) § 641 p 15 kohaselt on kinnipeetavale keelatud muuhulgas ka pornograafilised teosed ja see säte hakkas kehtima alates 01.02.2007.a. Käesoleva asja lahendamisel ei oma tähtsust asjaolu, et Tartu Vangla lubas kaebajal omada nimetatud ajakirju enne Murru Vanglasse saabumist 05.06.2007.a. Vangistusseaduse (VangS) § 68 lg 1 redaktsiooni kohaselt, mis kehtis 2007.a juunis, oli vanglaametnikul õigus teostada kinnipeetava eluruumi läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt vanglaametniku poolt läbiotsimisel leitud keelatud esemed ja ained kuuluvad äravõtmisele ning realiseerimisele või hävitamisele.
kohaselt, vangla, mille territooriumil on keelatud ese leitud, korraldab eseme hoidmise, võõrandamise, tagastamise ja hävitamise ning kannab hoidmise, tagastamise ja hävitamisega seotud kulud. Seega vastustaja otsus, vanglas keelatud esemed ära võtta, oli õiguspärane ja vastustajal oli õigus oma äranägemise järgi need realiseerida või hävitada.
sätete kohaselt koostab läbiotsimisrühma juht leitud eseme kohta akti, mille kinnitab vangla direktor, kes otsustab ka eseme edasise saatuse. On tuvastatud, et ajakirjade äravõtmise kohta oli koostatud protokoll mitte akt, kuid see asjaolu ei too kaasa läbiotsimise seadusvastaseks tunnistamist. Ei ole õige kaebaja seisukoht, et vastustaja pidi vanglas keelatud eseme paigutama lattu ja tagastama talle selle, kui kaebaja vabaneb.
kohaselt ainult lubamatute asjadega vanglasse vastuvõetavalt kinnipeetavalt, keda ei tooda sinna teisest vanglast, võetakse ära temaga kaasas olevad isiklikud asjad, mida tal ei tohi vanglas olla ja sama paragrahvi lg 1 punkti 4 kohaselt pannakse need lattu hoiule või kui see on ebaotstarbekas, siis hävitatakse ettenähtud korras ja siis sellisel juhul sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kinnipeetavalt äravõetud asjade ja dokumentide kohta koostatakse akt kahes eksemplaris, millest üks antakse kinnipeetavale allkirja vastu.
kohaselt leitud eseme hävitamine toimub nii, et vastustaja ei ole kohustatud hävitamise kohta akti väljastama kaebajale. 18.06.2007.a läbiotsimise protokolli kohaselt leiti „ajakirjad pornograafilise sisuga“ ja seda otsustasid läbiotsimise teostajad. Kohus leiab, et läbiotsijal on õigus otsustada, kas leitud ese on pornograafiline teos. Seda, et vastustaja põhjendatult otsustas, et äravõetud ajakirjad olid pornograafilised teosed, kinnitab vastustaja 03.08.2007.a vastus 19.06.2007.a (järgmine päev peale läbiotsimist) kaebaja kirjale, kus on väga põhjalikult seletatud ja motiveeritud, mis põhjusel äravõetud ajakirjad on pornograafilised teosed. Kirjas on mainitud, et Soome ajakiri „Erootikan Maailma“ on pornograafiliste piltidega ajakiri ja see järeldus on tehtud Pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageerivate teoste leviku reguleerimise seaduse (PorTS) § 1 lg 2 punktist 3 lähtudes. (t.l. 71) Vastustaja esitas kohtule AS Lehepunkt teatise, et „Erootikan Maailma“ ei kuulu ega ole ka kunagi kuulunud Lehepunkti sortimenti, seda pole võimalik tellida ei praegusel hetkel ega ka aastal 2007. (t.l. 69) Sellest võib teha järelduse, et nimetatud ajakiri ei ole erootilise sisuga, sest muidu neid oleks võimalik Eestis tellida ja osta. Kaebaja lähtub ajakirja nimetusest („Erootikan Maailma“), mitte ajakirja sisust, leides, et see on erootiline ajakiri. Vastustaja motiveeris põhjalikult, mis põhjusel „Erootikan Maailma“ on PorTS § 1 lg 2 p 3 kohaselt pornograafiline teos ja samuti lähtus vastustaja Justiitsministeeriumi juhistest pornograafilise teose mõiste sisustamisel: pornograafiana pildil kvalifitseerub genitaalide varjamatu kujutamine või demonstreerimine; suguline vahekord, mis tahes kujul või viisil; masturbeerimine. Kaebaja ei ole väitnud, et äravõetud ajakirjades ei olnud ülalnimetatud pilte. Kinnipeetava varade registri andmete põhjal ei ole N.Lilitškin’i isiklike varade nimekirjas ei kambris ega ka laos olnud ajakirja „Erootikan Maailma“ ja vastustaja tõestas, et kaebajal ei olnud luba neid omada Murru Vanglas. (Kaebaja ei ole neid ajakirju ametlikult saanud ega talle ei ole neid ka ametlikult lubatud ja vormistatud Murru Vanglas oleku ajal.) Sellest järeldub, et nimetatud ajakirjad olid kambris nr 111 ebaseaduslikult ja kaebajal ei olnud õigust neid kambris omada. Ülaltoodu alusel kohus leiab, et vastustaja toiming ei olnud õigusvastane. Lähtudes sellest, kohus ei analüüsi kaebaja kahju hüvitamise nõuet ja hüvitise summat. Riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 kohaselt kuulub kahju hüvitamisele vaid siis, kui see tekitati õigusvastase tegevusega. 6 Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 punktist 6, kohus leiab, et kaebus täies ulatuses ei kuulu rahuldamisele. Tamara Hristoforova Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.