2-07-3063/24 | Europaius

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-07-3063 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Kollom (eesistuja), Ülle Jänes ja Kaupo Paal Otsuse tegemise aeg ja koht 15.04.2009 Tallinnas Tsiviilasi Urmas Mätliku hagi T & Partners Project OÜ vastu 9959,18 krooni saamiseks Tsiviilasja hind 9959,18 krooni Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 04.04.2008 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik T & Partners Project OÜ apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimuise aeg 24.03.2009 Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Urmas Mätlik (IK xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx x-xx xxxxx xxxxxxx), esindaja Monika Nõlv Kostja T & Partners Project OÜ (registrikood 11182435, asukoht: Soo 5-17, Tallinn 10414), esinadja vandeadvokaat Nigul Saar RESOLUTSIOON Harju Maakohtu 04.04.2008 otsus tsiviilasjas nr. 2-07-3063 tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Apellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Otsusele võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Asjaolud 15.03.2004 omandas hageja kostjalt korteriomandi Tallinnas Xxx x-xx, saades nimetatud viisil kinnisomandi kaasomanikuks. Kostja omandisse jäi nimetatud ajal suurem osa kaasomandist ning ta jätkas hoone haldamis- ja majandamistegevusega. Kostja lõpetas kõik tema nimel sõlmitud kommunaalteenuste lepingud ilma kaasomanikke teavitamata ning 14.11.2006 andis kostja hagejale üle elamu gaasi- ja elektrimõõdikud. Kuna korteriühistut majas ei olnud, võttis kaasomanike enamus vastu otsuse, et hoonet haldab ja majandab hageja, kes sõlmis ka vastavad lepingud kommunaalteenuseid osutavate isikutega (AS Eesti Gaas, OÜ Turvateenistus Alfastar, AS Ragn Sells, AS Eesti Energia). Kaasomanike enamuse otsuse kohaselt kohustus hageja tasuma teenust osutavatele isikutele kõikide kaasomanike teenindamiseks osutatud teenuste eest. Vastavalt hageja esitatud arvetele tasusid teised kaasomanikud nimetatud teenuste eest. Ka kostja tarbib nimetatud elamus teenuseid, kuid nende eest hagejale ei tasu. Kostja ei ole oma käitumist hagejale põhjendanud. Kostja on hagejale kommunaalteenuste eest võlgu korterite nr. 13 ja nr. 17 omanikuna: novembrikuus korterile nr. 13 osutatud teenuste eest 1053,33 kr. ja korterile nr. 17 osutatud teenuste eest 1484,23 kr., korterile nr. 17 detsembrikuus osutatud teenuste eest 1395,72 kr., jaanuarikuus osutatud teenuste eest 1820,26 kr., veebruarikuus osutatud teenuste eest 1755,76 kr., märtsis osutatud teenuste eest 1309,67 kr. Hageja palus kostjalt välja mõista 8818,97 kr. ja viivised 1140,21 kr. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostjal on omakorda nõue hageja vastu ajast, mil kostja maja haldas, mis on hageja nõudest suurem. Võimalik võib olla vastuhagi esitamine juhul, kui hageja ei tunnista kostja nõuet tema vastu ning kostja esitatud tasaarvestamise aluseid. Kostja oli elamu haldamisega tegelevaks isikuks kuni novembrini 2006 ning hageja oli sel ajal pidev võlgnik ning tarbimise eest tasumisega viivituses. Kostja on kandnud hageja poolt tasumata kulutusi 14 972,30 kr., sellest on ta tasaarveldamiseks maha arvanud hageja nõude 3933,03 kr. Hageja võlg kostja ees on 11 039 kr. Kostja on hagejat teavitanud soovist hakata kommunaalteenuste eest tasuma pärast seda, kui kõne all olev võlg on tasaarvestatud. Maakohtu otsus Harju Maakohus, võttes arvesse kostja omaksvõttu, rahuldas hagi ning jättis menetluskulud kostja kanda. Maakohus võttis seisukoha üksnes vastuväidete osas, mis puudutavad tasaarvestust, kuna 28.02.2008 toimunud istungil kostja tunnistas hageja nõuet ning soovis oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et vastav tasaarvestuse avaldus oleks teisele poolele tehtud, mistõttu tasaarvestuse üks eeldusi on täitmata. Samuti ei saa VÕS § 200 lg 4 kohaselt tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Seoses sellega, et hageja ei ole andnud nõusolekut tasaarvestamiseks, ei saa nimetatud sättest tulenevalt käesolevas asjas nõudeid tasaarvestada. Arvestades kostja omaksvõttu ja asjaolu, et käesolevas asjas ei ole võimalik nõudeid tasaarvestada, jättis kohus ülejäänud tõendid tähelepanuta. Apellatsioonkaebus Kostja palub tühistada maakohtu otsuse ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata. Alternatiivina taotleb kostja asja tagasisaatmist esimese astme kohtule. Maakohus on asja lahendamisel kohaldanud vääralt materiaalõigust ja menetlusõigust. Maakohus on teinud väärjärelduse, et kostja tunnistab nõude olemasolu. Kostja väitis, et hagejal ei ole kehtivat nõuet. Vastavalt VÕS § 186 p-le 2 on olnud nõue lõppenud tasaarvestusega. See, et kostja tunnistab nõude lõppemisele eelnenud nõuet, ei oma muud 2

(3)tähendust, kui põhistada tasaarvestamise teostamise võimalikkust. Tasaarvestada saab ju vaid kehtivaid nõudeid ja tasaarvestus lõpetab kehtivad nõuded (täielikult või osaliselt). Kui puudub põhivõlg, ei saa nõuda ka põhivõla tasumata jätmise põhistusega ka viivist. Puudub ka viivise tasumise kokkulepe. Maakohus on otsuse tegemisel läinud vastuollu kõikide vajalike asjaolude hindamisel: tasaarvestamise sisulist lubamatust saab järeldada vaid juhul, kui on tuvastatud tasaarvestamisele suunatud tahteavalduse tegemine. Siin on kohus lähtunud tasaarvestuse tegemata jätmisest. See eeldus on aga vale. Hageja on kohtuistungil avaldanud, et ta ei tunnista tasaarvestust sel põhjusel, et rahaline kulutus kostja poolt ei olnud vajalik mitte hoone üldiseks haldamiseks ja funktsioneerimiseks vaid ehituspraagi kõrvaldamiseks. Seda aga pidanuks kostja nõudma ehitajalt garantiivastutuse alusel. Hageja on ka oma vastuväidetes kostja vastusele osundanud sisulistele vastuväidetele, mitte aga tasaarvestuse (tahte)avalduse puudumisele. Vastates sisuliselt, eeldas hageja tasaarvestuse tahet. Sõnaselge tasaarvestuse avaldus sisaldub hagi vastustes ja muudetud hagiavalduse vastuses. Maakohus on rikkunud TsMS § 442 lg 8 nõuet põhistada poole faktiväitega mittenõustumist. Lisaks faktiväitega (hageja poolt osutatud) mittenõustumisele pidanuks kohus ka hinnangu andma kostja tõenditele tasaarvestava nõude kulutuste kohta. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja asi saata uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Maakohus on ebaõigesti tõlgendanud VÕS § 200 lg.4 sätteid. VÕS § 197 lg.1 ja 2 kohaselt lõpeb kohustus samaliigilise kohustuse tasaarvestamisega. VÕS § 198 kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Vastavalt kohtupraktikale võib tasaarvestuse avalduse esitada ka kohtule esitatud menetlusdokumendis ja sellisel juhul loetakse tasaarvestuse avaldus tehtuks menetlusdokumendi hagejale kättetoimetamisega. Asjaolu, et teine pool (hageja) ei ole nõus tasaarvestusega või eitab tasaarvestava nõude olemasolu, ei anna alust VÕS § 200 lg.4 tuginedes asuda seisukohale, et tasaarvestuse avaldus ei kehti või et tasaarvestus ei ole lubatud. Kui kostja tugineb tasaarvestusele ja hageja sellega ei nõustu, peab kohus tuvastama, kas kostjal on tasaarvestav nõue hageja vastu ja kas hageja nõue on tasaarvestusega lõppenud. Maakohus on seega jätnud põhjendamatult hindamata kostja tõendid tasaarvestava nõude olemasolu kinnitamiseks ja kostja avalduse tasaarvestuse kohta tähelepanuta. Hageja nõude tunnistamine ongi üks tasaarvestuse eeldusi. See, et kostja tunnistas hageja nõuet, ei tähenda, et ta oleks hagi õigeks võtnud. Ülaltoodud asjaoludest tingituna tuleb maakohtu otsus tühistada ja asi saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. Tiit Kollom Ülle Jänes Kaupo Paal 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.