lg 1 alusel tuleb hagi rahuldada, kui kostja võtab hagi õigeks.
lg 4 järgi ei ole kohus põlvnemise asjas hagi õigeksvõtuga küll seotud, kuid antud juhul ei ole õigeksvõtus alust kahelda ega selle vastuvõtmisest keelduda. Perekonnaseaduse (PkS) § 42 lg 1 kohaselt võib juhul, kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, põlvnemise isast tuvastada lapse ema nõudel kohus. PkS § 60 lg 1 alusel on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Kui üks vanem seda ei täida, siis võib kohus teise vanema nõudel temalt välja mõista elatise. Poolte seletustest nähtub, et kostja ei ole lapse ülalpidamisest osa võtnud ja hageja nõue on seega põhjendatud. PkS § 61 lg 2 järgi tuleb elatise suuruse määramisel arvestada nii lapse vajadusi kui ka kummagi vanema varalist seisundit. Kohtule on esitatud väljavõtte kostja pangakontodest ajavahemiku 2008.a. juuli kuni 06.jaanuar 2009.a. kohta. Neist nähtub, et kostja töötasu on olnud 2008.a. oktoobri ja novembrikuus 5000 krooni, juulikuus 8576 krooni, augustikuus kontole laekumisi ei ole, septembri ja oktoobrikuus on tehtud sularahas kaks 500 kroonist ja kaks 1000 kroonist sissemakset. Kohtul ei ole alust kahelda, et kostjal puudub kindel sissetulek. Kuna kostja ei ole kunagi lapse ülalpidamisest osa võtnud ega suutnud kujundada arvamust, millises summas ta võiks tulevikus lapse ülalpidamist 3 toetada, siis peab kohus õigeks elatise välja mõista selle alammääras, milleks on alates 01.jaanuarist 2008.a. 2175 krooni kuus. Hageja on soovinud väljamõistetavale elatise lisada igakuiselt ka tulumaksu tasumiseks vajaliku osa. Kohus leiab, et hageja peab elatise nõudmisel arvestama tulumaksu tasumise kohustusega ja esitama nõutava summa vajaduse korral tulumaksu tasumiseks vajaliku osa võrra suuremana. Kohtul puudub õigus hageja nõuet suurendada. PkS § 70 lg 1 alusel mõistab kohus elatise välja alates hagi esitamisest, sama paragrahvi lg. 2 kohaselt võib hageja nõudel elatise välja mõista ka kuni aasta enne hagi esitamist, kui kohustatud isik selle aja jooksul ei võtnud lapse ülalpidamisest osa ning ei esinenud elatise tasumise kohustusest vabastamise aluseid. Kohus leiab, et kuna lapse põlvnemine ei olnud tuvastatud, siis ei ole antud juhul otstarbekas elatist enne hagi esitamist tagasiulatuvat välja mõista ja elatis tuleb välja mõista alates hagi esitamisest s.o. 10.novembrist 2008.a.,
lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjus otsus tehakse.
3 kohaselt tunnistab kohus elatise väljamõistmise otsuse omal algatusel hagejale hädavajalikus osas viivitamatult täidetavaks. Kuna kostja ei ole lapse ülalpidamisest kunagi osa võtnud, siis tuleb otsus tunnistada viivitamatult täidetavaks täies ulatuses. Indrek Saar Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.