§-de 113 lg 1, 101 lg 1 p-de 1, 6; 108 lg 1; 628 lg 1 alusel kostjalt välja mõista: 1) võlgnevuse põhiosa 471,74 kr, viivise 470,74 kr. Kostja vastuväited Kostja kohustus kohtule kirjalikult vastama 10.02.2009. Kostja kohtule kirjalikult ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 07.09.2005, 08.09.2005 liitumis- teenuste osutamise lepinguga nr L-309395 ja kliendilepinguga nr 3926068 loeb kohus tuvastatuks, et hageja kohustus osutama kostjale lepingus määratud teenust ning kostja kohustus selle eest tasuma. Arvetega A6533797, A-6720774, A-6797334, A-6894224, A-7151394 loeb kohus tuvastatuks, et kostjal on kasutatud teenuste eest tasumata 471,74 kr. Vastavalt lepingule on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivist 0,2% päevas tähtaegselt tasumata summalt. Viivise arvestus 0,2%x1021 päevax471,74= 963,29 kr. Hageja vähendab viivise nõuet 470,74 kroonini.
lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ning § 103 lg 2 sätestab, et kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
kohaselt on raha maksmise kohustuse rikkumisel vabandatavus välistatud, s.o raha maksmise ees vastutab võlgnik alati ja võlausaldaja võib täitmist alati nõuda. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.