Obsah (7)

§ 187§ 444§ 367§ 468§ 162§ 163§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Gerty Pau Otsuse tegemise aeg ja koht 06. aprill 2009.a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn, kirjalik menetlus Tsiviilasja numbe

§ 187

lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Otsus on avalikult teatavaks tehtud 06.04.2009.a. Asjaolud ja menetluse käik 08.12.2008.a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 29.03.2006.a tarbijakrediidilepingu (Leping), millega hageja andis kostjale krediiti 20 000 krooni. Lepingu järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 32.72% krediidisummast ühe aasta kohta. Lepingu raames on hageja ja kostja sõlminud 4 kokkulepet krediidisumma suurendamise ja laepingutingimuste muutmise kohta. Kokkuleppe nr 4 kohaselt suurendati kostja kasutuses olevat krediidisummat 6823.78 krooni võrra ning muudeti Lepingus sätestatud intressimäära ning alates 16.02.2007 loeti uueks intressimääraks 29.01% uuelt krediidisummalt aastas. Lepingule kohaldati poolte kokkuleppel B AS Krediidilepingute üldtingimusi nr S. Kuna kostja jättis kohustused täitmata, ütles hageja 27.06.2007.a. lepingu üles. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks kokku 107 460.34 krooni, millest:

1. tagastamata krediidisumma on 59 169.43 krooni üldtingimuste p 2.
2. ja 5.
3. alusel;
4. sissenõutavaks muutunud tasumata intress 29.01% krediidisummast ühe aasta kohta üldtingimuste p 2.
5. ja 5.
6. alusel summas 10 026.35 krooni;
7. sissenõutavaks muutunud viivis määras 29.01% võlgnetavalt summalt aastas vastavalt üldtingimuste p 6.1 ja 6.2 seisuga 27.11.2008.a. summas 24 938.98 krooni;
8. leppetrahv summas 11 833.89 krooni vastavalt üldtingimuste p 5.
9. ja 6.
10. Leppetrahvi suuruseks on 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt;
11. võla sissenõudmisega seotud kulud summas 900 krooni üldtingimuste 5.
12. ja 9.
13. alusel;
14. tasumata lepingu sõlmimise tasu summas 591.69 krooni üldtingimuste p 5.
15. alusel;
16. alates 27.11.2008.a. kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 29.01% tagastamata krediidisummalt aastas. Hagiavalduse kohaselt taotles hageja juhul, kui kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hagile vastanud, rahuldada hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise määruse ning hagimaterjalid ja andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks 30 päeva määruse kättesaamisest. Kostja on hagimaterjalid saanud kätte isiklikult 10.01.2009.a. Kostja talle antud tähtaja jooksul ega kuni tagaseljaotsuse tegemiseni kohtule ei vastanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus lahendada asja tagaseljaotsuse tegemisega. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel 2 juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 444

lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Hagiavalduses on hageja taotlenud hagi rahuldamist tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus leiab, et kuna hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud osaliselt, tuleb õiguslikult põhjendatud ulatuses hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Õiguslikult põhjendamata osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Kohus jätab hagi leppetrahvi 11 833.89 krooni osas rahuldamata. Vastavalt Riigikohtu otsusele nr 3-2-1-120-08 on tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe tühine. Kolleegium märgib, et see tuleneb VÕS § 415 lg-st 1, mis reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi. VÕS § 415 lg 1 näeb ette võimaluse nõuda viivist ja kahju hüvitamist. Kohus jätab hagi võla sissenõudmisega seotud kulu 900 krooni osas rahuldamata. Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmisega seotud kulude 900 krooni hüvitamist. Üldtingimuste p 9.

1. on pooled kokku leppinud, et krediidisaaja on kohustatud hüvitama krediidiandjale võla sissenõudmisega seotud kulud, s.h kohtu-, inkasso- ja täitemenetlusega seotud kulud. Krediidisaajale, käendajale ja teistele lepinguga seotud isikutele lepingu rikkumisest tulenevalt saadetud teadetega seotud kulud tuleb hüvitada vastavalt krediidiandja hinnakirjale. Kohus leiab, et õiguslikult põhjendamata on võla sissenõudmisega seotud kulud 900 krooni ulatuses. Võla sissenõudmisega seotud kulu – kulud, mida laenuvõtja peab tasuma lepingust tulenevate kohustuste rikkumisel – kujutab oma olemuselt lepingu rikkumisega seotud kahju. Kohtu hinnangul on üldtingimuste p 5.
2. ja 9.
3. tühine tüüptingimus tulenevalt VÕS § 42 lg 3 p 5 ning VÕS § 113 lg 5, kuna ette nähtud hüvitis on ebamõistlikult suur (esimene meeldetuletuskiri 100 krooni, teine või järgnev meeldetuletuskiri 200 krooni, teade lepingu ülesütlemisest 400 krooni) ning teiselt lepingupoolelt on sellega võetud võimalus tõendada tegeliku nõudekirjade väljastamisega kaasnenud kulu suurust. Samuti on selle sättega kokku lepitud VÕS § 113 lg 5 sätestatust erinevalt, mis samas on aga tarbijat kahjustav. Kohus leiab, et nimetatud meeldetuletusi saab hageja krediidisaajatele saata ka vähem kulukamal viisil, näiteks elektronkirjaga. Seega jätab kohus hageja nõude kostjalt 900 krooni väljamõistmiseks rahuldamata. Kohus on seisukohal, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud põhivõla, sissenõutavaks muutunud tasumata intressi, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutnud viivise ning tasumata lepingu sõlmimise tasu osas ning selles osas tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada võlaõigusseaduse (VÕS) § 34, § 76 lg 1, § 94, § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja § 415 lg 1 ning alusel.

§ 367

alusel rahuldab kohus hageja nõude mõista kostjalt välja viivis, mis ei olnud hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kuna kostja ei ole hageja viivisenõudele vastu vaielnud, tuleb hagi esitamise ajaks sissenõutavaks mittemuutunud viivis välja kokkulepitud intressimääras ehk suuruses 29.01% tagastamata krediidisummalt aastas. Kuna sissenõutavaks muutunud viivist on arvestatud kuni 27.11.2008 k.a, tuleb kohtuotsusega välja mõista viivis alates 28.11.2008. Tulenevalt

§ 468

lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsusotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud 3

§ 162

lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagi on rahuldatud osaliselt ja kohus jätab

§ 163

lg alusel menetluskuludest 12% hageja ja 88% kostja kanda.

§ 174

¹ lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt menetluskulud summas 4281 krooni, millest 4000 krooni moodustab hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv, 31 krooni moodustab tasu elektroonilise dokumendi väljatrüki eest ja 250 krooni moodustab maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv. Kuna kostja seoses hagiavaldusega kohtule teadaolevalt mingeid menetlustoiminguid teostanud ei ole, eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kohus on seisukohal, et hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks on põhjendatud ja tõendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 3767.28 krooni (88%). Gerty Pau Kohtunik 4