Obsah (5)

§ 22§ 7§ 12§ 8§ 13

2-07-45794 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Gerty Pau Otsuse tegemise aeg ja koht 13. juuni 2008. a Tallinn Tsiviilasja number 2-07-457

) § 7 lg 1; § 8 lg 1 alusel. Hageja leiab, et kuna rahatrahvide sundtäitmise ajaks oli kohustus trahve tasuda aegunud, ei saa hageja tulenevalt võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-st 1028 lg 2 p 2 Eesti Vabariigi vastu nõuet esitada. Hageja saab esitada nõude kostja vastu, kes kahju tekitas. Hageja ei ole vältinud täitemenetluse läbiviimist, vaid kostja on jätnud täitetoimingud õigeaegselt läbi viimata. Kostja on teostanud oma õiguseid pahauskselt ja eesmärgiga tekitada hagejale kahju. Hageja ei ole vabatahtlikult väärteoasjades otsuseid täitnud ning kostja vastu esitatud nõudele VÕS § 1028 lg 2 p 2 ei kohaldu. Hageja kandis raha oma arvele AS Eesti Ühispank nõude rahuldamiseks. KOSTJA VASTUVÄITED Tallinna kohtutäitur URMAS TÄRNO vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja esitas järgmised vastuväited: 1. Nõue on osaliselt esitatud ebaõige kostja vastu, kuna rahatrahvid summas 22 000 krooni on kantud Tallinna politseiprefektuuri arvele. Riigil on kohustus saadu

§ 22lg 1, 2 ja VÕS § 1028 lg 1 alusel tagastada.

Kui isikul on kahju hüvitamise nõuda samal ajal võimalus esitada nõue kolmanda isiku vastu õigusliku aluseta saad Urmas Tärnoagastamiseks, tuleb seda kahju hüvitamise 2 puhul arvestada. Kahjuna on vaadeldav see osa väidetavast kahjust, mille võrra hageja tagasinõudeõiguse väärtus on kahjuna nõutavast summast väiksem. Seega ei saa hageja kostjalt nõuda summat, mille ta saaks tagasi Eesti Vabariigilt.

1. Täitetoiminguid ei viidud läbi seaduses ettenähtud tähtaja jooksul, kuna hageja esitas kostjale 28.07.2003.a avalduse võlgnevuse tasumiseks osade kaupa. Kostja nõustus maksete osalise sooritamisega. Hilisemalt asus hageja seisukohale, et kostjal ei olnud õigust iseseisvalt rahatrahvi täitmise täheaega pikendada ning seega aegumine ei peatunud. Hagejal on õigusalased teadmised ning ta realiseeris oma õiguseid pahauskselt. Hea usu põhimõttega oleks vastuolus, kui kostjalt mõistetaks välja hageja poolt kantud rahatrahv alkoholijoobes juhtimise eest olukorras, kus hageja on vältinud täitemenetluse läbiviimist.
2. Hageja täitis ilmselt nõude vabatahtlikult. Hageja arvele laekus rahasumma, millest tasuti mõlemas täiteasjas võlgnevused. Hagejale oli selleks ajaks teada, et tema kontod on arestitud. Hageja kandis oma arveldusarvele raha selleks, et võlgnevused kustutada.
3. Kahju hüvitamine on kohustatud isiku suhtes ebaõiglane. Kostja taotleb kahjuhüvitise vähendamist VÕS § 140 lg 1 alusel. KOLMANDA ISIKU SEISUKOHAD Kolmas isik leidis, et puudub õiguslik alus kahju hüvitamise nõude pööramiseks riigi vastu. Sissenõudja tegevus vaidlusaluste nõuete menetlemisel on õigusaktidega kooskõlas. KOHTU SEISUKOHAD Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hagiavaldus on esitatud kohtutäituri tegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks. Kohtutäituri tegevust reguleerib kohtutäituri seadus (edaspidi KTS). KTS § 6 lg kohaselt vastutab kohtutäitur oma ametikohustuse süülise rikkumise eest. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et kohtutäitur vastutab kui avaliku võimu kandja riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Kahju hüvitamise nõue vaadatakse läbi hagimenetluses maakohtus.

§ 7

lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi. Hageja nõude rahuldamiseks peab kohus analüüsima, kas kohtutäitur rikkus oma ametikohustusi, kas hagejal tekkis seetõttu kahju ning kas hageja saab nõuda täiturilt kahju hüvitamist.

1. Kohtutäituri ametikohustuse rikkumine Kuni 01.01.2006.a kehtinud TMS § 804 kohaselt lõpetatakse täitemenetlus väärteoasjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud KarS §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. Kuni 21.07.2005 kehtinud KarS § 82 lg 1 p 3 kohaselt ei asuta otsust täitma, kui väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest on möödunud üks aasta. Rahatrahvi otsuse määramisel kehtinud väärteomenetluse seadustiku § 203 lg 5 kohaselt ei pöörata lahendit täitmisele ega täideta, kui on möödunud karistusseadustiku § 82 lõike 1 punktis 3 sätestatud tähtaeg ja kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse täitmisele pööramist ei ole edasi lükatud. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et mõlemad väärteoasjades rahatrahvi määramise otsused jõustusid 22.01.2003.a ning nende täitmine oleks pidanud aeguma 21.01.2004.a. KarS § 82 lg 2 p 3 sätestas, et otsuse täitmise aegumine peatub ajaks, mil isikule kohaldatud karistuse täitmisele pööramine on edasi lükatud või karistuse täitmise tähtaega on pikendatud. Väärteoasjas nr 231002087236 pikendas kohtuväline menetleja 21.01.2003.a. rahatrahvi tasumise tähtaega kuni 21.06.2003.a. Seega peatus aegumine viieks kuuks ning otsuse täitmine aegus 21.06.2004.a. Väärteoasjas nr 231002087231 lükkas kohtuväline menetleja rahatrahvi tasumise 3 tähtaja edasi alates 03.02.2003.a kuni 03.07.2003.a. Seega peatus ka selles asjas aegumine viieks kuuks ning ka selle otsuse täitmine aegus 21.06.2004.a. Hageja on ebaõigesti leidnud, et nimetatud otsus aegus 08.06.2004.a. Kuna poolte vahel ei ole vaidlust selles, et rahatrahvi ei olnud otsuste täitmise aegumise ajaks sisse nõutud, oli kostjal tulenevalt TMS §-st 804 kohustus täitemenetlused lõpetada. Kostja seda ei teinud, rikkudes oma ametikohustusi. Täitemenetluste läbiviimise ajal kehtinud KTS § 23 lg 1 kohaselt nõutakse kohtutäituri tasu võlgnikult sisse koos sundtäitmisel oleva rahalise nõude summaga. Kuna kohtutäitur ei olnud enne aegumist nõudnud võlgnikult sisse sundtäitmisel olevat rahalist nõuet, ei olnud tal õigus nõuda ka kohtutäituri tasu. Täitemenetluste ajal kehtinud TMS § 42 lg 2 kohaselt kannab täitekulud võlgnik. Täitekulud nõutakse võlgnikult sisse kohtutäituri otsuse alusel. Seadus ei reguleeri, millal saab täitur võlgnikult täitekulude tasumist nõuda. Kohus leiab, et sel juhul tuleb kohaldada seaduse analoogiat ning täituri tasu regulatsiooni. Kui täitur ei ole rahatrahvi otsuseid täitnud, ei ole tal õigust esitada võlgnikule ka täitekulude väljamõistmise otsust.
2. Hagejal kahj Urmas Tärnoekkimine Kuna kostja jättis täitmenetlused nõuete täitmise aegumisel lõpetamata, tekkis hagejale kahj Urmas Tärnoemalt pärast aegumist 21.06.2004.a nõutud rahatrahvi, täituritasu ja täitekuluna. Kohtutäitur nõudis hagejalt pärast aegumist sisse väärteoasjas nr 231002087236 (täitemenetlus nr 052/2003/4415) rahatrahvi 8000 krooni, täituri tasu 708 krooni ja täitekulu 61.55 krooni. Väärteoasjas nr 231002087231 (täitemenetlus nr 052/2003/5019) nõudis kostja hagejalt pärast aegumist sisse rahatrahvi 14 000 krooni, täituri tasu 1298 krooni ja täitekulu 61.55 krooni. Kokku nõudis kostja hagejalt sisse 24 129.10 krooni, mille kohus loeb hageja kahjuks.
3. Kahju hüvitamise nõue Tulenevalt

§ 12

lg 1, 2 on kahju hüvitamise kohustus kohtutäituril.

§ 7

lg 4 järgi kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku võim Urmas Tärnoeostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks käesolevale seadusele ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. Seega kuuluvad hüvitise suuruse määramisel kohaldamisele riigivastutuse seaduse ning võlaõigusseaduse sätted.

§ 8lg 1 järgi hüvitatakse varaline kahju rahas.

Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Kui kohtutäitur oleks lõpetanud täitemenetlused nõuete aegumisel, oleks jäänud hagejalt sisse nõudmata rahatrahv, täituri tasu ja täitekulud kogusummas 24 129.10 krooni. Tulenevalt

§-st 8 lg 1 on kostja kohustatud hagejale tekitatud kahju hüvitama. Kuna hageja on nimetanud kahju suuruseks 22 346.80 krooni ning kohus ei saa ületada haginõude piire, lähtub kohus hageja nimetatud kahju suurusest. Tulenevalt VÕS § 103 lg 1 vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab, et rikkumine on vabandatav. Kostja on rikkumise vabandatavuse asemel viidanud kohustuse täitmise vabatahtlikkusele, hea usu põhimõttele, taotlenud kahjuhüvitise vähendamist ning leidnud, et rahatrahvide ulatuses tuleks hageja nõuda kahju hüvitamist Eesti Vabariigilt. Kohus ei loe õigeks kostja viidet, et hageja täitis nõude vabatahtlikult. Kostja vastutus oleks välistatud

§ 7

lg 4 ning VÕS § 1028 lg 2 p 2 alusel, kui kostja oleks kohustuse vabatahtlikult täitnud. Kohus ei saa kohustuse vabatahtlikuks täitmiseks lugeda hageja poolset raha kandmist oma arestitud pangaarvele, ise kui hageja teadis, et täitur hakkab nimetatud rahasumma arvelt hageja kohustusi täitma. Kohustuse vabatahtlikuks täitmiseks peaks olema üheselt selge, et hageja tahe oli suunatud kohustuse täitmisele. Antud juhul see selge ei ole. Kostja ei ole tõendanud, et hageja kandis raha arvele just nimelt oma kohustuste täitmiseks. 4 Kostja on leidnud, et kahju hüvitamine on hea usu põhimõttega vastuolus. VÕS § 6 sätestab, et võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt ning võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Ka

§ 13

lg 1 p 5 sätestab, et hüvitise suuruse määramisel arvestatakse muid asjaolusid, millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane. Kohus leiab, et antud juhul ei ole kahjuhüvitise väljamõistmine hea usu põhimõttega vastuolus. Asjaolu, et hagejale määrati rahatrahvid seoses joobes juhtimisega, ei tähenda, et hageja suhtes ei kohaldu rahatrahvi sissenõudmise aegumise tähtajad. Täitur peab oma tegevuses juhinduma seadusest hoolimata sellest, millist nõuet ta täidab. Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et hageja vältis teadvalt ebaseaduslike vahenditega enda suhtes täitmenetluse läbiviimist. Avalduse esitamist kohtutäiturile või kaebuse esitamist kohtule ei saa lugeda ebaseaduslikuks vahendiks. Kohus ei vähenda kahjuhüvitist VÕS § 140 lg 1 alusel. Kohtutäituril on kohustus järgida oma tegevuses seaduses sätestatud tähtaegu ning täita oma ülesandeid piisava hoolsusega. Nimetatud kohustuste täitmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamine ei saa olla kohtutäituri suhtes äärmiselt ebaõiglane või muul põhjusel mõistlikult vastuvõtmatu. Ebaõige on kostja seisukoht, et kostjalt ei saa välja mõista rahatrahvide summat, mille hageja saaks tagasi küsida Eesti Vabariigilt. Riigikohus on tõepoolest 11.05.2005.a otsuses nr 3-2-1-41-04 p 55 asunud seisukohale, et „Kui isikul on või oli kõrvuti rikkujalt kahju hüvitamise nõudega võimalus nõuda kolmandalt isikult tagasi rikkumise tõtt Urmas Tärnoema poolt tasutu või muul viisil üleant Urmas Tärnoagastamist, mis oli üle antud õigusliku aluseta, tuleb seda kahju hüvitamise nõude puhul kolleegiumi arvates arvestada. Kahjuna saab olla vaadeldav vaid see osa väidetavast kahjust, mille võrra hageja tagasinõudeõiguse väärtus on kahjuna nõutavast summast väiksem.“ Kohus on nimetatud seisukoha võtnud, analüüsides võlgniku vastutuse määra vähendamist TsK § 229 lg 2 alusel. Kohus leiab, et kui kostja vastutus tuleneb eelkõige riigivastutuse seadusest, ei ole mõistlik panna hagejale kohustust esitada nõue rahatrahvi lõpliku saaja vastu. Kohus leiab, et ei saa kohustada hagejat esitama kahte erinevat hagiavaldust – rahatrahvi osas riigi vastu ning täituritasu ja täitekulude osas kohtutäituri vastu, kusjuures tõendamist vajavad asjaolud on samad. Ka riigikohus on eelpool viidatud lahendis leidnud, et tagasinõude olemasolu ei välista iseenesest kahju hüvitamise nõuet. Kostja ei ole viidanud, et kostja vastutus oleks piiratud muudel

§ 13tulenevatel alustel.

Kohus leiab eeltoodu alusel, et hagi tuleb rahuldada hageja nõutud ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 22 346.80 krooni. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid. Gerty Pau Kohtunik 5