lg 1 ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepinguga viivitamisel leppetrahvi. Müügiteenuse kohta pole hageja kirjeldanud, milles teenus seisnes või kes teenust sai. KOHTU SEISUKOHAD Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Hagi aegumine Kostja vastuväidete kohaselt on hagi aegunud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS 147 lg 1, 2 kohaselt algab aegumine nõude sissenõutavaks muutumisega, s.t hetkest kui kostjal tekkis kohustus tasuda ja hagejal tekkis õigus nõuda kostjalt võla tasumist. Hageja leiab, et aegumisele tuleb 2 kohaldada TsÜS § 147 lg
§-st 361 kohustus tasuda hagejale liisingumakseid kuni lepingu ülesütlemiseni 10.05.2005.a. Liisingulepingu üldtinguste p 11.2 kohaselt tasub liisinguvõtja liisinguandjale kõik lepingu ülesütlemise päevani maksmisele kuuluvad summad. Seega ei ole üldtingimuste järgi rendimaksete tasumise kohustuse tekkimiseks oluline see, millal kostja sõiduki tagastas, vaid see, mis päeval leping üles öeldi. Kuna hageja ütles lepingu üles 10.05.2005.a, ei ole tal õigust nõuda 15.05.2005.a tekkinud maksekohustuse täitmist. Kostja ei ole vaidlustanud hageja väidet, et tasumata on osaliselt 15.01.2005.a ning täielikult 15.02, 15.03 ja 15.04.2005.a graafikujärgsed liisingumaksed. Seega rahuldab kohus hageja nõude osaliselt ja mõistab kostjalt välja tasumata liisingumaksed kokku 12 130.09 krooni.
lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik kohustub andma teise isiku käsutusse rahasumma, krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib krediidilepingu esemeks olla ka maksetähtpäeva edasilükkamine, liising või muu abi finantseerimisel. Riigikohus on 19.04.2006.a otsuses nr 3-2-1-29-06 ja 17.06.2008.a otsuses nr 3-2-1-56-08 asunud seisukohale, et liisinguleping on oma sisult krediidileping ning liisinguandja on vaadeldav krediidiandjana
Krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu sätteid. Kohus leiab, et kuivõrd antud juhul on liisinguvõtjaks füüsiline isik ja ei esine
lg 3 sätestatud erisusi, tuleb pooltevahelistele suhetele kohaldada ka tarbijakrediidi sätteid. Vastavalt Riigikohtu otsusele nr 3-2-1-120-08 on tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe tühine. Kolleegium märgib, et see tuleneb
lg-st 1, mis reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi.
Kohus jätab eeltoodu alusel hagi leppetrahvi osas rahuldamata. 4. Sõiduki müügiteenuse kulud Hageja palub kostjalt välja mõista sõiduki müügiteenuse kulud 6750 krooni.
lg 4 sätestab liisinguvõtja kohustuse hüvitada liisinguandjale lepingu ülesütlemisest tekkinud lisakulud. Sama on sätestatud ka üldtingimuste p 11.2 ja 11.4. Liisingueseme müügikulud, 4 mis on põhjustatud liisingulepingu ülesütlemisest, on lisakulud
Sõiduauto liisingulepingu puhul on liisinguandja tegevus üldjuhul suunatud ka liisinguesemeks olnud ja liisingulepingu ülesütlemise tõttu liisinguandjale tagastatud sõiduautode võõrandamisele. Igasuguse võõrandamistegevusega tekivad kulud võivad olla lisakulud
Samale seisukohale on asunud Riigikohus oma 17.06.2008.a otsuses nr 3-2-1-56-08. Autolink AS esitas hagejale 30.07.2005.a arve summas 5720.34 krooni (koos käibemaksuga 6750 krooni). Arvel on kulusummadena näidatud vahendustasu (tl 58-59). Kohus leiab, et võõrandamisteenusega kaasnevad kulud on mõistlikud ning nende väljamõistmine põhjendatud. Kohus rahuldab selles osas hagi ja mõistab nõutud summa kostjalt hageja kasuks välja. Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja liisingumaksed 12 130.09 krooni (15.01.2005.a eest, 15.02.2005.a-15.04.2005.a eest), trahvid parkimiskorra rikkumise eest ja kohtutäituri tasud kokku 1710.40 krooni ning sõiduki müügiteenuse kulud 6750 krooni. Kokku rahuldab kohus hagi 20 590.49 krooni ulatuses. Viivised Üldtingimuste p 6.8 kohaselt kui liisinguvõtja hilineb ükskõik millise makse või mõne muu lepingujärgse summa maksmisega, maksab ta iga viivitatud päeva liisinguandjale viivist 0,019% viivitatud summalt päevas.
lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kuna kostja ei ole hageja esitatud viivise arvestust summaliselt vaidlustanud, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks kuni 23.12.2008.a viivise välja liisingumaksete tasumisega viivitamise eest 3130.48 krooni, kohtutäiturile tasutud summade eest 421.20 krooni (1710.40 krooni x 0,019% x 1296 päeva) ja müügiteenuse kulude eest 1553.11 krooni, kokku 5104.79 krooni. TsMS § 367 alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja alates 24.12.2008.a viivise 0,019% päevas tasumata põhinõudelt kuni kohase täitmiseni. Kohus jätab tähelepanuta kostja viited sellele, et hageja esitatud dokumentide koopiatel on AS SEB Liising pitsat. Kohtutoimikus olevatel dokumentidel ei ole ka see pitsat originaalina ning kostjal oli õigus tulenevalt TsMS §-st 273 lg 5 taotleda algdokumendi esitamist. Kostja ei ole vastavat taotlust esitanud ning kohtul ei ole alust kahelda, et esitatud dokumentide puhul on tegemist korrektsete ärakirjadega. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et poolte menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta poolte endi kanda. Gerty Pau Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.