lg 1,
mõista kostjatelt A. A. ´ult, isikukood xxxxxxxxxxx ja M. S. ´ilt, isikukood xxxxxxxxxxx, välja hageja X OÜ (pankrotis) kasuks X OÜ-le (pankrotis) tekitatud kahju hüvitisena 982 070 (kuussada kolmkümmend üks tuhat kolmsada kolmkümmend viis ) krooni 2.jätta menetluskulud kostja kanda KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE Kostja A. A. tunnistab hagi täielikult Kostja M. S. vaidleb hagile vastu. Vastuväidete kohaselt on kohaseks kostjaks A. A. , kes personaalselt on põhjustanud ettevõtte maksejõuetuse. 30.01.2007.a. kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-07-1193 on A. A. Süüdi mõistetud KarS §-de 384 lg 1; 385 lg 1 ja 299 lg 1 järgi. Süüdistuse kohaselt on A. A. OÜ X juhatuse liikmena on tahtlikult võtnud äriühingule põhjendamatuid kohustusi, muutes sellega äriühingu maksejõuetuks, äriühing on kohtu poolt tunnistatud pankrotisolevaks ja 2007.a. jaanuarikuus on täitmata kohustusi võlausaldajatele 948 530.- krooni. Oma maksejõuetuks muutmisega põhjendamatute kohustuste võtmise teel pani A. A. toime KarS § 384 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistati A. A. selles, et tema, OÜ X juhatuse liikmena varjas pankrotimenetluses vara ja võlgade tegelikku seisu jättes pankrotihaldurile esitamata vastavalt Pankrotiseadusele § 85 lg 1 nõutavad dokumendid: raamatupidamisdokumendid, bilansi pankroti väljakuulutamise päeva seisuga ning äriühingu vara ja võlgade nimekirja. Pankrotimenetluses võlgniku poolt oma vara ja võlgade varjamisega pani A. A. toime KarS § 385 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. A. A. on esitatud ka süüdistus selles, et tema, OÜ X juhatuse liikmena võltsis M. S. allkirju OÜ X 2003.a avansiaruannetel ja kassa väljamineku orderitel. Ametiisiku poolt dokumendi võltsimisega pani A. A. toime KarS § 299 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 25.01.2007 on prokuröri määrusega lõpetatud menetlus M. S. suhtes tema kahtlustuses KarS § 384 lg 1 järgi kuriteokoosseisu puudumisel. A. A. on personaalselt põhjustanud ettevõtte maksejõuetuse. Kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiskohustus lasub süüdlasel A. A. ja seetõttu ei kuulu kohaldamisele solidaarvastutus ÄS § 187 lg 1 mõttes. OÜ X praktilist majandustegevust juhtis ainuisikuliselt kostja A. A. , kes sõlmis kõik majanduslepingud, kasutas ettevõtte deebetkaarti ning korraldas osaühingu raamatupidamist. Hagiavalduses märgitud sularaha 5 299 625 krooni võttis äriühingu pangakontolt kostja A. A. ning seda perioodil 05.11.200425.11.2004. A. A. võltsis kassa väljamineku orderitel M. S. allkirju, püüdes luua muljet, et vähemalt osaliselt on sularaha läinud M. S. kasutusse. Isegi pankrotimenetluse toimumisajal jätkas A. A. ettevõtte nimel tegutsemist, andes samaaegselt raamatupidaja Kle korralduse varjata olemasolevaid raamatupidamisdokumente. Kriminaalmenetluses on A. A. neid asjaolusid ka kinnitanud. Praktikas on tavaline, et juhatuse liikmete paljususe korral tegeleb ettevõtte igapäevatööjuhtimisega üks juhatuse liikmetest /nn. tegevjuht/. Samas on loomulik, et teised juhatuse liikmed eeldavad, et tegevjuht talitab oma juhtimistegevuses vastavalt heale äritavale ega saagi ette näha, et viimane paneb toime kuriteo, põhjustades ettevõtte maksejõuetuse. MENETLUSE KÄIK Kohtuistungil jäi hageja esindaja esitatud väidete ja nõude juurde ning palus hagi rahuldada. Kostja A. A. tunnistas hagi täielikult. Kostja M. S. esindaja vaidles hagile vastu. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kostja A. A. tunnistab hagi täielikult. M. S. on alates 10.07.2003.a. OÜ X juhatuse liige. A. A. 19.09.2003.a. (krim asi tl 81). on juhatuse liige alates 30.01.2007.a. Tartu Maakohtu Valga kohtumaja otsusega kriminaalasjas nr 1-07-1193 süüdistati A. A. selles, et tema OÜ X juhatuse liikmena on tahtlikult võtnud äriühingule põhjendamatuid kohustusi, muutes sellega äriühingu maksejõuetuks, äriühing on kohtu poolt tunnistatud pankrotisolevaks ja 2007.a. jaanuarikuus on täitmata kohustusi võlausaldajatele 948 530.- krooni. Oma maksejõuetuks muutmisega põhjendamatute kohustuste võtmise teel pani A. A. toime KarS § 384 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistati A. A. selles, et tema, OÜ X juhatuse liikmena varjas pankrotimenetluses vara ja võlgade tegelikku seisu jättes pankrotihaldurile esitamata vastavalt Pankrotiseadusele § 85 lg 1 nõutavad dokumendid: raamatupidamisdokumendid, bilansi pankroti väljakuulutamise päeva seisuga ning äriühingu vara ja võlgade nimekirja. Pankrotimenetluses võlgniku poolt oma vara ja võlgade varjamisega pani A. A. toime KarS § 385 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lisaks eeltoodule süüdistati A. A. selles, et tema, OÜ X juhatuse liikmena võltsis M. S. allkirju OÜ X 2003.a avansiaruannetel ja kassa väljamineku orderitel. Ametiisiku poolt dokumendi võltsimisega pani A. A. toime KarS § 299 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. A. A. on end inkrimineeritavas kuriteos täies mahus süüdi tunnistanud ning andnud üksikasjalisi ütlusi kuriteo toimepanemise asjaolude kohta. M. S. suhtes on 25.01.2007.a. prokuröri määrusega kriminaalmenetlus lõpetatud. Prokurör on menetluse lõpetamise määruses märkinud, et kriminaalasja kohtueelse menetlemisega on tuvastatud, et M. S. oli küll formaalselt OÜ X juhatuse liige ja omas sellest tulenevalt juriidilisi kohustusi, kuid reaalselt ta majandustegevust ei korraldanud ja täitis A. A. saadud üksikuid tööülesandeid. Seda, et A. A. korraldas ainuisikuliselt majandustegevust, tõendab ka A. A. esitatud kahtlustus KarS § 299 lg 1 järgi M. S. allkirjade võltsimises avansiaruannetel ja kassa väljamineku orderitel. 6 Kriminaalasjas on läbiviidud käekirjaekspertiis. Eksperdi arvamuse kohaselt kassa väljamineku orderitel (12 tk olevad allkirjad on tõenäoliselt kirjutanud A. A. . Allkirjad ei ole kirjutanud M. S. . Avansiaruannetel (10 tk) olevad allkirjad on tõenäoliselt kirjutanud A. A. . Allkirjad ei ole kirjutanud M. S. (tl 34-36). Äriseadustiku § 187 sätestab osaühingu uhatuse liikmete vastutuse. Äriseadustiku § 187 lg 1 ja 2 kohaselt peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. VÕS § 1050 sätestab süü vastutuse alusena. Viidatud §-i lg 1 ja 3 kohaselt kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kui kahju hüvitamise eest vastutab mitu isikut, kellest üks või mitu on vastavalt seadusele kohustatud hüvitama õigusvastaselt tekitatud kahju, sõltumata oma süüst, tuleb kahju hüvitamise eest vastutavate isikute käitumise süülisust ja süü vormi võtta arvesse hüvitamiskohustuse jagunemisel kahju hüvitamise eest vastutavate isikute omavahelises suhtes. Solidaarse vastutuse kohaldamine käesolevas vaidluses ei ole kohaldatav. M. S. oli küll formaalselt OÜ X juhatuse liige ja omas sellest tulenevalt juriidilisi kohustusi, kuid reaalselt ta majandustegevust ei korraldanud ja täitis A. A. saadud üksikuid tööülesandeid. Seda, et A. A. korraldas ainuisikuliselt majandustegevust, tõendab ka A. A. esitatud kahtlustus KarS § 299 lg 1 järgi M. S. allkirjade võltsimises avansiaruannetel ja kassa väljamineku orderitel. Samas M. S. oli OÜ X juhatuse liige ning olenemata sellest, kas ta võttis ise otsuseid vastu või täitis üksnes A. A. poolt saadud ülesandeid, on ka tema juhatuse liikmena vastutav temal kui juhatuse liikmel lasuvate kohustuste mittenõuetekohase täitmise eest. M. S. kuulub väljamõistmisele 51 110 krooni äriühingule tekitatud kahju katteks. OÜ X arveldusarvelt kantud üle erinevaid summasid selgitusega „M. S. ”, kuid millede äriühingu tarbeks kasutamise kohta puuduvad samuti andmed: - 10.01.2004.a. 2500 krooni - 31.01.2004.a. 9025 krooni - 07.04.2004.a. 31 000 krooni - 12.04.2004.a. 600 krooni - 10.06.2004.a. 500 krooni - 11.06.2004.a. 600 krooni - 12.06.2004.a. 900 krooni - 29.06.2004.a. 785 krooni - 03.07.2004.a. 200 krooni - 13.09.2004.a. 2000 krooni - 14.09.2004.a. 100 krooni - 15.09.2004.a. 2500 krooni - 15.09.2004.a. 400 krooni Kokku 51 110 krooni. M. S. ei ole esitanud tõendeid ega suuda põhjendada milliseks otstarbeks viidatud summad kulutati. A. A. on OÜ X juhatuse liikmena on tahtlikult võtnud äriühingule põhjendamatuid kohustusi, muutes sellega äriühingu maksejõuetuks, äriühing on kohtu poolt tunnistanud pankrotisolevaks ja 2007.a. jaanuarikuus on täitmata kohustusi võlausaldajatele 948 530 krooni. A. A. tunnistab hagi. 24.04.2006.a. toimunud OÜ X (pankrotis) nõuete kaitsmise koosolekul tunnustati võlausaldajate nõudeid summas 631 335 krooni. 7 Peamiselt A. A. poolt äriühingu maksejõuetuse põhjustamise tagajärjel tekitatud kahju suuruseks on OÜ X (pankrotis) pankrotimenetluses esitatud ja kaitstud nõuete kogusumma s.o. 631 335 krooni. A. A. tunnistab, et OÜ X arveldusarvelt nr. xxxxxxxxxxx on võetud ajavahemikus 05.01.2004.a. – 25.11.2004.a. korduvalt välja sularaha kogusummas 299 625 krooni, millede äriühingu huvides kasutamise kohta puuduvad täpsed andmed. Selgitusega „M. S. ” on OÜ X arveldusarvele sissemakseid tehtud kokku 11 200 krooni. Samuti on OÜ-le X kantud 18.11.2004.a. üle summa selgitusega „A. A. ” 18 900 krooni. A. A. on Oü X arveldusarvelt sularahana välja võtnud 299 625 krooni. Äriühingu arveldusarvelt sularaha pidev väljavõtmine olukorras, kus osaühingul olid juba tekkinud suured võlgnevused hankijate ees ning muu märkimisväärse vara puudumine, tõi kaasa võetud lepinguliste kohustuste mittetäitmise ja seega ka äriühingu võlakohustuste põhjendamatu suurenemise. A. A. OÜ kuulub X (pankrotis) kasuks väljamõistmisele sularahana väljavõetud 299 625 krooni, millele lisandub maksejõuetuse põhjustamise tagajärjel tekitatud kahju OÜ X (pankrotis) pankrotimenetluses esitatud ja kaitstud nõuete kogusumma s.o. 631 335 krooni. Kokku seega 930 960 krooni. MENETLUSKULUDE JAOTUS
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
Kohus määrab menetluskulude proportsionaalse jaotuse. 982 070-st 51 110 on 5,2%-i. Kohus rahuldas hagi täielikult. M. S. väljamõistetava summas suurus moodustab 5,2 % hagihinnast ja A. A. 94,8%-i. Proportsionaalse jaotust kohaldades jätab kohus menetluskuludest 95 % A. A. kanda ja 5% ulatuses M. S. kanda. Kohus selgitab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (
Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (
Aivar Pellja kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.