sätestab, et kohustused tuleb täita vastavalt seadusele või lepingule.
lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Hageja nõuabi kohustuse täitmist ja kohus leiab, et nõue tuleb rahuldada.
lg 1 p 6 sätestab ka, et võlgniku poolt kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Pooled on viivise nõudeõiguses kokku leppinud lepingu p. 2.5, mille kohaselt arvete tasumisega viivitamisel on müüjal õigus peatada ja/või lõpetada lepingu täitmine ja nõuda ostjalt viivist 0,3% tähtaegselt tasumata summalt päevas iga viivitatud päeva eest võlgnevuse tekkimise päevast arvates. Kuna ostja, OÜ Puhu-Risti ei täitnud kohustust nõuetekohaselt, on hagejal õigus arvestada ja nõuda temalt viivise tasumist. Hageja on esitanud kostjale viivisearved (t lk 20-30)varasemal perioodil mittenõuetekohaselt tasutud arvete osas arvestatud viiviste saamiseks. Arvete kohaselt on kostja võlgnevus viiviste osas 78 512.70 krooni. Põhivõlad, mille osas on viivised arvestatud, on kostja tasunud, kuid ei ole tasunud viiviseid. Kostja viiviste nõude ja arvutuse osas ei ole vastuväiteid esitanud. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivised käesoleva hagi põhinõudeks oleva võlgnevuse 200 257.12 krooni eest kuni põhivõla tasumiseni. Viivised palus hageja arvestada alates hagi esitamisest s.o 15.10.2008.a. Kuni kohtuotsuse tegemiseni oli kostja põhivõla tasumisega viivituses 140 päeva. Viivisesumma päevas on 200 257.12 X 0,3% =600.77 krooni. Viivisenõue kokku on 84 107.80 krooni. Kuna viivist võib nõud kuni kohustuse kohase täitmiseni, võib hageja kohtuotsuse tegemisele järgneva aja eest samuti nõuda viivist ja selles osas kuulub hagi samuti rahuldamisele. 3 Hageja on esitanud hagi lisaks põhivõlgnikule, kelleks on OÜ Puhu-Risti ka käendaja vastu. Hageja ja Uxxxx Pxxx on 29.09.2006.a sõlminud käenduslepingu (t lk 31-32), mille p 1.1 kohaselt võttis Uxxxx Pxxx endale kohustuse vastutada hageja ees hageja ja OÜ Puhu-Risti vahel 29.09.2006.a sõlmitud müügilepingu nõuetekohase täitmise eest. Lepingu p 1.2. sätestas, et käendaja vastutab võlausaldaja ees müügilepingu täitmise eest solidaarselt võlgnikuga (OÜga Puhu-Risti), kuid mitte suuremas ulatuses kui käenduslepingus sätestatud rahaline maksimumsumma. Maksimumsummaks on samas lepingu punktis märgitud 500 000 krooni. Vastavalt
lg 1 kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.
lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama sätte lg 2 järgi vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Kuna Uxxxx Pxxx on sõlminud hagejaga käenduslepingu, millega ta võttis endale solidaarselt OÜ-ga Puhu-Risti kohustuse täita 29.09.2006.a müügilepingust tulenevaid kohustusi, on hageja nõue Uxxx Pxxx vastu põhjendatud. Osaühingult välja mõistetavad summad jäävad alla lepingus kokku lepitud käenduse maksimummäära, mistõttu tuleb need täies ulatuses ka Uxxxx Pxxxxx välja mõista solidaarselt osaühinguga. Kohus märgib, et Uxxxx Pxxx vastuväited seoses rakse majandusliku olukorraga ei ole sellist laadi, et vabastaksid ta kohustuse täitmisest. Isikul on lepingut sõlmides vabadus ja ka kohustus hinnata oma äririske ja seejärel otsustada, kas sõlmida leping või mitte. Kohustuse täitmisest ei vabasta ka asjaolu, et Uxxxx Pxxx püüdis hageja esindajaga kokkulepet sõlmida, kuid kokkulepet ei saavutatud. Kokkulepe võla tasumiseks on alati tervitatav, kuid ka ilma kokkuleppeta tuleb isikul oma lepingust tulenevaid kohustusi täita. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja nõue rahuldada kostjate suhtes solidaarselt. Kohtukulude jaotus TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg 2 ja 3 jätab kohus hageja kohtukulud täies ulatuses kostja kanda. Kohus ei teinud asja menetlemisel TsMS § 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 10 750 krooni ja hagi tagamise kautsjonit 13 938.49 (krooni (t lk 52-53). Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Maimu Laumets Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.