) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega Tsiviilasi nr 2-08-70041 kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt
lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Kohtule 24.10.2008 esitatud hagiavalduse kohaselt kostja on hageja isa, kes elab hageja emast lahus. Hageja elab emaga ja noorema õega. Viru Maakohtu 10.07.2007.a kohtuotsusega välja mõisteti elatusraha hageja ema kasuks hageja ja tema õe ülalpidamiseks ulatuses 3.600 krooni kuus kahele. Hageja suhtes selle kohtuotsuse kehtivus on lõppenud, kuna 10.10.2008.a sai hageja täisealiseks, aga jätkab õppima Narva Täiskasvanute koolis päevases osakonnas 10A klassis ning ei oma sissetulekut. Hagejal ei ole võimalust töötada õppegraafiku tõttu, samuti mitte keegi ei võta teda tööle keskhariduseta. Veel jäi õppima 3 aastat (10, 11, 12 klassid). Seega vastavalt Perekonnaseaduse § 60 lõikele 2 on hageja isa kohustatud ülal pidama teda õppemise lõpetamiseni. Hageja elab ema ülalpidamisel, aga tal on miinimumpalk ja hagejal on ka noorem õde, keda ema ülal peab. Emal ei jätku raha, et rahuldada hageja vajadusi. Hageja vajadused on: Eratunnid (inglise keel, eesti keel) - inglise keel 75 kr /tund 2 korda nädalas, kuus on 600-675 krooni; eesti keel - 100 kr/ tund 2 korda nädalas, kuus on 800-900 krooni. Kokku 1400-1575 krooni kuus. Ujula 80 krooni kuus Koolitarbed, õpikud, erinevad üritused - 250 krooni kuus Taskuraha - 300 krooni kuus Mobiiltelefon - 150 krooni kuus Toitmine - 3600 krooni kuus Riided, jalanõud - 700 krooni kuus. Hügieenitarbed ja kosmeetika, juuksuri teenused - 200 krooni kuus Hageja osa korteri hooldamises - 550 krooni kuus (elavad kolmekesi) Kokku ca 7000 krooni. Kostja töötab politseinikuna, tal on stabiilne ja piisav sissetulek. Arvestades kõiki asjaolusid leiab hageja, et kostjal on võimalus maksta elatised ulatuses 3000 krooni kuus. Eeltoodu alusel palub hageja välja mõista kostjalt V R elatusraha tema ülalpidamiseks ulatuses 3000 krooni kuus, kuid mitte väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära alates 10.10.2008.a kuni kooli lõpetamiseni, s.t. kuni 30.06.2011. Välja mõista 2
) § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus.
lg 2 järgi seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hageja palub mõista kostjalt välja elatis summas 3000 krooni, hagiavaldus on esitatud 24.10.2008, seega antud asja hagihind moodustab 27000 krooni (3000 krooni * 9 kuud). KOSTJA VASTUVÄITED Vastavalt kostja hagi vastusele (tl 15) hagiavaldusega ta kategooriliselt ei nõustu. Hageja A.R õpib Narva Õhtukeskkooli 10 klassis, kes nõuab kostjalt välja mõista elatustasu enda ülalpidamiseks 3000 krooni ulatuses alates 10.10.2008.a. kuni 30.06.2011.a. Hageja A.R on täisealine. Õppides Narva Kutsekeskuses ei soovinud tema omandada elukutset ja puudulike teadmiste pärast kustutati ta õpilaste nimekirjast. Peale seda esitas A.R dokumendid õhtukeskkooli. Oma hagiavalduses väidab hageja, et õpib tava gümnaasiumis ja sellepärast ei saa õpinguid siduda tööga. Õhtukeskkool töötab kahes vahetuses ja soovikorral on õpilasel võimalik enda ülalpidamiseks teha tööd ning saada tehtud tööle töötasu. Kahjuks hageja eelistab enda ülalpidamiseks nõuda täisealisena kostjalt elatist. Narva Täiskasvanute Õhtukeskkoool ei kuulu PKS § 60 lg-s 2 sätestatud kategooriasse. Hageja lihtsalt ei soovi teha tööd ja teenida raha enda ülalpidamiseks vaid tahab olla kostja ülalpeetav. Lähtudes ülalöeldust palub kostja lugeda hageja A R hagi alusetuks ning põhjendamatuks; kohtukulud määrata hagejale; juhul kui kostja vastus tagasi lükatakse soovib ta kohtuistungist isiklikult osa võtta. HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA Hageja arvamuse kohaselt hagi vastuse kohta (tl 18-19) kostja vastusest tuleneb, et ta pole nõus täitma nii vabatahtlikult kui ka sundkorras oma vanemlikke kohustusi, kuna ta eitab hageja õigust keskhariduse saamisele ja nõuab visalt, et hageja peaks hariduse omistamise asemel teenima raha. Ta otse moonutab fakte, millal avaldas, et hagejat kustutati Narva Kutsekeskusest õpilaste nimekirjast „puudulike teadmisi pärast”. Tegelikkuses hageja edukalt õppis Narva Kutsekeskuses, aga oli kustutatud õppeasutusest tema isikliku avalduse alusel, kuna sai aru, et valitud elukutse, mis on seotud arvutitega, ei sobi talle. Hageja tahtis töötada, aga ei suutnud leida mingit tööd keskhariduse puudumise tõttu. Hageja viivitamatult astus õppida Narva Täiskasvanute Kooli. Hageja leiab, et keskhariduse saamine ja üldse haridustaseme tõstmine on hageja põhiõigus. Hageja ei saa aru, mis vahe kostja jaoks, milles õppeasutuses hageja õpib (Narva Kutsekeskkoolis või Narva Täiskasvanute koolis), kui mõlemad õppeasutused annavad võrdsel määral keskharidust. Hageja arvab, et kostja taolised avaldused on vaid katse leida seletuse, miks ta ei taha täida oma kohustusi. 3
) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub seega rahuldamisele ka osaliselt. Tsiviilasjas esitatud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud järgmised asjaolud: et hageja sündis xxx ning tema isa on V R ja ema on N R. Nimetatud asjaolud on kohus tuvastanud A R sünnitunnistusega III-BO № 259316 (tl 3) et hageja õpib 2008/2009 õppeaastal Narva Täiskasvanute koolis alates 01.09.2008 10.A klassis täiskoormusega (24 tundi nädalas) õhtuses õppevormis. Tundide aeg: 8.15 – 13.
) § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest. Sotsiaalministeeriumi uuringust „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“(edaspidi Metoodika), selgub, et ülalpidamiskulud linnas elavale tervele 14-19.aastasele lapsele moodustavad 3170 krooni kuus (vaata http://www.sm.ee/est/HtmlPages/Lapse_kulud.pdf). Kohus tunnistab selle asjaolu üldtuntuks. Metoodika (lehekülg 37) järgi esitatud arutelu puhul on põhiliseks aluseks 2003.aasta hinnatase. Leitud näitajaid tuleks iga-aastaselt korrigeerida tarbijahinna indeksi (THI) alusel. Internetist saadud andmete kohaselt (vaata näiteks: http://www.kaupmeesteliit.ee/ menüüst ”Statistika”, allmenüüst ”Tarbijahinnaindeks”) tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes 2003 aastaga oli 2004.aastal 3%, seega tarbimiskulutused linnas elavale tervele 14-19.aastasele lapsele moodustasid 3562,10 krooni (3170 krooni * 3% + 3170 krooni). Tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes 2004 aastaga oli 2005.aastal 4,1%, seega tarbimiskulutused linnas elavale tervele 1419.aastasele lapsele moodustasid 3708,20 krooni (3562,10 krooni * 4,1% + 3562,10 krooni). 5
Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu-, riietuse-, õppetarvete- ja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Hageja elukoht ema juures tähendab seda, et hageja ema peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Hageja esindaja palus kohtuistungil mõista kostjalt elatis välja alates 01.11.2008. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis hageja esindaja poolt nõutud ajast, kuna kostja kohustus maksta elatist tuleneb seadusest ja kostja ise tunnistas, et ei maksnud elatist peale hageja täisealiseks saamist. Kostja vaidles hageja vajaduste suurusele vastu. Kohus leiab, et hageja ei tõendanud, et tema vajadused on suuremad kui varem nimetatud Metoodikas näidatud, seega leiab kohus, et hageja poolt nimetatud vajadused on ülepaisutatud. Näiteks, on esitatud OÜ Edusepp 24.03.2009 tõend nr 1 (tl 35), mille kohaselt hageja õppis autokoolis ja N R maksis õppemaksu summas 5125 krooni. Kohus leiab, et autokoolis õppimine ei kuulu gümnaasiumis õppiva inimese vajalike kulutuste hulka. Kõik ülejäänud vajadused ja kulutused on arvestatud Metoodikas. Elatusraha igakuise suuruse kindlaks määramisel peab kohus lähtuma peale lapse vajaduste ka kummagi vanema varalisest seisundist. Lapsevanem peab ülalpidamiskohustust täitma proportsionaalselt tema ülalpidamisvõimele vastavas osas, kuid mitte rohkem, kui ülalpidamisvõime suurus. Elatise suurus saadakse järgmise arvutusega: isiku sissetulek : (isik + tema ülalpeetavate arv) = ülalpidamisvõime. Kohtule esitatud dokumentide kohaselt (tl 39), moodustas hageja ema palk ajavahemikul 2008.a septembrist 2009.a veebruarini keskmiselt 4679,20 krooni kuus (neto), seega hageja ema igakuine sissetulek on keskmiselt 4679,20 krooni kuus ja tema ülalpidamisvõime on: 1559,70 krooni kuus (4679,20 krooni : 3 (hageja ema ja tema 2 ülalpeetavat). Kostja sõnade kohaselt on tema palk 10 000 krooni kuus, seega kostja ülalpidamisvõime on 3333,30 krooni kuus, mis ületab kahekordselt hageja ema ülalpidamisvõime. Kostja ülalpidamisvõime arvestamisel ei võta kohus arvesse kostja abikaasa lapst, kuna kostja ei ole tema isa ja seega ei ole tal kohustust abikaasa last üleval pidada. Kohus ei arvesta ka hageja ema ja kostja kohustusi pankade ees, kuna nende võlad teiste isikute, s.h pankade ees, ei saa tingida lapsele makstava elatise ebapiisavust, kuivõrd selline eelistus olukorras, kus vanem on kohustatud seadusest tulenevalt oma last kasvatama ja ülal pidama, ei ole kooskõlas seadusega. Lapse huvi ei ole ega tohi olla mingilgi määral seatud halvemasse olukorda võrreldes teistele isikutele võlgade maksmisega. 6
Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Ülalöeldust ning
lg-test 1 ja 2 lähtudes leiab kohus, et menetluskulud antud tsiviilasjas peab kandma kostja V R, kelle kahjuks otsus on tehtud. Kohus selgitab hagejale, et
lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes
§-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1. Tamara Šabarova Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.