KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Indrek Saar Otsuse tegemise aeg ja koht
- oktoober 2008 Rapla Tsiviilasja number 2-08-22858 Tsiviilasi E J hagi S J vastu elatise väljamõistmiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja E J (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht x xxxxxx xxxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxx). Kostja S J (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx x-x xxx xxxxx xxxxx xxxxxxx). Menetluse liik Kirjalik RESOLUTSIOON Välja mõista S Jlt E J kasuks alates
- juunist 2008 igakuiselt 2175 krooni elatusraha kummagi poja M J (isikukood xxxxxxxxxxx) ja M J (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks. Palga alammäära tõstmisel kuulub elatis suurendamisele kuni uue alammäärani. Lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel võib huvitud isik esitada kohtusse hagi elatise määra muutmiseks. Kohtukulude jaotus S J kanda jätta hageja menetluskulud. Hageja võib 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest, esitada kohtule avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates otsuse menetlusosalisele kättetoimetamise päevast, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Hageja nõue Hagist nähtub, et poolte kooselu lõppes
- novembril 2007, mil lapsed jäid elama hageja juurde. Kostja ei ole korduvatele lubadustele vaatamata laste ülalpidamist toetanud ja on lapsed täielikult hageja ülalpidamisel. Hageja igakuine töötasu on 16 848 krooni, kostjal ca 10 000 krooni. Hagi kohaselt kulub xx. xxxxxxx xxxx sündinud poja M ülalpidamiseks kuus 6907 krooni ja xx. xxxxxxxxx xxxx sündinud poja M ülalpidamiseks 4851 krooni. Hageja palub kummagi lapse jaoks kostjalt välja mõista elatise 2175 krooni kuus. Kostja seisukoht Kostja võtab hagi õigeks. Kirjalikust vastusest nähtub, et ta sõlmis 13.märtsil 2008.a. hagejaga lepingu ühisvara jagamiseks, mille kohaselt kohustus tasuma hagejale 2009.a. märtsikuuks 100 000 krooni, millest 60 000 krooni on hüvitus auto eest ja 40 000 krooni toetus laste ülalpidamiseks ühe aasta eest. Sel ei ole ta hagejale ka elatist maksnud. Kohtu seisukoht Mõlemad pooled on andnud nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses. Kohus leiab, et kirjalik menetlus on TsMS § 403 lg. 1 kohaselt võimalik ning hagi tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama ja kui üks vanem seda ei tee, siis võib kohus teise vanema nõudel temalt välja mõista elatise. Kostja poolt viidatud lepingust ei nähtu kokkulepet laste ülalpidamiskohustuse teistsuguse täitmise osas. Hüvituse 100 000 krooni kohustus kostja tasuma hagejale ühisvarast temale jääva korteriomandi ja liisinglepingust tulenevate õiguste eest. Seepärast tuleb kostjalt elatis välja mõista. PkS § 61 lg 2 kohaselt tuleb elatise suuruse määramisel arvestada nii lapse vajadusi kui ka kummagi vanema varalist seisundit. Hageja soovib elatist laste jaoks PkS § 61 lg 4 ette nähtud alammääras, milleks alates
- jaanuarist 2008 on 2175 krooni kuus. Kostja ei ole elatise suurusele vastuväiteid esitanud. Hagetav elatis on vähem kui pool hageja poolt esitatud arvestuslikust kulust kummagi lapse kohta kuus. Kohtul puudub alus elatise määramiseks teistsuguses summas. TsMS § 162 lg. 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Indrek Saar Kohtunik
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.