lg 1 kohaselt võib eluruumi üürimise puhul kumbki lepingupool tähtajatu üürilepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kolm kuud. Hageja ütles üürilepingu 12.10.2007.a avaldusega üles alates 15.01.2008.a, järgides seega
Hageja esitatud ülesütlemisavaldus vastab
Kostja ei ole näidanud, et ta oleks üürilepingu ülesütlemise seaduses sätestatud korras vaidlustanud (
). Kohus loeb eeltoodu alusel tuvastatuks, et poolte vahel kehtinud suuline üürileping Tallinnas asuva eluruumi üürimiseks lõppes 15.01.2008.a.
lg 1 kohaselt on üürnik kohustatud üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kuna kohus luges pooltevahelise üürisuhte lõppenuks ning kostjal ei ole seaduslikku alust vaidlusaluse eluruumi kasutamiseks, on kostjal kohustus eluruum hagejale tagastada. Kohus rahuldab hageja nõude ning kohustab kostjat tagastama hagejale Tallinn asuva eluruumi. Hageja teatas kohtuistungil, et ta soovib korteri vabastamist viivitamatult ning pärast seda soovib kostja välja tõsta kohtutäituriga. Kohus ei analüüsi hageja esitatud arveid (tl 10-23), kuna hageja ei ole nõudnud kostjalt üürivõlgnevuse väljamõistmist. Menetluskulud 2 TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid. Gerty Pau Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.