3-07-2473/10

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-07-2473 Otsuse kuupäev 10.november 2008 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX kaebus Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti Tartu osakonna pensionikomisjoni 23.11.2007 otsuse nr 2228 peale. Asja läbivaatamise kuupäev 21.oktoober 2008 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja XXX ja tema esindaja vandeadvokaat Kalju Kutsar ning vastustaja – Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti esindaja Kaja Oksa Resolutsioon

1. Jätta XXX kaebus rahuldamata.
2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 02.11.2007 esitas XXX Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti Tartu osakonnale pensioniavalduse. Kaebaja esitas koos avaldusega tööraamatu ja töölepingud, millega tõendas pensioniõiguslikku- ja pensionikindlustusstaaži aastate 1991 – 2007 eest. Kaebuse esitaja ei soovinud täiendavaid dokumente esitada ning palus pension määrata esitatud dokumentide alusel. Kuna XXX ei teavitanud avalduse esitamisel Tartu Pensioniameti Tartu osakonda sõjaväepensioni saamisest, siis Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti Tartu osakond määras 05.11.2007 otsusega nr 95427-1 XXX vanaduspensioni alates 01.11.
3. 12.11.2007 saadud Vene Föderatsiooni Saatkonna Sotsiaaltagatiste osakonna andmete alusel on XXX Vene Föderatsiooni sõjaväe pensionär ning saab sõjaväe pensioni Vene Föderatsiooni vahendite arvel. Eeltoodud informatsiooni alusel peatas Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti Tartu osakonna pensionikomisjon oma 23.11.2007 otsusega nr 2228 XXX pensioni maksmise alates 01.12.
4. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS XXX esitas kohtule kaebuse, milles palub tühistada Tartu Pensioniameti Tartu osakonna 23.11.2007 otsus nr 2228 vanaduspensioni väljamaksmise peatamise kohta ja kohustada Tartu Pensioniameti Tartu osakonda maksma talle määratud vanaduspension eluaegselt alates selle peatamisest. Kaebaja väidab, et ta omab Eesti Vabariigis 15 aastat tööstaaži ja tal on õigus taotleda ning saada vanaduspensioni. Kaebaja leiab, et vastustaja keeldumine aastate1991-2007 eest talle vanaduspensioni maksmisest põhjusel, et ta saab Eesti NSV Riikliku Julgeolekukomitee osakonnas aastatel 1972-1991 töötatud aja eest pensioni Vene Föderatsiooni Sotsiaalkindlustuse osakonnalt, on õigusvastane ja ei ole õiguslikult põhjendatud. Kaebaja möönab, et Vene Föderatsiooni sotsiaaltagatiste osakond maksab talle tõesti väljatöötatud aastate (1972-1991) eest pensioni, kuna EV on keeldunud neid tööaastaid tema tööstaaži hulka arvamast. Kaebaja väidab, et kohalikud Eesti NSV Riikliku Julgeolekukomitee töötajad ei ole Kokkuleppe subjektiks ning seega neile ei laiene Kokkuleppe sätted. Asjaolu, et kaebaja on kantud endise julgeoleku töötajana Kokkuleppes mainitud nimekirja ning saab pensioni Vene Föderatsiooni vahenditest, ei anna veel alust lugeda kaebajat sõjaväepensionäriks Lepingu, Kokkuleppe ja 22.12.1995 ratifitseerimisseaduse tähenduses. Kaebaja väidab, et ta ei ole taotlenud ja ei soovi saada topeltpensioni, vaid soovib saada pensioni Eesti Vabariigis töötatud aastate eest 1991 kuni
5. Kui Eesti NSV-s töötatud aeg arvestada tööstaaži hulka, siis tuleb tal kokku 39 aastat, kuid selle aja eest ei soovi talle vanaduspensioni maksta ei Vene Föderatsioon ega Eesti Vabariik. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja esindaja palub jätta kaebus rahuldamata, kuna vaidlustatud otsus on õige ja kehtiva seadusandlusega kooskõlas. Vastustaja väidab, et peatas XXX pensioni maksmise, kuna selgus, et talle makstakse pensioni ka Vene Föderatsiooni poolt. Pensioni enammakse tekkis asjaolust, et XXX esitas pensioniametile teadlikult valeandmeid, kirjutades pensioniavaldusele, et ei saa pensioni välisriigist, kuigi tegelikult maksti talle samal ajal sõjaväepensioni Vene Föderatsioonist. Vastustaja on seisukohal, et käesolev vaidlus tuleb lahendada analoogiliselt Riigikohtu halduskolleegiumi 13.06.2008 lahendiga haldusasjas nr 3-3-1-31-08 ja 28.04.2008 lahendiga haldusasjas nr 3-3-1-1-08, kuna Riigikohtu lahendites antud seaduse tõlgendamise praktika on seaduse kohaldamisel kohustuslik. 2 KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste seletused, on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Riigi Teataja Lisas avaldatud Kaitsepolitsei 26.02.2004 teadaandest nr 749 nähtub, et XXX töötas Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee Tartu osakonna operatiivvoliniku ja Paide rajooniosakonna ülemana aastatel 1972-
6. Käesolevas asjas on tuvastatud, et XXX saab Vene Föderatsiooni sõjaväepensioni ning pole vaidlust ka talle Eestis omandatud staaži alusel vanaduspensioni määramise õiguspärasuse üle. Kaebaja ei ole avaldanud, millisest kuupäevast alates talle sõjaväepensioni makstakse. 20.detsembril 1995 vastu võetud seadusega ratifitseeriti Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheline leping „Vene Föderatsiooni relvajõudude väljaviimisest Eesti Vabariigi territooriumilt ja nende ajutise sealviibimise tingimustest“ (edaspidi Leping) ning „Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheline kokkulepe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil“ (edaspidi Kokkulepe). Kokkuleppe artikli 3 esimese lause järgi kindlustab Vene Föderatsioon sõjaväepensionärid pensioniga Eesti Vabariigi territooriumil sõltumata nende kodakondsusest Vene Föderatsiooni seadusandlusega kehtestatud tingimustel ja normide järgi. Kokkuleppe artikli 5 kohaselt võivad sõjaväepensionäridele, kellel on õigus pensionile vastavalt Eesti Vabariigi seadusandlusele, nende soovil pensioni määrata ja välja maksta Eesti Vabariigi vastavad organid oma vahendite arvelt. Sama artikli teine lause näeb ette, et varem Vene Föderatsiooni poolt määratud pensionide väljamaksmine peatatakse ajaks, mil pensioni maksavad välja Eesti Vabariigi vastavad organid, ning vice versa. Asja materjalidest nähtuvalt peatati vaidlustatud pensionikomisjoni otsusega (tl 5-6) XXX riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel määratud vanaduspensioni maksmine seetõttu, et eelviidatud Kokkuleppe artikkel 5 välistab pensionikomisjoni hinnangul pensioni saamise samal ajal nii Vene Föderatsiooni kui Eesti Vabariigi eelarvest. Riigikohtu halduskolleegium on seisukohal, et endise NSV Liidu julgeolekuorganite töötajaid saab ja tuleb pensioneerimisel käsitleda kokkuleppe-järgsete sõjaväepensionäridena. Pensionide maksmine kokkuleppe kui välislepingu alusel NSV Liidu Riikliku Julgeolekukomitee (edaspidi RJK) endistele töötajatele oli ainus võimalus, kuidas Venemaa sai neile Eestisse pensioni maksta. Vene Föderatsioon kandis RJK endised töötajad kokkuleppe artikli 2 punktis 3 sätestatud nimekirja ning jätkas neile pensionide maksmist. Seega on Vene Föderatsioon pidanud RJK endisi töötajaid kokkuleppe subjektiks. Eesti pool on aktsepteerinud sellist pensionide maksmise korraldust. Poolte selline käitumine viitab selgelt soovile reguleerida RJK endiste töötajate sotsiaalsete tagatiste küsimust just kokkuleppega. Seega on kokkuleppe pooled RJK endisi töötajaid pensioniõiguslikes küsimustes käsitlenud kokkuleppe subjektidena. Kolleegium märgib, et Kokkuleppe kohaldatavuse hindamisel RJK töötajate suhtes tuleb oluliseks pidada kokkuleppe poolte aktsepteeritud senist praktikat neile isikutele pensionide määramisel ja maksmisel. Kolleegium rõhutas ka 28.04.2008 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-1-08 poolte tahte ja väljakujunenud kohaldamispraktika olulisust rahvusvahelise lepingu sisu mõistmisel ja tõlgendamisel. Samuti pole poolte tahe olnud luua olukorda, kus RJK töötajad oleksid pensionide määramisel ja maksmisel soodsamas olukorras võrreldes relvajõudude sõjaväepensionäridega. Nende isikute erinev kohtlemine ei saa olla kohtupraktika eesmärk. Tahe 3 eristada RJK töötajaid sõjaväepensionäridest pensioniõiguslikes küsimustes selliselt, eristamine seaks nad Kokkuleppe artikli 5 mittekohaldumisel soodsamasse olukorda ning neil oleks võimalik saada üheaegselt mõlema riigi määratud pensioni, ei tulene ei siseriiklikust õigusest ega rahvusvahelise lepingu poolte lähenemisest. Eelnimetatud otsuses leidis Riigikohus, et Kokkulepe on välisleping riikliku pensionikindlustuse seaduse § 4 lõike 3 tähenduses ning kui välisleping sisaldab Eesti seadusest erinevat regulatsiooni riiklike pensionide määramiseks või maksmiseks, tuleb sellist regulatsiooni ka kohaldada. Kolleegium märkis, et Kokkuleppe artikli 5 grammatiline tõlgendamine võimaldab järeldada, et puudub võimalus nii Nõukogude Liidu relvajõududes teenimisel omandatud kui ka pärast erruminekut Eestis töötatud aja eest omandatud staaži alusel määratud pensione üheaegselt välja maksta. Kohtu arvates tulenes sellest sättest pensionikomisjoni jaoks alus Eesti pensioniõiguse järgi määratud pensioni maksmise peatamiseks, kui Vene Föderatsiooni määratud pensioni maksmine jätkub. Riigikohtu halduskolleegiumi haldusasja nr 3-3-1-1-08 otsusest nähtuvalt on nii Kokkuleppe artikli 5 tõlgendamisel kui ka senisel kohaldamisel Kokkuleppe pooled olnud ühesugusel seisukohal kõnealuste pensionide samaaegse väljamaksmise võimatuse osas. Lähtudes nii Kokkuleppe artikli 5 grammatilisest tõlgendusest, kuid eelkõige Kokkuleppe poolte tahtest ja sarnasest arusaamast Kokkuleppe artikli 5 tõlgendamisel ja kohaldamisel, asus kolleegium seisukohale, et praeguse sõnastuse ning Kokkuleppe poolte tahte juures tuleneb vaidlusalusest sättest võimalus saada korraga vaid ühe riigi poolt määratud pensioni, mistõttu pensionikomisjoni otsus pensioni maksmise peatamiseks oli põhjendatud ja õiguspärane. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et käesolev vaidlus tuleb lahendada analoogiliselt eelkirjeldatud Riigikohtu lahenditega, kuna Riigikohtu lahendites antud seaduse tõlgendamise praktika on seaduse kohaldamisel kohustuslik. Kaebaja väide, et ta pole esitanud pensioniametile teadlikult valeandmeid, ei ole tõene, kuna kaebaja ise on 02.11.2007 omakäeliselt pensioniavaldusele märkinud, et ta ei saa pensioni välisriigist (tl 19-21), kuid 12.11.2007 saabus andmevahetusalase koostöölepingu, mis allkirjastati 20.02.2007 Eesti Vabariigi Sotsiaalkindlustusameti ja Eesti Vabariigis asuva Vene Föderatsiooni Saatkonna Sotsiaaltagatiste osakonna esindajate poolt ning mille 5.punkti kohaselt edastab Vene Föderatsiooni Saatkonna Sotsiaaltagatiste osakond iga kalendrikuu 10.kuupäevaks Eesti Vabariigi territooriumil elavate Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride nimekirja, kelle pensioni väljamaksmise tagab Vene Föderatsioon Kokkuleppe alusel, alusel Tartu Pensioniametile informatsioon, et Eesti Vabariigi territooriumil elava Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäri XXX pensioni väljamaksmise tagab Vene Föderatsioon Kokkuleppe alusel. Eeltoodud asjaolust nähtuvalt loeb Vene Föderatsioon endise Eesti NSV Julgeoleku Komitee operatiivvolinikku ja rajooniosakonna ülemat Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäriks, kellel makstakse pensioni Kokkuleppe alusel. Sama nähtub ka Vene Föderatsiooni 28.08.2006 kirjast nr 986 (tl 24-26), et Vene Föderatsioon käsitleb endisi Riikliku Julgeoleku Komitee töötajaid relvajõudude pensionäridena ning maksab Eestis elavatele endistele Riikliku Julgeoleku Komitee teenistuses olnud isikutele pensioni Kokkuleppe alusel. Sotsiaalkindlustusameti peadirektori 27.02.2007 käskkirjaga nr 40 kinnitatud „Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäridele Eesti riikliku pensioni määramise ja maksmise korra“ punkt 4.
7. kohaselt peab Vene Föderatsiooni sõjaväepensionär pensioniametile esitama Vene Föderatsiooni vormikohase teatise Vene Föderatsiooni pensioni maksmise peatamise kohta, kuid XXX seda ei esitanud ja varjas pensioniameti eest asjaolu, et talle makstakse pensioni ka Vene Föderatsiooni vahendite arvelt ja Kokkuleppe alusel, mistõttu ei saanud pensioniamet ka vastavasisulist tõendit nõuda. 4 06.12.2007 saabus pensioniametile Vene Föderatsiooni Saatkonna Sotsiaaltagatiste osakonna 04.12.2007 kiri nr 92392/2035 (tl 27), milles teatatakse, et sõjaväepensionär XXX on taastatud pensioni maksmine Vene Föderatsiooni poolt. Kohus nõustub vastustajaga, et käesoleval ajal kehtiva RPKS-i ja kokkuleppe alusel on pensionide maksmine üheaegselt Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni poolt välistatud ning juhul, kui kaebaja hakkaks oma soovi kohaselt saama pensioni üheaegselt kahest riigist, oleks see koostoimes RPKS- i ja kokkuleppega topeltpensioni saamine. Kokkuleppe kohaselt ei ole sõjaväepensionäril, kellel on tekkinud pensioniõiguslik staaž ka Eestis, õigus saada pensioni mõlemast riigist üheaegselt, vaid on võimalik valida, kas ta soovib saada Eesti Vabariigi või Vene Föderatsiooni pensioni. Kokkuleppe artikli 5 kohaselt tuleb Eesti pensioniameti poolt määratud pensioni väljamaksmine peatada ajani, mil pensioni maksmine Vene Föderatsiooni poolt lõpetatakse, sõltumata asjaolust, millal RPKS alusel pensioni saamiseks vajalik staaž on omandatud. Kokkuleppe rakendamise praktika on järjepidevalt kinnitanud poolte tahet välistada pensioni maksmine samaaegselt kahe riigi poolt. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et tegemist on kaebaja suhtes põhiseadusliku õiguse riivega ja et vastustaja soovib kõigi vahenditega kaebajat riigipoolsest abist vanaduses ilma jätta. Põhiseaduse § 28 teises lõikes sätestatu kohaselt on igal Eesti kodanikul õigus riigi abile vanaduse, töövõimatuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Abi liigid, ulatuse ning saamise tingimused ja korra sätestab seadus. Seega PS § 28 lõikest 2 ei tulene õigust pensionile juhul, kui pensioni maksab isikule piisaval määral mõni teine riik. Samuti ei nõua PS § 28 lg 2, et isikule tuleks maksta pensioni igal juhul kogu pensionistaaži eest. PS §-s 28 sisalduv õigus riigi abile peab silmas isikuid, kes ei oma võimalust iseseisvaks toimetulekuks. Kaebajal on aga Vene Föderatsioonilt saadava sõjaväepensioni näol olemas sissetulek, millega on tema äraelamine tagatud. Käesolevas asjas ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust selles, et kaebaja saab jätkuvalt talle varem Vene Föderatsiooni poolt määratud sõjaväepensioni. Kuni kokkuleppe artikli 5 sõnastust pole muudetud, puudub võimalus toimida kokkuleppe vastaselt. RPKS § 4 lõikes 2 ja §-s 6 sätestatu võimaldab valida mitmele pensionile õigust omaval isikul pensioniliiki valida, kuid välistab võimaluse saada samaaegselt mitut pensioni. Arvestades kõike eeltoodut jätab kohus XXX kaebuse rahuldamata. Maare Aloe kohtunik 5