lg-le 4 võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse.
lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse varasem käik Harju Maakohtu menetluses on alates 14.11.2007 AS Erel Group hagi Osaühing Presshouse vastu 512 436 krooni nõudes (tsiviilasi nr 2-07-47581). Hageja esitas 24.10.2008 kohtule avalduse, milles palus menetluse tsiviilasjas lõpetada, kuna ta loobub hagist kostja vastu. Hageja lepinguline esindaja palus tagastada poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, so 12 125 krooni. Kostja esindaja menetluse lõpetamisele vastu ei vaielnud ning esitas 28.10.2008 kohtule menetluskulude nimekirja ja palus hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulu 45 600 krooni. Hageja vaidles vastu kostja menetluskulu suurusele. Hageja leidis, et menetluskulu suurus 45 600 krooni ei ole põhjendatud. Kostja õigusabiarvest nr 080599 nähtub, et 01.10.2008 kohtuistungiks ettevalmistamiseks ja istungil osalemiseks kulus kostja esindajal 4 tundi, samas kulus hageja esindajal 1,5 tundi. Hageja ei suutnud toimiku materjalidest leida kostja õigusabiarves nr 080271 kajastatud taotlust tõendite esitamiseks (kostja 08.04.2008 esitatud menetlusdokument ei ole arves nimetatud taotlus), mille koostamiseks kulus väidetavalt 2,5 tundi. Lähtudes tsiviilasja faktilistest asjaoludest tekkis hagejale kostja pahatahtliku käitumise tõttu kahju 512 436 krooni. Hagist loobumine tulenes asjaolust, et hageja ei suutnud tõendada VÕS §-st 338 tuleneva hüvitise nõude aegumistähtaja mitteületamist. Hageja leiab, et tulenevalt asja sisust kuulub kohaldamisele
lg 4, mille kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kostja avaldatud ja hageja arvates ülepaisutatud kulude kandmine oleks hageja suhtes ebamõistlik ja koormav. Hageja viitas ka
§-le 169, mis käsitleb menetluse venimisest tingitud menetluskulude kandmist.
lg 2 sätestab, et tähtaja ennistamisega, tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega ja menetluse taastamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad sõltumata hagi rahuldamisest tähtaja ennistamise avalduse esitaja või kaja või menetluse taastamise avaldaja kanda. Nähtuvalt õigusabiarvest nr 080065, koosnevad viidatud kulud vandeadvokaadi poolt Riigikohtu lahendites sisalduva omandamisest, hagile vastuse koostamisest ja selle redigeerimisest kokku 11 tundi ja 49 minutit summas 25 098,60 krooni koos käibemaksuga. Õigusabiarves nr 080598 märgitud kaja koostamise kestvus on 4 tundi ja 30 minutit ehk 9558 krooni koos käibemaksuga (kaja esitati 11.02.2008, arve selle eest koostati 27.10.2008, pärast hagist loobumise taotluse esitamist). Kuna kohus tegi tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja ei esitanud vastust hagiavaldusele selleks ettenähtud tähtaja jooksul, ei saa hagejalt vastavalt
§-s 169 lg-le 2 välja nõuda arvetes 080065 ja 090598 kajastatud õigusabikulu, kuna kostja esitas kaja kohtule 11.02.2008 koos hagiavalduse ja selle lisadega ehk need on täiendavad menetluskulud, mida hageja ei pea vastavalt seadusele kandma. 2
lg 1 p-st 3 lõpetas kohus menetluse otsust tegemata seoses hageja hagist loobumisega. Kooskõlas
lg 2 p-ga 2 kuulub hagejale tagastamisele pool hagi esitamisel riigituludesse tasutud riigilõivust. Hagejale kuulub tagastamisele riigilõiv 12 125 krooni, kuivõrd hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 24 250 krooni.
lg 1 järgi asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 järgi asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks.
lg 4 kohaselt kui hageja hagist loobub või võtab hagi tagasi, mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Käesoleval juhul hageja ei loobunud hagist põhjusel, et kostja on nõude rahuldanud. Kuna kohus asja sisuliselt ei lahendanud ega tõendeid ei hinnanud, puudub kohtul alus menetluskulude jaotamisel tugineda
Eeltoodu alusel tuleb kostja põhjendatud ja tõendatud menetluskulud panna hageja kanda. Kostja esindaja esitas taotluse hagejalt menetluskulude väljamõistmiseks summas 45 600 krooni ja selle tõendamiseks Advokaadibüroo Ruus, Koch ja Vabamets arved nr 080598 27.10.2008 summas 8100 krooni, nr 080599 27.10.2008. summas 11 610 krooni, nr 080065 20.02.2008 summas 21 270 krooni ja nr 080271 09.05.2008 summas 4620 krooni. Tegemist on ebamõistlikult suure esindaja kuluga, mis ei vasta tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esindaja tegelikule töömahule. Toimiku järgi esitas kostja esindaja menetluses kaja tagaseljaotsuse peale, vastuse hagiavaldusele, täiendava seisukoha ning teesid, kostja esindaja osales korraldaval kohtuistungil kestusega 30 minutit ning kohtuistungil kestusega 1 h 10 minutit.
lg 2 järgi tähtaja ennistamisega, tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega ja menetluse taastamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad sõltumata hagi rahuldamisest tähtaja ennistamise avalduse esitaja või kaja või menetluse taastamise avaldaja kanda. Seetõttu tuleb kostja menetluskulud, mis on seotud kaja esitamise ning menetluse taastamisega, jätta kostja enda kanda. Samuti tuleb jätta kostja enda kanda arves nr 080271 kajastatud taotluse koostamise tõendite esitamiseks ja esitamise eest taotletud summa 4500 krooni, kuivõrd vastavat taotlust tsiviilasja materjalide juurde ei esitatud. Ülepaisutatud on kostja esindaja märgitud ajakulu hagiavaldusele vastuse koostamisel ja kohtuistungiteks ettevalmistumisel ning istungitel osalemisel, so vastavalt 10 h 30 minutit ning 6 h ja 27 minutit. Põhjendatud on arvestada nimetatud toiminguid 5,5 tunni ja 4 tunni ulatuses. Jääb arusaamatuks, milles seisnes arve nr 080065 kohaselt hagiavalduse redigeerimine 1 h ja 19 min 3
-i kohtukulude kindlaksmääramise ja jaotuse regulatsiooni eesmärk on panna kohtukulude tasumise kohustus hagist loobunud hagejale, kes põhjustas põhjendamatu hagiavalduse esitamisega kostjale ebamugavusi ja kulutusi. Riigikohus sedastas lahendis nr 3-2-1-95-03, et kohtukulude jaotamise regulatsiooni eesmärgiks on lisaks kohtukulude hüvitamisele poolele, kelle kasuks tehti kohtuotsus, ka poolte distsiplineerimine ning nende protsessiõiguste heauskse kasutamise tagamine. Kuna hageja põhjustas kostjale kohtukulude tekkimise oma põhjendamatu hagiavalduse n.ö igaks juhuks esitamisega ja kuna asja materjalid sisaldasid detailseid üksikasju (s.h ekspertarvamust), millega kostja pidi vastuse koostamiseks ja igakordseks istungiks ettevalmistamiseks põhjalikult 4
Nende kulude väljamõistmata jätmist ei ole ka kaebaja vaidlustanud. Maakohus on menetluskulude jaotamisel õigesti kohaldanud
lg-t 4 ja § 1741 lg-t 1, kuid ebaõigesti määranud kindlaks menetluskulude suuruse.
lg 1 järgi tuleb lepingulise esindaja kulud välja mõista põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegium leiab, et lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse üle otsustamisel tuleb kohtul lähtuda poole poolt kohtule esitatud dokumentidest ja hinnata kulude seotust asja läbivaatamisel kulunud ajaga ja vaidluse keerukusega. Kolleegiumi arvates on aga maakohus ebaõigesti jätnud välja mõistmata 09.05.2008 arve nr 080271 alusel tasumisele kuuluva 4 620 krooni. Vastavalt spetsifikatsioonile on õigusabi osutatud 08.03.2008 seoses taotluse koostamise ja esitamisega tõendite esitamiseks. Toimikus on kostja lepingulise esindaja adv Taivo Ruusi poolt 08.04.2008 esitatud kostja täiendav seisukoht, millele on lisatud dokumentaalne tõend ja selgitatud vajadust ära kuulata eelnevalt esitatud tunnistajad. Seega vastab esitatud arve tehtud tööle ja maakohtul ei olnud alust jätta seda menetluskulude kindlaksmääramisel arvestamata. Kolleegium leiab, et arvestades nõude aluseks olevate asjaolude keerukust ja hagile esitatud põhjalikku vastust ning samuti vajadust valmistuda nii korraldavaks kui ka kohtuistungiks, ei saa lugeda põhjendamatuks ajakulu korraldavaks istungiks ja kohtuistungiks ettevalmistamiseks ning hagile vastuse koostamiseks. Kolleegium leiab, et eeltoodud toimingutele tehtud kulutused on põhjendatud ja vajalikud. Õige on maakohtu märkus, et arve nr 080065 spetsifikatsioonil olev selgitus 03.01.2008 toimingu „hagiavalduse redigeerimine“ osas, kuid kolleegiumi arvates on veenev kaebaja selgitus, mille kohaselt on kommentaar ebatäpne, kuna redigeeriti vastust hagile. Arvestades eeltoodut leiab kolleegium, et hagejalt tuleb välja mõista kostja menetluskuluna 37 500 krooni. Margo Klaar Tiit Kollom Malle Seppik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.