2-07-39540/27

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Kollom, Mare Merimaa, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2009, Tallinn Tsiviilasja number Vaidlustatud kohtulahend 2-07-39540 L. T. hagi P. T. vastu elatise suurendamiseks ja ühisvara jagamiseks Harju Maakohtu
2. detsembri 2008 osaotsus elatise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik P. T. apellatsioonkaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Hageja L. T. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX XX-XXX XXXXX XXXXXXX), esindaja Nancy Vojeikin Kostja P. T. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX X-XX XXXXX XXXXXXX), esindaja Mehis Adamson Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad RESOLUTSIOON
3. Jätta muutmata Harju Maakohtu 15.detsembri 2008 osaotsus, millega mõisteti P. T.lt välja elatis 3500 krooni kuus tütre D. T. ülalpidamiseks L. T. kasuks, arvestades täiendavalt ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendusi.
4. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. MENETLUSKULUDE JAOTUS Kõik menetluskulud jäävad kostja, P. T. kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 2 Asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused
5. L. T. esitas 05.11.2007 hagi P. T. vastu ühisvara jagamiseks ja 9000 krooni suuruse elatise saamiseks lapse ülalpidamiseks alates 05.11.
6. Hageja palus 02.09.2008 istungil kostjalt välja mõista elatise 5000 krooni kuus.
7. Hagi põhjenduste kohaselt sündis poolte abielust XX.XX.XXXX tütar D. T. ning pärast lahutust jäi laps elama hageja juurde. Harju Maakohtu 04.01.2007 määrusega on kinnitatud poolte kokkulepe, mille kohaselt kostja kohustub alates 28.11.2006 kuni lapse täisealiseks saamiseni tasuma lapse ülalpidamiseks elatist 2000 krooni kuus. Kostja ei täitnud ülapidamiskohustust ning elatise sissenõudmiseks alustati 23.10.2007 täitemenetlust. Hageja leidis, et lapse ülalpidamiseks, koolitamiseks ja huvialaringideks ei piisa kompromissiga kinnitatud rahast. Lapse areng peab jätkuma sama kvaliteedi ja võimalustega ka pärast vanemate lahutust. Lisaks tavakoolile on lapsel vaja võimalusi erinevate huvialadega tegemiseks, et tagada lapse igakülgne jätkusuutlik areng. Lapse kulutused moodustavad 10 790 krooni kuus, millest 4500 kulub toidule, 1000 riietele ja jalanõudele, 724 eluasemele, 400 krooni hügieenitarvetele ja tervishoiule, 300 krooni kultuuriüritustele, 250 krooni koolitarvetele, 560 krooni muusikaringile, 350 krooni ujumisele, 1256 inglise keele õppele, 600 krooni iluuisutamisele, 750 krooni taskurahale ja 100 krooni sõidupiletile. Kostja vastus
8. Kostja nõustus tasuma elatisena pool miinimumpalgast. Hageja poolt näidatud lapse kulutused on ülepaisutatud. Söögile ja riietusele võib teha tunduvalt väiksemaid kulutusi. Kulutused inglise keelele, muusikale, ujumisele ja taskurahale on mittevajalikud ja põhjendamata. Kostja brutosissetulekuks on 28 000 krooni ning väljaminekud on 25 547 krooni, seega kulutused ületavad sissetulekut. Kostja tasub pangalaenusid, muuhulgas ka selle korteri soetamiseks võetud pangalaenu, kus hageja koos lapsega elab. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused
9. Maakohus rahuldas osaotsusega elatisehagi, muutes maakohtu 04.01.2007 määrusega kindlaksmääratud elatise suurust ja mõistes kostjalt hageja kasuks välja elatise 3500 krooni igakuiselt tütar D. T. ülalpidamiseks alates 05.11.2007 kuni lapse täisealiseks saamiseni.
10. Maakohtu 04.01.2007 määrusega kinnitatud kokkuleppe põhjal ei ole võimalik tuvastada, millistest asjaoludest pooled lähtusid kokkuleppe sõlmimisel. Makstava elatise suurendamise vajaduse hindamiseks peab kohus lähtuma lapse vajadustest ja vanemate varalisest seisundist. Kohus nõustus kostjaga, et hageja poolt on 12-aastase lapse vajadused ilmselt ülepaisutatud ning kulutuste tegemisel tuleb arvestada eelkõige vanemate võimalustega. Kohus arvestas, et vastavalt R. E. F. palgatõendile on hageja keskmine töötasu 6029 krooni kuus ja kostjal vastavalt I. OÜ palgatõendile 29 000 krooni kuus. Kohus ei arvestanud kostja väiteid kulutuste tegemise kohta pangalaenudele ja elukaaslase lastele. Lapse ülalpidamiskohustus on iga lapsevanema prioriteetne kohustus ja väiteid pangalaenude tasumise kohta saab kohus arvestada vaid poolte ühisvara jagamisel. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates pidas kohus väljamõistetava elatise põhjendatud suuruseks 3500 krooni. Apellatsioonkaebuse põhjendused
11. Kostja palus osaotsuse tühistada elatise suuruse osas ning mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise 2175 krooni suuruses, s.o ½ kuupalga alammäärast. 3
12. Kostja leidis, et hageja nõutud elatise määr on ebareaalne, tõendamata ja põhjendamata. Kohus on jätnud tähelepanuta olulised faktid, mis võimaldavad hagejal alusetult rikastuda kostja arvel. Kohus on ekslikult jätnud tähelepanuta asjaolu, et XXXXXX XX-XXX asuva korteriomandi soetamiseks võetud ca 4092 krooni suuruseid laenumakseid on tasunud ainult kostja. Samal ajal on hageja ajanud kostja samalt elamispinnalt ebaseaduslikult välja. Seega on laps saanud kostjalt täiendavat ülalpidamist 2046 krooni kuus. Kohus ei põhjendanud, miks ei oma kostja poolt lapsele võimaldatud eluasemekulude kandmine elatise suurendamisel tähendust. Riigikohus on 02.10.2008 lahendis nr 3-2-1-66-08 leidnud, et lapsele elatise väljamõistmisel tuleb arvestada ka lapse ülalpidamiskuludega juhul, kui laps viibib teise vanema juures.
13. Hageja ei tõendanud 4500 krooni kulumist toidule, 1000 krooni kulumist riietele, 1194 krooni kulumist inglise keele eratundidele ja kõikvõimalikele ringidele kuluva summa põhjendatust. Ebanormaalne on ka nõudmine, et laps peab saama taskuraha 750 krooni kuus. Toidule saaks kasvavale lapsele maksimaalselt kuluda 1500 krooni. Riietele saaks kuluda 300 krooni kuus. Inglise keele eratundide maksumuseks on esitatud algses hagis märgitud 55 krooni kuus, mitte 1194 krooni kuus, nagu hiljem väidetud. Sellises eas lapsele on oluline esmalt õppimine, alles seejärel huvialaringid. Hageja poolt väidetud koormuse juures ei jää lapsel koolitööks enam aega. Kohtupraktika kohaselt tuleb PKS § 61 lg-s 4 sätestatust suurema elatise nõudmisel tõendada lapse erivajadusi ja kulude vajalikkust. Ainuüksi lapse soove või varasemat elujärge ei saa võtta aluseks elatise suurendamisel üldise majanduskriisi olukorras. Kostja on vestelnud lapsega ja ta on veendunud, et selliseid kulusid ei ole hageja kunagi lapse jaoks teinud. Olukorras, kus kostja tasub elatist 2000 krooni ning veel 2000 krooni lapsele elamispinna ostmiseks võetud laenu, ei ole õige suurendada elatist 3500 kroonile. Sel juhul oleks kostja panus lapse ülalpidamiseks juba 7500 krooni.
14. Kohus on ekslikult leidnud, et kostja igakuine sissetulek on 29 000 krooni. Vastavalt palgaõiendile on kostja brutosissetulekuks 2008.a jaanuaris 26 000 krooni, millest kostja saab kätte 20 478 krooni. Kuna XXXXXX XX-XXX korteris elab hageja lapsega, siis pidi kostja endale hankima uue korteri, mille ostuks võetud laenu kuumakse on 9811 krooni. Seega laenukohustuste mahaarvamisel jääb kostja netosissetulekuks 6575 krooni. Hageja on menetlusabi taotluses kinnitanud, et tema netosissetulekuks on samuti ca 6000 krooni. Kuna tegelikke asjaolusid arvestades on poolte sissetulekud võrdsed, siis puudub alus 3500 krooni suuruse elatise väljamõistmiseks kostjalt. Vastus apellatsioonkaebusele
15. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
16. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda, kuid peab vajalikuks neid täiendada. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võttis ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. 4
17. Ringkonnakohus leiab, et maakohus kohaldas materiaalõiguse normi õigesti ja suurendas õigesti 04.01.2007 kohtumääruse alusel makstava elatise suurust 2000 kroonilt kuus 3500 kroonini kuus.
18. Kohtu poolt väljamõistetud elatise muutmise alused sätestab PKS § 61 lg 3, mille kohaselt võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta, kui on muutunud vanema varaline seisund või lapse vajadused. PKS § 61 lg 2 järgi määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Seega tuleb elatise muutmise nõuet menetleval kohtul hinnata nii seda, kas lapse vajadus on muutunud, kui ka seda, kas on muutunud vanemate varaline seisund. Eelkõige tuleb lähtuda lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse kasvamiseks ja arenguks piisavad materiaalsed vahendid.
19. Hageja on nõuet esitades tuginenud asjaolule, et 04.01.2007 kohtu poolt kinnitatud kompromissi alusel makstav elatis 2000 krooni ei ole piisav ega vasta lapse vajadustele. Maakohus leidis õigesti, et ei ole võimalik tuvastada, millistest asjaoludest pooled kompromissi sõlmimisel lähtusid. Kompromissi kinnitamisel ei tuvasta kohus lapse vajaduste suurust ega hinda lapse vanemate varalist olukorda. Kompromissi sõlmimine ei välista hilisemat elatise suurendamise hagi esitamist, kui ilmneb, et kompromissi alusel makstav elatis ei vasta lapse vajadustele ja vanemate võimalustele. Maakohus hindas otsuse tegemisel nii poolte sissetulekute suurust kui ka lapse vajadusi.
20. Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks maakohus jätnud tähelepanuta kostja väite, et ta tasub XXXXXX XX-XXX korteriomandi soetamiseks võetud pangalaenu. Kohus põhjendas, miks ta selle asjaoluga elatise suuruse määramisel ei arvesta. Laenumakset ei saa lugeda lapse ülalpidamiseks tehtavaks kuluks. Asja materjalist ei järeldu, et kostja oleks võtnud laenu lapsele elamispinna ostmiseks, nagu ta apellatsioonkaebuses väidab. Korteriomand on poolte seni jagamata ühisvara, mille omandamiseks võetud laenukohustus jagatakse ühisvara jagamise käigus Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu seisukohaga. Seetõttu on ekslik kostja seisukoht, nagu jääks 3500 krooni suuruse elatise väljamõistmisel tema panuseks lapse ülalpidamisel 7500 krooni kuus, so elatis 3500 krooni, kompromissilepingu alusel tasutav elatis 2000 krooni ja lapsele elamispinna ostmiseks võetud laenumakse 2000 krooni. Käesoleva kohtuotsusega muudetakse varasemalt kindlaksmääratud elatise suurust ning kostja ei pea elatist tasuma nii varasema kompromissilepingu alusel kui ka kohtuotsuse järgi.
21. Maakohus on arvestanud otsuse tegemisel kostja seisukohaga, et hageja poolt esile toodud lapse ülalpidamiseks vajalikud kulutused on ülepaisutatud. Seetõttu mõistis kohus kostjalt elatise välja väiksemas suuruses, kui hageja soovis. Iseenesest on õige kostja väide, et ainuüksi lapse soove ja varasemat elujärge ei saa võtta elatise suurendamisel aluseks. Samas ei saa nõustuda kostja arvamusega, nagu ei peaks laps üldse saama taskuraha ega osalema huviringides. Hageja on esitanud kohtule tõendid kulutuste kohta muusikaringile, inglise keele ringile ja iluuisutamisele (varem ujumisele - I kd lk 89, 92, 93, 226,246-252,264). Hageja ei ole üksnes väitnud, et inglise keele õpe maksab 1194 krooni kuus, vaid esitanud ka seda kinnitavad tõendid (I kd lk 246-251). Eelnimetatud huvialaringides osalemist ei saa pidada ebamõistlikuks, need on last vaimselt ja füüsiliselt arendavad ning kostja peab aitama mõistlikus ulatuses sellega seonduvaid kulusid kanda. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et 5 lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel ja kulutused tema ülalpidamiseks on alati oluliselt suuremad kui lapsest lahuselaval vanemal ning kõiki kulutusi ei ole võimalik last kasvataval vanemal kohtumenetluses esile tuua ega tõendada.
22. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu tuvastatud asjaolu, et hageja keskmine palk on 6029 krooni kuus, mida kinnitab ka R. E. F. AS palgatõend (I kd lk 90). Maakohus tuvastas OÜ I. palgatõendi alusel (I kd lk 131), et kostja keskmine töötasu kuus on 29 000 krooni (täpse arvestuse järgi ajavahemikul august 2007-jaanuar 2008 28 903 krooni kuus, mai-oktoober 2008 27 912 krooni – II kd lk 30). Kohus ei pidanud lähtuma otsuse tegemisel üksnes kostja 2008.a jaanuari palga suurusest, nagu ta apellatsioonkaebuses leiab. Ringkonnakohtu hinnangul võimaldab kostja varaline olukord tal maksta tütre ülalpidamiseks elatist maakohtu määratud summas olenemata asjaolust, et tal on mitmeid laenukohustusi. Kostja on omaks võtnud asjaolud, et 2007.a augustis sai ta XXXXXX asunud korteri müügist 97 000 krooni ning talle kuulub sõiduauto Audi 80 Avant (I kd lk 186,187). Arvestades poolte varalist olukorda, leiab ringkonnakohus, et 3500 krooni suuruse elatise maksmine ei ole kostja jaoks ebamõistlikult koormav ja nimetatud suuruses elatusraha vastab lapse vajadustele. Lisaks tuleb arvestada asjaolu, et elatist saav vanem on kohustatud tulumaksuseaduse (TuMS) §-de 12 lg 1 p 7 ja 19 lg 1 alusel maksma elatiselt tulumaksu, mille võrra jääb summa, mida on last kasvataval vanemal tegelikult võimalik kulutada lapse vajaduste rahuldamiseks, kohtu määratud summast väiksemaks. Ringkonnakohus leiab, et antud juhul puuduvad asjaolud, mis annaks aluse mõista elatis välja seadusega sätestatud miinimummääras (PKS § 61 lg 4), nagu kostja soovib.
23. Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannab TsMS § 162 lg 1 järgi apellatsioonimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, so antud juhul kostja. Tiit Kollom Mare Merimaa Ande Tänav