2-08-1980/18

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Tsiviilasja number 2-08-1980 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2009.a Kärdla Kohtukoosseis Kohtunik Mart Reino Kohtuistungi sekretär Kersti Särgava Tsiviilasi A. T. hagi Asja läbivaatamise kuupäev
2. märts 2009.a. Kohtuistungil osalenud isikud Hageja A. T., tema esindaja vandeadvokaat Indrek Västrik ja kostja P. L. RESOLUTSIOON
3. Jätta A. T.´a IK *, elukoht *, hagi P. L. IK *, elukoht *, vastu tütar P. L. IK *, tütar K. L. IK * ja poeg K. L. IK * ülalpidamiseks Pärnu Maakohtu
4. septembri
5. a. otsusega väljamõistetud elatise suurendamiseks rahuldamata.
6. Hageja esindaja vandeadvokaat Indrek Västrik´u õigusabi kulud jätta riigi kanda. Ülejäänud kulud jätta poolte kanda. Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse teatavakstegemisest. Edasikaebamise kord P. L. vastu elatise suurendamise nõudes ASJAOLUD Poolte kooselust on sündinud *. a tütar P. L., *. a tütar K. L. ja *. a poeg K. L., kes elavad koos emaga ja kelle ülalpidamiseks oli isalt välja mõistetud elatis kuni nende täisealiseks saamiseni 1800.- krooni kuus. Käesoleval ajal on aga elukallidus tõusnud ning seda on jäänud teismeliste laste ülalpidamiseks väheks. Seetõttu on hageja pöördunud kohtusse elatise suurendamise nõudega 2175.- kroonini kuus, mis on käesoleval ajal minimaalne elatis. HAGEJA NÕUE Hageja on soovinud, et seoses elukalliduse tõusuga suurendataks tema kasuks alaealiste laste ülalpidamiseks väljamõistetud elatist igaühele 2175.- kroonini kuus kuni laste täisealiseks saamiseni., kuid tutvunud kostja kohtus esitatud vastuväidetega, loobub hageja oma elatise suurendamise nõudest, sest saab aru, et sellega suurendab ta ainult kostja võlgnevust, mitte oma reaalseid võimalusi. Seetõttu on ta nõus kui tema hagi ei rahuldata. KOSTJA ARVAMUS Kostja on olnud pikka aega töötu ning sellel ajal on tema elatise võlgnevus, mida ta maksta ei suutnud, kasvanud juba väga suureks. Käesoleval ajal teenib ta kuus alla minimaalpalga ja rohkem teenida ei ole kuidagi võimalik. Hea, et veel üldse mingit tööd pakutakse. Seetõttu on ta oma eluga isegi plindris ning mingit suuremat elatist ta kuidagi maksta ei suudaks. Seetõttu palub ta hagi rahuldamata jätta. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, vaaginud kõiki poolte esitatud argumente ja toimikus olevaid kirjalikke tõendeid leiab, et hagi on käesoleval juhul põhjendamata ning tuleb jätta rahuldamata. Pooltel on küll kooselust sündinud kolm alaealist last, kes elavad koos emaga ja kelle ülalpidamiseks on isalt käesoleval ajal välja mõistetud elatis igaühele 1800.- krooni kuus, mis praegu jääb alla riigi poolt kehtestatud miinimumi. Vahepeal on tõusnud elukallidus, kuid ka palgad. Perekonnaseaduse § 60 järgi on mõlemad vanemad kohustatud oma alaealisi lapsi üleval pidama ja Perekonnaseaduse § 61 lg 4 järgi ei või elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Sama paragrahvi lg 6 alusel võib aga väljamõistetav elatis olla kehtestatud miinimumist väiksem kui esinevad mõjuvad põhjused ja käesoleval juhul on selleks ka praegune majandussurutis, mille tingimustes ei ole P. L. võimalik teenida kolmele lapsele igaühele 2175.- kroonist elatist kuus. Sellise elatise väljamõistmine suurendaks veelgi käesoleva elatise võlgnevust ning paneks kostja lihtsalt väljapääsmatusse olukorda. Seetõttu jätab kohus seekord
7. septembri
8. a otsusega väljamõistetud elatise suurendamata. Riigi õigusabi kulud tuleb jätta riigi ja ülejäänud kohtukulud poolte kanda. Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-dest 403 lg. 1; 435; 438-442 ja 632 lg 1, jätab maakohus hagi rahuldamata. Mart Reino Pärnu Maakohtu kohtunik