele või mitte, leiab vastuse alles kohtumenetluse tulemusena, mille käigus on ülikoolil võimalik esitada oma seisukoht. Käesoleval hetkel esialgse õiguskaitse määruse tühistamine ei too kaasa muudatusi ei ülikooli ega kaebaja õigustes/kohustustes. Ülikoolil oli kohustus väljastada diplom kiitusega lõpuaktusel ning seda kohustust pole võimalik tagantjärele olematuks muuta. Kuna määruse eesmärgiks oli tagada kiitusega diplomi väljastamine just nimelt lõpuaktusel, mitte 11 päeva pärast selle toimumist, on ülikool jätnud kohtumääruse täitmata, samuti pole ülikoolil määrust võimalik täita ka edaspidi (lõpukatust pole võimalik korrata). Seetõttu puudub põhjus ja vajadus määruse õiguspärasuse kontrolliks, kuna menetluse pooltele sellest enam kohustusi ja õigusi ei tõusetu. Seadusejõus kohtumääruse mittetäitmise eest tuleb ülikoolile määrata rahatrahv vastavalt HKMS §-le 98 lg
- Cum laude tähistab kiitust õppetöösse pühendumise eest ning lõpuaktus on keskseks sündmuseks, millal ülikool nimetatud kiitust kõige vahetumalt ja selgemalt avaldab. Lõpuaktus, kus viibivad üliõpilase sõbrad ja tuttavad, perekonnaliikmed ja õpingukaaslased, on ainulaadne ja kordumatu hetk, mil aastaid kestnud sihikindlat õppetööd avalikult premeeritakse. Sellega realiseerub üks cum laude peamistest eesmärkidest - tunnustus. Nimetatud eesmärgi hilisem samaväärne saavutamine on võimatu. Asjakohatu on määruskaebuses esitatud väide, et kaebaja oleks saavutanud oma eesmärgi, cum laude diplomi saamine, ka pärast kaebuse võimalikku rahuldamist. Võimalik hilisem kiitusega diplomi kehtetuks tunnistamine ja sellest üldsuse teavitamine tekitab kindlasti kaebajale mõningaid ebameeldivusi, kuid see on kahju, mis tekib kaebajale ja mitte ülikoolile. Esialgse õiguskaitse raames ei hinda kohus kaebust ulatuses ja mahus (asjaolusid ja õiguslikku argumentatsiooni), mis looks aluse õiguskindluse tekkeks. Halduskohus hoidus antud juhul igasugustest kaebuse sisu puudutavatest hinnangutest ja seisis üheselt vaid selle eest, et kohtumenetlus saaks tulevikus aset leida olukorras, kus poolte huvid ja õigused ei oleks juba eelnevalt kahjustatud. Ülikooli argument, mille kohaselt on kohtumäärusel eelotsustav ja õiguskindlust loov iseloom, on põhjendamatu ja väär. Halduskohus on õiguspäraselt kohaldanud HKMS § 122 lg 2 ja ei riivanud esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamisega avalikku huvi ega võrdse kohtlemise põhimõtet. Tartu Ülikooli õppeosakond väljastas uue juhise cum laude omistamiseks 19.05.2006, seega vähem kui 1 kuu enne lõpuaktust. Võttes vastu uue juhise vahetult õppeaasta lõpu eel ning kujundades oma lõplikku seisukohta kuni lõpuaktuse nädalani, põhjustas ülikooli juhtkond ise vajaduse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Asjakohatu on ülikooli väide, et kaebajale cum laude diplomi väljastamine kahjustab isikute õigusi, kes õppisid temaga samaväärselt, kuid ülikooli tõlgendusjuhise tõttu kiitusega diplomit ei saanud. Kohus võtab subjektiivsete õiguste rikkumise kohta seisukoha vaid konkreetses menetluses ja igaühel Eesti Vabariigis on õigus oma õiguste ja vabaduste katseks kohtusse pöörduda ning menetluse algatamist taotleda. Halduskohus on esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel järginud kehtivat Riigikohtu praktikat ja seadusest tulenevaid ettekirjutusi. Tartu Ülikooli poolne Riigikohtu praktika (halduskolleegiumi otsus 3-3-1-17-04) tõlgendus ei ole kooskõlas viidatud otsuse kui tervikuga. Iga konkreetse taotluse lahendamisel tuleb arvesse võtta, kuivõrd selged on kaasuse asjaolud ja kas on aega nendesse selgust tuua 3 (kuulata ära teise poole ja võimalusel ka kolmanda isiku arvamus). Halduskohus tegi kaalutletud ja argumenteeritud otsustuse, kus hoidus kaebuse sisulise külje analüüsist ja piirdus konstateeringuga selle perspektiivikuse kohta.
- Haridus ja Teadusministeerium nõustub Tartu Ülikooli 26.06.2006 määruskaebuse seisukohtadega ning palub tühistada Tartu Halduskohtu esialgse õiguskaitse määruse. Vastuväidete kohaselt on halduskohus on ebaõigesti kohaldanud HKMS § 12¹ lõiget
- Esialgse õiguskaitse eesmärk on kohtuotsuse täitmise tagamine. Kaebaja poolt halduskohtule kaebuse esitamise põhjuse ja eesmärgi – saada õppe lõpetamisel diplom kiitusega - saavutamine kohtuotsuse täitmisel ei ole võimatu ega kohtuotsuse täitmine sel põhjusel R. endatud. Kohtuotsuse täitmise R. endatuse või võimatuse all tuleb Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-67-01 kohaselt silmas pidada olukorda, kus haldusakti täitmine asutuse poolt või haldusaktist tulenevate õiguste kasutamine kolmanda isiku poolt kohtumenetluse ajal loob kaebaja õigusi rikkuvaid tagajärgi, mille kõrvaldamine ei ole pärast kohtuotsuse jõustumist enam mõistlikul viisil võimalik. Diplomi kiitusega väljastamata jätmine ei loo kaebajale tema õigusi rikkuvaid tagajärgi, mida ei ole pärast kohtuotsuse jõustumist võimalik mõistlikul viisil kõrvaldada. Halduskohus on ebaõigesti kohaldanud HKMS §122 lõiget 2, jättes otsustamisel arvesse võtmata ning määruses põhjendamata avaliku huvi ja kolmanda isiku õigused. Tulenevalt HKMS § 12¹ lõikest 2 ja §122 lõikest 2 peab kohus arvestama esialgse õiguskaitse määruse tegemisel lisaks kaebuse esitaja õiguste esialgse kaitse tagamisele ka avalikku huvi ja kolmanda isiku õigusi. Halduskohus ei ole oma määruses põhjendanud, kuidas esialgse õiguskaitse kohaldamine antud asjas avalikku huvi ei kahjusta. Antud asjas on kohus jätnud hariduse kvaliteedi tagamise kohustuse, lõpudokumentide usaldusväärsuse ja nende tunnustamise nii Eestis kui rahvusvaheliselt olulise avaliku huvi aspektist käsitlemata. Halduskohus ei ole esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestanud ega määruses põhjendanud teiste ülikooli lõpetanute õigusi, kes on oma õpingud läbinud samal tasemel kui kaebaja, kuid kes ei ole vaidlustanud ülikooli otsust neile diplomit kiitusega mitte väljastada ja kelle tööd ei ole seega saanud sama vääriliselt tunnustada, asetades nad kaebajaga võrreldes ebavõrdsesse olukorda. Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-03-06 kohaselt tuleb kaebuse perspektiivide hindamisel välja selgitada, kas ja millist kaebaja väidetavat õigust vaidlustatud haldusakt või toiming rikub. Kui kaebusest ei nähtu põhjendatud huvi või subjektiivse õiguse õiguslikku alust, tuleb kaebus menetluse selles staadiumis lugeda perspektiivituks. Diplomi kiitusega (cum laude) andmise tingimusi reguleerib haridusministri 09.02.1999 määrus nr 8 „Diplomi kiitusega (cum laude) andmise tingimuste kinnitamine”. Nimetatud määruse punkti 1 kohaselt peavad kõrgharidust andvad õppeasutused andma välja diplomeid kiitusega (cum laude) selles määruses ettenähtud tingimustel. Määruse jõustumisest alates on üliõpilastel olnud võimalik sellega oma õpingutes arvestada ja nad on saanud mõistlikul määral ette näha tagajärgi, mida toovad nende õpingute tulemused kaasa diplomi kiitusega saamise võimalikkuse osas. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendamatu ja selle rahuldamiseks puudub alus. Kuna Tartu Halduskohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud, ei korda 4 ringkonnakohus, tulenevalt HKMS §-st 47 lg 3 ja TsMS §-st 654 lg 6, oma määruses esimese astme kohtu määruse motiive. Enne määruskaebuse põhjendustele vastamist peab ringkonnakohus vajalikuks vastata R.R.i poolt esitatud vastuses märgitud kahele taotlusele määruskaebust mitte läbi vaadata tulenevalt vaidlustatud määruse sisulise tähenduse kadumisest ülikooli poolt määruse väidetava mittetäitmisega seoses ja määrata ülikoolile vastavalt HKMS §-le 98 lg 3 trahv halduskohtu 15.06.2006 määruse mittetäitmise eest. Ringkonnakohus leiab, et olenemata R.R.i seisukohast, mille kohaselt on ülikooli tegevusetuse tulemusena osutunud vaidlustatud määrus sisuliselt oma tähenduse kaotanuks ja ei too pooltele enam kaasa mingeid õigusi ega kohustusi, tuleb ülikooli poolt esitatud määruskaebus läbi vaadata. Halduskohtumenetluse seadustik ei sätesta esialgse õiguskaitse määruse võimalikust täitmata jätmisest või mittenõuetekohasest täitmisest tekkinud olukorda alusena, mis võimaldaks ringkonnakohtul sellest tulenevalt esimese astme kohtu poolt tehtud esialgse õiguskaitse määruse peale esitatud määruskaebuse läbi vaatamata jätta või asjas menetluse lõpetada. Kuna ringkonnakohus hindab halduskohtu poolt tehtud määruse seaduslikkust ja põhjendatust selle aja seisuga, millal vaidlustatud määrus tehtud on, s. o analüüsib küsimust, kas 15.06.2006 oli esialgse õiguskaitse kohaldamine õige ja põhjendatud või mitte, siis ei ole selle määruse täitmisega või mittetäitmisega seotud probleemid käesoleval juhul esitatud määruskaebuse läbivaatamisega seoses asjakohased. Kuna esialgse õiguskaitse määruse on teinud Tartu Halduskohus ja HKMS §-dest 122 lg 6 ning 98 lg 3 ja 4 tulenevalt saabki määruse või otsuse täitmata jätmise eest trahvi määrata üksnes esimese astme kohus, siis puudub ringkonnakohtul alus käesoleva asja menetlemise raames võtta seisukoht Tartu Ülikoolile trahvi määramise osas ning selle taotluse osas (trahvida Tartu Ülikooli 15.06.2006 kohtumääruse täitmata jätmise eest) edastab ringkonnakohus menetlusökonoomika seisukohast tulenevalt R.R.i 06.07.2006 vastuse koos selles sisalduva taotlusega Tartu Halduskohtule vastava seisukoha võtmiseks. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist:
- Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja seisukohaga, et halduskohus on ülikooli esialgse õiguskaitse korras R.R.ile cum laude diplomit väljastama kohustades vääralt kohaldanud HKMS § 121 lg
- Nimetatud paragrahvi kohaselt võib halduskohus kaebuse esitaja põhjendatud taotluse alusel või oma algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebuse esitaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul oleks kohtuotsuse täitmine R. endatud või osutuks see võimatuks. Käesoleval juhul on R.R. esitanud halduskohtule nii tuvastamiskaebuse kui ka kohustamiskaebuse. Kohustamiskaebuses on taotletud, et kohus kohustaks Tartu Ülikooli väljastama kaebajale baccalaureus artiumi kraad kiitusega (cum laude). Esialgse õiguskaitse taotluses on taotletud, et kohus kohustaks ülikooli andma selline diplom (kiitusega) kaebajale kätte juba 16.06.2006 lõpuaktusel, millise taotluse on halduskohus vaidlustatud määrusega rahuldanud. Tartu Ülikool on määruskaebuses viidanud Riigikohtu halduskolleegiumi määrusele nr 3-3-1-85-04 ja leidnud, et esialgse õiguskaitse kohaldamine oleks seega olnud põhjendatud eelkõige juhul, kui vaidlustatud haldusakti täitmine toob vältimatult kaebajale kaasa tagajärgi, millede kõrvaldamine pärast kohtuotsuse jõustumist ei ole mõistlikul viisil võimalik ning, kui kaebaja ei pruugi pärast kaebuse rahuldamist enam saavutada oma eesmärki. 5 Kuigi käesoleval juhul ei ole tegemist haldusakti vaidlustamisega kaebaja poolt ja haldusakti kehtivuse või täitmise peatamisega, saab Riigikohtu vastavat seisukohta arvestada ka juhul, kui tegemist on kohustamiskaebuse esitamisega. Ringkonnakohus, arvestades asjas olemasolevaid materjale ja kaebuse esitaja poolt väljendatud põhjendusi esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlemisel, ei leia, et halduskohus oleks rikkunud HKMS §-st 121 lg 2 ja ka Riigikohtu poolt antud sisulistest juhistest tulenevaid põhimõtteid esialgse õiguskaitse kohaldamisel. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kaebaja huvi tema senise töö vääriliseks tunnustamiseks selle kaudu, et olenemata vaidluse olemasolust talle siiski väljastatakse diplom kiitusega lõpuaktusel, kus toimub diplomite väljastamine kõigile tema kursusekaaslastele ja millest võtavad osa ka lõpetajate perekonnaliikmed, sõbrad jne, on piisavalt kaalukas põhjus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks. Arvestades kaebuse esitaja poolt esitatud põhjendusi esialgse õiguskaitse saamiseks, on ringkonnakohtu arvates õigesti arvestatud Riigikohtu lahendites väljendatud seisukohti selle kohta, milliseid olukordi tuleb silmas pidada kohtuotsuse täitmise R. endatuse või võimatuse all. Nii ülikooli poolt viidatud lahendis, kui ka Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-67-01 on leitud, et esialgse õiguskaitse kohaldamiseks esineb alus juhul, kui kaebaja ei pruugi ka kaebuse rahuldamisel saavutada oma eesmärki. Seega kaebaja jaoks pöördumatute tagajärgedega on tegemist ka siis, kui ainuüksi kaebuse rahuldamine ei muudaks õiguserikkumist olematuks ja õiguserikkumise kõrvaldamine poleks võimalik üksnes tagajärgede kõrvaldamise abil. R.R. on taotlenud esialgset õiguskaitset põhjusel, et üks cum laude eesmärkidest on ka üliõpilase premeerimise ja tunnustamise funktsioon ning nimetatu realiseerub kõige vahetumalt üliõpilase jaoks just lõpuaktusel vastava diplomi kätteandmisel, kus sellest kordumatust hetkest saavad osa nii üliõpilane ise kui ka tema lähedased ja sõbrad ning sellist emotsiooni ja hetke ei ole võimalik enam korvata ega saavutada sellega, kui cum laude diplom otsustataks välja anda jõustunud kohtulahendi alusel pärast halduskohtumenetluse lõppu. Arvestades seda, et tegemist on kohustamiskaebusega, on halduskohus lisaks eeltoodule põhjendatult arvestanud ja hinnanud seda, kas tegemist võib olla perspektiivika kaebusega või mitte ja on tema käsutuses olnud materjalide põhjal leidnud, et kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu ning seega ei ole esialgse õiguskaitse võimaldamine ka sellest seisukohast alusetu. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud ülikooli väide, et kaebaja töö vääriliseks tunnustamiseks ei saa pidada olukorda, kus diplom kiitusega väljastatakse esialgse õiguskaitse korras enne lõpliku kohtulahendi saamist ja see võib hilisemalt pigem tekitada kaebajale mittevaralist kahju juhul, kui lõpliku kohtulahendiga siiski R.R.i kaebus rahuldamata jäetakse. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja jaoks negatiivse lõpliku kohtulahendi saamise võimalus iseenesest ei saa olla aluseks esialgse õiguskaitse mittevõimaldamisele. See on kaebuse esitaja enda risk ja tema enda otsus, kui ta esialgse õiguskaitse kohaldamist taotleb. Juhul, kui lõplik kohtulahend tehakse tema kahjuks, siis kannab ta ka sellest tulenevaid tagajärgi ning selliste tagajärgede esinemise võimalus ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Oma väidet, et esialgse õiguskaitse alusel juba välja antud cum laude diplomi hilisem võimalik kehtetuks tunnistamine tulenevalt võimalikust ülikoolile soodsast lõplikust kohtulahendist tekitab mittevaralist kahju ka ülikoolile endale, ei ole määruskaebuse esitaja millegagi põhjendanud ega lähemalt selgitanud. Seega ei ole ka alust määruskaebuse esitaja väitel, et halduskohus oleks enne esialgset õiguskaitset kohaldades pidanud rohkem analüüsima cum laude diplomi hilisema võimaliku kehtetuks tunnistamise tagajärgi.
- Põhjendatud ei ole ülikooli väide, mille kohaselt on halduskohus vääralt asunud seisukohale, et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei riku avalikku huvi ja on jätnud määruse tegemisel arvestamata kolmandate isikute huvid. 6 Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et käesolevas ajas esialgse õiguskaitse kohaldamine ei riku avalikku huvi. Määruskaebuses on Tartu Ülikool leidnud, et käesolevas asjas tuleks avalikuks huviks lugeda ülikooli, ülikoolihariduse ning ülikooli poolt väljastatavate diplomite usaldusväärsus ning kohtu sekkumine ülikooli õigusesse määrata kõrghariduse kvaliteedi tagamise kriteeriumid ohustab ülikooli usaldusväärsust ning ülikoolile põhiseadusega tagatud autonoomiat. Samuti leitakse, et avalikuks huviks tuleb pidada kohustust tagada kvaliteetne haridus ning see, et seda haridust tunnustataks. Ringkonnakohus leiab, et need ülikooli poolt viidatud põhimõtted ei anna alust asuda seisukohale, et esialgse õiguskaitse kohaldamisega käesolevas asjas oleks rikutud avalikke huve. HKMS §-de 3 lg 1 p 1 ja 4 lg 2 kohaselt kuuluvad halduskohtu pädevusse avalik-õiguslikud vaidlused, milleks kahtlemata on vaidlus üliõpilase ja avalik-õigusliku ülikooli vahel. HKMS § 7 lg 1 annab igale isikule, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, õiguse pöörduda kaebusega halduskohtusse. Seega ei ole põhjendatud ülikooli arvamus, et kohtuvõimu sekkumine kõrgharidusstandardit ja diplomite väljaandmist puudutavatesse küsimustesse on juba iseenesest avalike huvide kahjustamine ja põhjendamatu sekkumine ülikooli enda autonoomiasse. Lisaks sellele ei ole käesoleva vaidluse esemeks kõrghariduse kvaliteedi tagamise kriteeriumite vms. määramine, kuna R.R. ei ole vaidlustanud haridusministri 09.02.1999 määrust nr 8 ega TÜ Õppekorralduseeskirja p 130, vaid Tartu Ülikooli poolt 19.05.2006 antud tõlgendust õppekorralduseeskirja p-le 130 ja selle tagasiulatuvat kohaldamist. Üksnes asjaolu, et üliõpilane on vaidlustanud ülikoolipoolse tõlgenduse ja taotlenud ka esialgse õiguskaitse korras cum laude diplomi väljaandmist, ei tähenda seda, et sellega oleks juba kahjustatud avalikke huve selle kaudu, et on seatud kahtluse alla Tartu Ülikooli poolt välja antud diplomite usaldusväärsus. Kuna Tartu Ülikool on avalik-õiguslik ülikool, siis võib ja saab ka ülikool olla menetluses vastustajaks, kui üliõpilane või muu ülikooliga avalik-õiguslikes suhetes olev isik vaidlustab ülikooli poolt välja antud haldusakti või tehtud toimingu leides, et see rikub tema subjektiivseid õigusi. Samuti ei ole alust halduskohtu vaidlustatud määrust tühistada põhjusel, et R.R.ile kiitusega diplomi väljastamine esialgse õiguskaitse korras kahjustab teiste ülikooli lõpetanute õigusi, kes on akadeemilised nõuded täitnud samal tasemel kaebajaga ja kellele ei ole ülikoolipoolsest tõlgendusest tulenevalt kiitusega diplomit välja antud ja kes ei ole seda ülikooli otsust ka vaidlustanud. Nagu juba varem märgitud, võimaldab HKMS § 7 lg 1 pöörduda kaebusega halduskohtusse igal isikul, kes leiab, et haldusorgan on haldusaktiga või toiminguga rikkunud tema subjektiivset õigust. Selles osas, kas kaebaja subjektiivseid õigusi on rikutud ja kas kaebus kuulub rahuldamisele, võtab halduskohus seisukoha halduskohtumenetluse käigus ja paneb selle kirja oma otsuses. Asjaolu, et teistele üliõpilastele, kes on akadeemilised nõuded täitnud analoogselt kaebajaga, võib olla omistatud diplom ilma kiituseta tulenevalt ülikooli poolt õppekorralduseeskirja p-le 130 antud tõlgendusest, ei tähenda, et sellest tulenevalt tuleks R.R.ile esialgse õiguskaitse korras cum laude diplomi väljastamine lugeda ebavõrdseks kohtlemiseks. Kui R.R. on HKMS § 7 lg 1 alusel pöördunud kaebusega kohtusse ja selle raames taotlenud ka esialgse õiguskaitse kohaldamist, ei tähenda see seda, et rikutakse teiste üliõpilaste õigusi, kes on olnud nõus ülikoolipoolse tõlgendusega või ei ole seda vaidlustanud. Asjaolu, et osade üliõpilaste suhtes rakendati haridusministri määrust ja TÜ õppekorralduseeskirja p 130 selliselt, nagu tõlgendab seda Tartu Ülikool, ei tähenda, et selliste üliõpilaste olemasolu peaks takistama R.R.il kaebuse esitamist või kohtul tema esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamist.
- Põhjendatud ei ole ülikooli väide, et halduskohus ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamisel andnud eelhinnangut kaebuse põhjendatusele. 7 Sellele, et esialgse õiguskaitse kohaldamine on sisuliselt eelhinnang kaebuse põhjendatusele, on Riigikohus märkinud oma lahendites nr 3-3-1-17-04 ja 3-3-1-13-
- Halduskohus on vaidlustatud määruses sisuliselt hinnanud ka kaebuse põhjendatust, kuna vaidlustatud määruses on toodud halduskohtu seisukoht, et lähtudes kaebuse põhjendustest ja asjale lisatud materjalidest ei ole kohtul alust asuda seisukohale, et R.R.i kaebus on ilmselt perspektiivitu. Ülikooli viide Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-17-04 ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks, kuna halduskohus on, hinnates kaebuse perspektiivikust, sisuliselt andnud eelhinnangu ka kaebuse põhjendatusele ning halduskohus ei pidanud määruses eraldi märkima seda, milline on tema eelhinnang kaebuse põhjendatusele. Seda, et hinnangut kaebuse perspektiivikuse või ilmse perspektiivituse kohta tuleb käsitleda eelhinnanguna kaebuse põhjendatusele, võib ringkonnakohtu arvates järeldada Riigikohtu määrusest nr 3-31-10-06, kuna selle motiveerivas osas on Riigikohus viidanud sellele, et ringkonnakohus leidis õigesti, et kui kohus peab kaebuse rahuldamist ebatõenäoliseks, siis ei ole vaidlustatud haldusakti täitmise peatamine, s. o esialgse õiguskaitse kohaldamine, põhjendatud. Samuti on Riigikohus selles lahendis märkinud, et lisaks ringkonnakohtu poolt viidatud lahenditele (Tallinna Ringkonnakohus viitas lahenditele nr 3-3-1-17-04 ja 3-3-1-13-04) on Riigikohus analoogset seisukohta väljendanud ka hilisemates lahendites nr 3-3-1-76-04 ja 3-3-1-85-04 ning viimatinimetatud määruses on Riigikohtu halduskolleegium täpsustanud, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise aluseks saab olla vaid kaebuse ilmne perspektiivitus. Seega esitatud kaebuse perspektiivikuse hindamine ja sellekohase seisukoha väljendamine on sisuliselt ka eelhinnang kaebuse põhjendatusele ning põhjendatud ei ole ülikooli väide, et halduskohus on selle asjaolu jätnud määruse tegemisel arvesse võtmata. Egon Konsand Viivi Tomson 8 Maili Lokk