Obsah (5)

§ 415§ 401§ 403§ 367§ 113

2-08-91638 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Gerty Pau Otsuse tegemise aeg ja koht 9. aprill 2009. a Tallinn Tsiviilasja number 2-08-916

§ 415

lg 1 ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepinguga viivitamisel leppetrahvi. Müügiteenuse kohta pole hageja kirjeldanud, milles teenus seisnes või kes teenust sai. KOHTU SEISUKOHAD Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Hagi aegumine Kostja vastuväidete kohaselt on hagi aegunud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS 147 lg 1, 2 kohaselt algab aegumine nõude sissenõutavaks muutumisega, s.t hetkest kui kostjal tekkis kohustus tasuda ja hagejal tekkis õigus nõuda kostjalt võla tasumist. Hageja leiab, et aegumisele tuleb 2 kohaldada TsÜS § 147 lg

1. Kohus eristab aegumise analüüsimisel erinevaid hageja esitatud nõudeid:
2. Liisingumaksed kuni 15.01.2005.a, 15.02.2005.a-15.04.2005.a ning 2005.a mai Liisingulepingule lisatud üldtingimuste p 6.1 kohaselt leppisid pooled kokku, et liisinguvõtja maksab tema poolt tasumisele kuuluvaid liisingumakseid ja käibemaksu maksegraafikus toodud suuruses vastavateks maksmispäevadeks ning teisi summasid vastavalt lepingule ja liisinguandja poolt talle esitatud arvete alusel ning vastavuses kehtiva hinnakirjaga. Seega leppisid pooled kokku, et liisingumaksete tasumine toimub maksegraafiku alusel. Kuna liisingumaksete puhul on tegemist korduvate kohustustega (kostjal oli kohustus iga kuu tasuda teatud summa), tuleb aegumistähtaja ja selle alguse leidmisel rakendada TsÜS §
3. Nimetatud paragrahvi kohaselt on korduvate kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Kuna enne lepingu ülesütlemist muutusid rendimaksed sissenõutavaks maksegraafikus märgitud kuupäevadel, algas nende nõuete aegumistähtaeg 01.01.2006.a kell 00.00 ning nõuded aegusid 31.12.2008.a kell 24.
4. Hagiavaldus esitati 30.12.2008.a ja kohus leiab, et hagi ei ole selles osas aegunud.
5. Trahvid parkimiskorra rikkumise eest, kohtutäituri tasu Hageja on nõude alusena nimetanud üldtingimuste p 5.14, mille kohaselt liisinguvõtja on kohustatud kandma kõik sõiduki, valdamise ja kasutamisega kaasnevad kulud, mida liisinguandja ei ole enda kanda võtnud ning mis ei sisaldu liisingumakses. Tulenevalt üldtingimuste p 6.1 ja 6.2 tekkis kostjal kohustus hageja nõutud summa hüvitada hageja poolt esitatud arve alusel. Kuna kostjal ei tekkinud maksekohustust ilma arvet esitamata, kuulub kohaldamisele TsÜS § 147 lg 3, mille kohaselt kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Hageja esitatud tõenditest nähtuvalt tasus hageja kohtutäiturile 06.04.2005.a 855.20 krooni ja 855.20 krooni. Kuna hagejal tekkis sellest hetkest kostjale arve esitamise õigus (s.t nõue muutus sissenõutavaks), algas nõude aegumine TsÜS § 147 lg 3 kohaselt 01.01.2006.a kell 00.00 ning nõue aegus 31.12.2008.a kell 24.
6. Kohus leiab, et hagi ei ole selles osas aegunud.
7. Leppetrahv ja sõiduki müügiteenus Kohus leiab, et tulenevalt üldtingimuste p 6.1 ja 6.2 tuleb ka leppetrahvi ja sõiduki müügiteenuse nõudele kohaldada TsÜS § 147 lg
8. Nõuete aegumine algas 01.01.2006.a kell 00.00 ning nõuded aegusid 31.12.2008.a kell 24.
9. Hagi ei ole selles osas aegunud.
10. Viivised Viiviste puhul on tegemist korduvate kohustustega, sest kostjal tekib kohustus tasuda viivist iga viivitatud kalendripäeva eest. Seega tuleb kohaldada TsÜS § 154 ja viivise nõude aegumistähtaeg algab samuti 01.01.2006.a kell 00.00 ning lõpeb TsÜS § 146 lg 1 järgi 31.12.2008.a kell 24.
11. Kohus leiab eeltoodu aluselt, et hagi ei ole aegunud ning kõiki hageja esitatud nõudeid tuleb hinnata ka sisuliselt. Hageja nõue Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle:
12. 03.09.2004.a sõlmisid pooled liisingulepingu sõiduauto Xxx(registreerimisnumber xxx) kohta. Lepinguga kohustus hageja andma sõiduki kostja kasutusse, kostja kohustus tasuma selle eest makseid. Viimase makse tähtaeg oli 02.09.2008.a (tl 6-12).
13. Hageja ütles liisingulepingu alates 10.05.2005.a üles (tl 13).
14. Kostja tagastas sõiduki 20.05.2005.a (tl 45). Hageja palub kostjalt välja mõista rendimaksed, trahvid parkimiskorra rikkumise eest, kohtutäituri tasud, leppetrahvi ja sõiduki müügiteenuse kulud. 3
15. Liisingumaksed Hageja on palunud kostjalt välja mõista rendimaksed kuni 15.01.2005.a eest, 15.02.2005.a15.04.2005.a eest ning 2005.a mai eest. Kohus leiab, et kostjal on tulenevalt üldtingimuste p 6.1., liisingulepingu lisaks olevast maksegraafikust ja

§-st 361 kohustus tasuda hagejale liisingumakseid kuni lepingu ülesütlemiseni 10.05.2005.a. Liisingulepingu üldtinguste p 11.2 kohaselt tasub liisinguvõtja liisinguandjale kõik lepingu ülesütlemise päevani maksmisele kuuluvad summad. Seega ei ole üldtingimuste järgi rendimaksete tasumise kohustuse tekkimiseks oluline see, millal kostja sõiduki tagastas, vaid see, mis päeval leping üles öeldi. Kuna hageja ütles lepingu üles 10.05.2005.a, ei ole tal õigust nõuda 15.05.2005.a tekkinud maksekohustuse täitmist. Kostja ei ole vaidlustanud hageja väidet, et tasumata on osaliselt 15.01.2005.a ning täielikult 15.02, 15.03 ja 15.04.2005.a graafikujärgsed liisingumaksed. Seega rahuldab kohus hageja nõude osaliselt ja mõistab kostjalt välja tasumata liisingumaksed kokku 12 130.09 krooni.

1. Trahvid parkimiskorra rikkumise eest, kohtutäituri tasud Liisingulepingu üldtingimuste p 5.14 kohaselt on liisinguvõtja on kohustatud kandma kõik sõiduki valdamise ja kasutamisega kaasnevad erakorralised ja regulaarsed kulud, mida liisinguandja ei ole enda kanda võtnud ning mis ei sisaldu liisingumakses. Punkt 5.14.1 alapunkti 1 kohaselt käsitlevad pooled erakorraliste kuludena muuhulgas kohustusi, mis tulenevad liisinguvõtja või sõidukijuhi õigusvastastest tegudest. Kohus loeb hageja esitatud tõenditega tõendatuks, et 16.09.2004.a tehti sõidukile registreerimismärgiga xxx viivistasu otsus summas 480 krooni (tl 46) ning kohtutäitur koostas nimetatud otsust täites täitekulude väljamõistmise otsuse ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse (tl 47-50). Kokku on hageja tasunud kohtutäiturile 855.20 krooni (tl 51). Kohus loeb tõendatuks, et 08.09.2004.a koostati sama sõiduki kohta viivistasu otsus summas 480 krooni (tl 52) ning kohtutäitur koostas otsust täites täitekulu väljamõistmise otsuse ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse (tl 53-56). Kokku on hageja tasunud kohtutäiturile 855.20 krooni (tl 57). Kohus leiab, et kuivõrd liisinguleping sõiduki xxx osas sõlmiti 03.09.2004.a ning viivistasu otsused koostati pärast seda, on hagejal õigus nõuda nende kulutuste hüvitamist. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 1710.40 krooni.
2. Leppetrahv Kohus loeb õigeks kostja väite, et poolte vahelist lepingut saab käsitleda ka krediidilepinguna.

§ 401

lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik kohustub andma teise isiku käsutusse rahasumma, krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib krediidilepingu esemeks olla ka maksetähtpäeva edasilükkamine, liising või muu abi finantseerimisel. Riigikohus on 19.04.2006.a otsuses nr 3-2-1-29-06 ja 17.06.2008.a otsuses nr 3-2-1-56-08 asunud seisukohale, et liisinguleping on oma sisult krediidileping ning liisinguandja on vaadeldav krediidiandjana

§ 401lg 1 tähenduses.

Krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu sätteid. Kohus leiab, et kuivõrd antud juhul on liisinguvõtjaks füüsiline isik ja ei esine

§ 403

lg 3 sätestatud erisusi, tuleb pooltevahelistele suhetele kohaldada ka tarbijakrediidi sätteid. Vastavalt Riigikohtu otsusele nr 3-2-1-120-08 on tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe tühine. Kolleegium märgib, et see tuleneb

§ 415

lg-st 1, mis reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi.

§ 415lg 1 näeb ette võimaluse nõuda viivist ja kahju hüvitamist.

Kohus jätab eeltoodu alusel hagi leppetrahvi osas rahuldamata. 4. Sõiduki müügiteenuse kulud Hageja palub kostjalt välja mõista sõiduki müügiteenuse kulud 6750 krooni.

§ 367

lg 4 sätestab liisinguvõtja kohustuse hüvitada liisinguandjale lepingu ülesütlemisest tekkinud lisakulud. Sama on sätestatud ka üldtingimuste p 11.2 ja 11.4. Liisingueseme müügikulud, 4 mis on põhjustatud liisingulepingu ülesütlemisest, on lisakulud

§ 367lg 4 tähenduses.

Sõiduauto liisingulepingu puhul on liisinguandja tegevus üldjuhul suunatud ka liisinguesemeks olnud ja liisingulepingu ülesütlemise tõttu liisinguandjale tagastatud sõiduautode võõrandamisele. Igasuguse võõrandamistegevusega tekivad kulud võivad olla lisakulud

§ 367lg 4 mõttes.

Samale seisukohale on asunud Riigikohus oma 17.06.2008.a otsuses nr 3-2-1-56-08. Autolink AS esitas hagejale 30.07.2005.a arve summas 5720.34 krooni (koos käibemaksuga 6750 krooni). Arvel on kulusummadena näidatud vahendustasu (tl 58-59). Kohus leiab, et võõrandamisteenusega kaasnevad kulud on mõistlikud ning nende väljamõistmine põhjendatud. Kohus rahuldab selles osas hagi ja mõistab nõutud summa kostjalt hageja kasuks välja. Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja liisingumaksed 12 130.09 krooni (15.01.2005.a eest, 15.02.2005.a-15.04.2005.a eest), trahvid parkimiskorra rikkumise eest ja kohtutäituri tasud kokku 1710.40 krooni ning sõiduki müügiteenuse kulud 6750 krooni. Kokku rahuldab kohus hagi 20 590.49 krooni ulatuses. Viivised Üldtingimuste p 6.8 kohaselt kui liisinguvõtja hilineb ükskõik millise makse või mõne muu lepingujärgse summa maksmisega, maksab ta iga viivitatud päeva liisinguandjale viivist 0,019% viivitatud summalt päevas.

§ 113

lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kuna kostja ei ole hageja esitatud viivise arvestust summaliselt vaidlustanud, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks kuni 23.12.2008.a viivise välja liisingumaksete tasumisega viivitamise eest 3130.48 krooni, kohtutäiturile tasutud summade eest 421.20 krooni (1710.40 krooni x 0,019% x 1296 päeva) ja müügiteenuse kulude eest 1553.11 krooni, kokku 5104.79 krooni. TsMS § 367 alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja alates 24.12.2008.a viivise 0,019% päevas tasumata põhinõudelt kuni kohase täitmiseni. Kohus jätab tähelepanuta kostja viited sellele, et hageja esitatud dokumentide koopiatel on AS SEB Liising pitsat. Kohtutoimikus olevatel dokumentidel ei ole ka see pitsat originaalina ning kostjal oli õigus tulenevalt TsMS §-st 273 lg 5 taotleda algdokumendi esitamist. Kostja ei ole vastavat taotlust esitanud ning kohtul ei ole alust kahelda, et esitatud dokumentide puhul on tegemist korrektsete ärakirjadega. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et poolte menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta poolte endi kanda. Gerty Pau Kohtunik 5