VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-08-83065
- aprill 2009, Narva Kohtuasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad E B hagi I B vastu elatise nõudes 18000 (kaheksateist tuhat) krooni Hageja: E B (ik xxx, elukoht xxx) Kostja: I B (ik xxx, elukoht xxx) Hagimenetlus
- märts 2009, avalik kohtuistung Istungisekretär Jelena Šilina, tõlk Tatjana Artemjeva Pooled, hageja nõustaja Deniss Stepanov
- E B hagi rahuldada osaliselt.
- Mõista I B välja E B kasuks elatis tütre U B, sünd xxx, ülalpidamiseks igakuise elatusrahana alates 01.10.2008 kuni tütre täisealiseks saamiseni, s.o kuni xxx summas 2420 (kaks tuhat nelisada kakskümmend) krooni, kuid mitte vähem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.
- Elatis tuleb tasuma hiljemalt iga kuu 10-ks. kuupäevaks.
- Määrata kostjale I B tähtaeg elatise tasumiseks ajavahemiku eest 01.10.2008.ast-01.03.2009.a-ni, kuni 10.09.2009.a.
- Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele tagatiseta. Menetluskulud jätta kostja I B kanda Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 TARTU; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: tarturk.info@just.ee või tarturk.menetlus@just.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluse liik Asja läbivaatamise kuupäev Istungil viibinud isikud Istungil osalenud isikud Resolutsioon Menetluskulud Edasikaebamise kord Tamara Šabarova Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Tsiviilasi nr 2-08-83065 Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Kohtule 08.12.2008 esitatud hagiavalduse kohaselt pooled on registreeritud abielus alates 04.09.2007.a. Pooltel on ühine alaealine laps U B 28.10.2005 s.a. Pärast seda kui kostja sõitis Soomesse 01.09.2007.a. uue aasta alates kostja hakkas palju alkoholi pruukima, töötab perioodiliselt tööle vormistamiseta aga käesoleval ajal kuskil ei tööta ja mingi materiaalabi oma lapse ei osuta. Pooled ei või elada koos ja nende tütar U B elab koos hagejaga. Käesoleval ajal hageja ei tööta kuskil, kuna oli koondatud seoses ettevõtte reorganiseerimisega. Hageja sissetulekut ei jätku lapse vajaduste rahuldamiseks. Kostja tulud hageja ei tea, kuid leiab, et tal on võimalus maksta hagejale igakuiselt lapse ülalpidamiseks 2000 kr. Peale seda, U B on allergia mingi toidule aga just kalale, tomatitele, magustele, šokolaadile. U B käib lasteajas Igakuiselt U B ülalüidamiseks on vaja • eluasemekuulud 2500 kr; • kuulutused transpordile 125 kr; • kodu toiduraha, puuviljad, majustused umbes 1000 kr; • sidekuulud ei ole • tervishojule 300 kr; • riided ja jalatsid umbes 1000 kr. kuus; • lasteaed umbes 640 krooni • korteri ja kommunaalteenused koos üüri tasumisega umbes 1000 kr. Kokku 6 565 (kuus tuhat viissada kuuskümmend viis) krooni Ülaltoodu alusel palub hageja välja mõista kostjalt alaealise lapse U B sündinud xxx ülalpidamiseks hageja kasuks 2000 kr, alates 01.03.2008.a. ja kuni lapse täisealisuseks saamiseni; välja mõista kostjalt hageja kasuks kõik hageja kohtukulud. TSIVIILASJA HIND Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. 2
(6)Tsiviilasi nr 2-08-83065 TsMS § 129 lg 2 järgi seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hageja palub mõista kostjalt välja elatis summas 3000 krooni, hagiavaldus on esitatud 24.10.2008, seega antud asja hagihind moodustab 18000 krooni (2000 krooni * 9 kuud). KOSTJA VASTUVÄITED Vastavalt kostja vastusele (tl 14-15) ta ei nõustu hageja poolt näidatud lapse vajaduste suurusega. Ei ole kostja nõus ka tasuma elatis alates 01.03.2008, kuna pooled elasid koos kuni 10.10.2008. Sel ajal hageja ei töötanud, viibis dekreetpuhkusel, tema poeg õppis Kutsekoolis ja töötas ainult kostja. Viimane kord kostja andis raha perekonnale summas 3000 krooni 2008.a oktoobris. HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA Hageja arvamuse kohaselt hagi vastuse kohta (tl 21-22) kostja ei kinnita dokumentalselt oma sõnad, et kolmeaastane tüdruk maksab kogu korteri eest ja et korteri ja komunalteenuste eest igakuiselt ei või olla 1000 krooni. Kahetoalise korteri eest tasumine suvel vähem 1000 krooni, aga talvel kütmist arvestusega umbes 1500 krooni. Peale seda korteri eest tütar ei maksa, kuna kuuskil ei tööta, kostja oma korteri eest ka ei maksa. Peale seda, veebruaril 2009.a. hageja tasus korteri eest 1727,63 krooni aga 2009.a märtsi eest temal on vaja tasuda 2034.66 krooni. Edasi eluasemekulude ja riidete ja jalatsite peale hageja on näitanud ka lasteaiale, tervishoiule kulud, kulutused transpordile, kodu toiduraha, puuviljad, majustused, mänguasjad jne. Peale seda, kostja arvates pooled ühiselt elasid umbes kuni 10.10.2008.a. ja sellel ajal hageja ei töötanud, kuna asus dekreetpuhkusel aga teda poja S P õppis Kutsekoolis ja et kogu see aja ainult üksi kostja töötas. See ei ole nii, kui hageja veel asus dekreetpuhkusel, ta töötas firmas Libostrell OÜ mitteametlikult alates 28.08.2008.a. kuni juunini 2008.a. Hagejal ei ole tööraamatu käes, sellel ajal hageja poeg S ka töötas. Kostja väide, et viimane kord ta andis eluasemekuludele raha summas 3 000 krooni 2008.a oktoobril ei ole kinnitatud dokumentaalselt, konto väljavõttest 01.01.2004 - 23.03.2009 ei ole näha raha summas 3 000 krooni saabumist. Viimasel korral kostja kandis hageja arveldusarvele raha summas 275 krooni 25 augustil 2008.a. Kostja palus hagejat võtta tema arveldusarvelt raha summas 17 000 krooni, kuna kostjal varastati dokumendid (ID-kaardi ja arveldusarve number), aga pärast need raha hageja tagastas kostjale. Pooled läksid lahku 23.09.2008.a, mitte 10.10.2008.a. Hageja palub välja mõista kostjalt alaealiste lapse U B, sündinud xxx., ülalpidamiseks hageja kasuks 2000 kr. miinus tulumaks, alates 01.03.2008.a kuni lapse täisealiseks saamiseni ja mõista kohtukulud. 3
(6)Tsiviilasi nr 2-08-83065 KOHTUISTUNG Hageja seltas, et tal ei ole poega S, S on tema endine abikaasa. Hageja toetas oma nõuded ja nende põhjendusi, kinnitas, et teadlik, et elatise miinimummäära on 2175 krooni, kuid nõuab 2000 krooni pluss tulumaks. Kostjalt 3000 krooni saamist eitab. Kostja seletas, et poolte vahel oli kokkulepe, et ta hakkab tasuma elatis alates 01.01.2009, aga kostja ei pretendeeri ühisvarale. Kostjal on 60% töövõimekaotust ja ta saab toetust. Kostja nõustus tasuma elatis alates hagi esitamisest või 2008.a oktoobrist, kuna 2008.a oktoobrini pooled elasid koos. Kostja ei nõustunud tasuma elatis koos tulumaksuga, on nõus tasuma 1500 krooni. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub seega rahuldamisele ka osaliselt. Tsiviilasjas esitatud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud järgmised asjaolud: et pooltel sündis xxx tütar U B. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud sünnitunnistusega CL 0304321 (tl 3). Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selle summa vähendamine vastavalt sama paragrahvi lg-le 6 on võimalik juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Alates 01.01.2008 on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4350 krooni, pool millest moodustab 2175 krooni. PKS § 70 lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest, mis on antud asjas 08.12.2008. Sama paragrahvi lg 2 alusel kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Kostja on hagi õigeks võtnud osaliselt ja nõustunud maksma elatist 1500 krooni kuus alates hagi esitamisest või 2008.a oktoobrist. Hageja ei ole ettepanekuga nõus ja jääb oma nõuete juurde. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg-st 1 tulenevalt tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks. Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest. Poolte ühine tütar on 3-aastane. Sotsiaalministeeriumi uuringust „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“ (edaspidi Metoodika), selgub, et tarbimiskulutused linnas elavale tervele 0-6.aastasele lapsele moodustavad 1875 krooni kuus (vaata: http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Sotsiaalvaldkond/kogumik/Lapse_kulud_1_.p df). 4
(6)Tsiviilasi nr 2-08-83065 Metoodika (lehekülg 37) järgi esitatud arutelu puhul on põhiliseks aluseks 2003.aasta hinnatase. Leitud näitajaid tuleks iga-aastaselt korrigeerida tarbijahinna indeksi (THI) alusel. Internetist saadud andmete kohaselt (vaata näiteks: http://www.kaupmeesteliit.ee/ menüüst ”Statistika”, allmenüüst ”Tarbijahinnaindeks”) tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes 2003 aastaga oli 2004.aastal 3%, seega tarbimiskulutused linnas elavale 0-6.aastasele lapsele moodustasid 1931,25 krooni (1875 krooni * 3% + 1875 krooni). Tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes 2004 aastaga oli 2005.aastal 4,1%, seega tarbimiskulutused linnas elavale 0-6.aastasele lapsele moodustasid 2010,40 krooni (1931,25 krooni * 4,1% + 1931,25 krooni). Tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes 2005 aastaga oli 2006.aastal 4,4%, seega tarbimiskulutused linnas elavale 0-6.aastasele lapsele moodustasid 2098,90 krooni (2010,40 krooni * 4,4% + 2010,40 krooni). Tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes 2006 aastaga oli 2007.aastal 6,6%, seega tarbimiskulutused linnas elavale 0-6.aastasele lapsele moodustasid 2237,40 krooni (2010,40 krooni * 6,6% + 2010,40 krooni). Tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes 2007 aastaga oli 2008.aastal 10,4%, seega tarbimiskulutused linnas elavale 06.aastasele lapsele moodustasid 2470,10 krooni (2237,40 krooni * 10,4% + 2237,40 krooni). Seega tarbimiskulutused linnas elavale 0-6.aastasele lapsele moodustavad 2470,10 krooni. Üleval tuvastatud asjaolud loeb kohus üldtuntuks, mida ei ole vaja tõendada vastavalt varem tsiteeritud TsMS 231 lg
- Laps elab hagejaga koos. Laste vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu-, riietuse-, õppetarvete- ja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Lapse elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Hageja ei esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et lapsel on krooniline haigus, millega seoses kannab hageja täiendavaid kulutusi. Hageja väide, et lapsel on allergia jäi paljasõnaliseks. Riigikohus on oma 09.03.2005 otsuses nr 3-2-1-7-05 leidnud, et PKS § 61 lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Hageja palus mõista kostjalt elatis välja summas 2000 krooni kuus pluss tulumaks. Hageja palus elatise välja mõista tagasiulatuvalt alates 01.03.2008, väites, et kostja ei pidanud last vabatahtlikult selle aja jooksul üleval. Kostja ei olnud sellega nõus, kuna pooled elasid koos kuni 2008.a oktoobrini ja kostja andis hagejale raha. PKS § 70 lg 2 kohaselt kohtul on õigus, aga mitte kohustus mõista elatis tagasiulatuvalt. Hageja poolt esitatud arvelduskonto väljavõte kohaselt (tl 25-43) ajavahemikul 19.03.2008 kuni 25.08.2008 kandis I. B hagejale üle elatise, summas 26475 krooni (tl 38, 40-41), mis teeb kuus 4412,50 krooni. Hageja väide, et kostja ei andnud talle raha või et andis raha uute dokumentide tegemiseks, jäid paljasõnalisteks. Seega loeb kohus põhjendatuks elatisi väljamõistmise alates 01.10.
- Kostja väide, et tal on töövõimetuskaotus 60% ei ole millegagi tõendatud, seega ei pea kohus põhjendatuks kostja vastuväidet mõista talt välja elatis summas 1500 krooni. 5
(6)Tsiviilasi nr 2-08-83065 Kohus leiab, et hageja nõue mõista kostjalt elatis välja summas 2000 krooni, millele lisandub tulumaks on põhjendatud ja seadusega kooskõlas, kuna füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 alusel tulumaksu. Lähtudes ülaltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab elatise kostjalt hageja kasuks välja poolte tütre ülalpidamiseks alates 01.10.2008 kuni tütre täisealiseks saamiseni summas 2420 krooni (2000 krooni + 21% tulumaks). Vastavalt PKS § 61 lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. MENETLUSKULUD Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Ülalöeldust ning TsMS § 162 lg-test 1 ja 2 lähtudes leiab kohus, et menetluskulud antud tsiviilasjas peab kandma kostja I B, kelle kahjuks otsus on tehtud. Kohus selgitab hagejale, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1. Tamara Šabarova Kohtunik 6
(6)